1 Paulus, Kristuse Jeesuse Apostel Jumala, meie Õnnistegija, ja Kristuse Jeesuse, meie lootuse käsul,

2 Timoteosele, oma tõelisele pojale usus. Armu, halastust, rahu Jumalalt Isalt ja Kristuselt Jeesuselt, meie Issandalt!

3 Nõnda kuidas ma Makedooniasse minnes sind õhutasin jääma kauemaks Efesosse, et mõningaid manitseda, et nad ei õpetaks teisiti

4 ega teeks tegemist tühjade juttudega ja lõpmatute suguvõsade üleslugemistega, mis tekitavad rohkem küsimusi kui Jumala majapidamisest arusaamist usus, nõnda tee.

5 Sest käskimise eesmärk on armastus puhtast südamest ja heast südametunnistusest ja silmakirjatsematust usust.

6 Neist on mõned ära taganenud ja kaldunud kõrvale tühja kõne poole,

7 tahtes olla käsuõpetajad, kuigi nad ei mõista seda, mida nad räägivad, ega seda, mida nad kindlasti väidavad.

8 Me ju teame, et käsk on hea, kui keegi seda käsitleb käsu kohaselt

9 ja peab meeles, et käsku pole seatud õigele, vaid ülekohtustele ja kangekaelseile, jumalakartmatuile ja patustele, õelatele ja roojastele, isatapjaile ja ematapjaile, mõrtsukaile,

10 hoorajaile, poisipilastajaile, inimesemüüjaile, valelikele, valevandujaile ja kõigele muule, mis käib õige õpetuse vastu —

11 õndsa Jumala au Evangeeliumi järgi, mis on usaldatud minu kätte.

12 Ma tänan teda, kes mind on teinud vägevaks, Kristust Jeesust, meie Issandat, et Ta mind on pidanud ustavaks, pannes mind Oma teenistusse,

13 ehk ma küll enne olin pilkaja ja tagakiusaja ja vägivaldne. Aga ma olen armu saanud, sest ma olin seda teinud teadmata, uskmatus meeles.

14 Meie Issanda arm aga on olnud üliväga suur usu ja armastusega, mis on Kristuses Jeesuses.

15 Ustav on see sõna ja kõigiti vastuvõetav, et Kristus Jeesus on tulnud maailma päästma patuseid, kelle seast mina olen suurim;

16 kuid sellepärast ma olen saanud armu, et Jeesus Kristus kõigepealt minus osutaks kõike Oma pikka meelt eeskujuks neile, kes veel edaspidi saavad usklikuks Temasse igaveseks eluks.

17 Aga ajastute Kuningale, kadumatule, nähtamatule, ainule Jumalale olgu au ja austus ajastute ajastuteni! Aamen.

18 Selle käsu ma panen su südamele, mu poeg Timoteos, vastavalt varemaile sinu kohta käivaile ennustustele, et sa nende varal võitleksid õilsat võitlust,

19 omades usku ja head südametunnistust, mille mõningad on tõuganud enesest ära ja on selle tõttu usu suhtes läinud põhja nagu laev.

20 Nende seast on Hümenaios ja Aleksandros, keda ma olen andnud saatana meelevalda, et nad karistuse all võõrduksid pilkamisest.

1 Paolo, apostolo di Cristo Gesù per comandamento di Dio nostro Salvatore e di Cristo Gesù nostra speranza,

2 a Timoteo mio vero figliuolo in fede, grazia, misericordia, pace, da Dio Padre e da Cristo Gesù nostro ignore.

3 Ti ripeto l’esortazione che ti feci quando andavo in Macedonia, di rimanere ad Efeso per ordinare a certuni che non insegnino dottrina diversa

4 né si occupino di favole e di genealogie senza fine, le quali producono questioni, anziché promuovere la dispensazione di Dio, che è in fede.

5 Ma il fine di quest’incarico è l’amore procedente da un cuor puro, da una buona coscienza e da fede non finta;

6 dalle quali cose certuni avendo deviato, si sono rivolti a un vano parlare,

7 volendo esser dottori della legge, quantunque non intendano quello che dicono, né quello che dànno per certo.

8 Or noi sappiamo che la legge è buona, se uno l’usa legittimamente,

9 riconoscendo che la legge è fatta non per il giusto, ma per gl’iniqui e i ribelli, per gli empi e i peccatori, per gli scellerati e gl’irreligiosi, per i percuotitori di padre e madre,

10 per gli omicidi, per i fornicatori, per i sodomiti, per i ladri d’uomini, per i bugiardi, per gli spergiuri e per ogni altra cosa contraria alla sana dottrina,

11 secondo l’evangelo della gloria del beato Iddio, che m’è stato affidato.

12 Io rendo grazie a colui che mi ha reso forte, a Cristo Gesù, nostro Signore, dell’avermi egli reputato degno della sua fiducia, ponendo al ministerio me,

13 che prima ero un bestemmiatore, un persecutore e un oltraggiatore; ma misericordia mi è stata fatta, perché lo feci ignorantemente nella mia incredulità;

14 e la grazia del Signor nostro è sovrabbondata con la fede e con l’amore che è in Cristo Gesù.

15 Certa è questa parola e degna d’essere pienamente accettata: che Cristo Gesù è venuto nel mondo per salvare i peccatori, dei quali io sono il primo.

16 Ma per questo mi è stata fatta misericordia, affinché Gesù Cristo dimostrasse in me per il primo tutta a sua longanimità, ed io servissi d’esempio a quelli che per l’avvenire crederebbero in lui per aver la vita eterna.

17 Or al re dei secoli, immortale, invisibile, solo Dio, siano onore e gloria ne’ secoli de’ secoli. Amen.

18 Io t’affido quest’incarico, o figliuol mio Timoteo, in armonia con le profezie che sono state innanzi fatte a tuo riguardo, affinché tu guerreggi in virtù d’esse la buona guerra,

19 avendo fede e buona coscienza; della quale alcuni avendo fatto getto, hanno naufragato quanto alla fede.

20 Fra questi sono Imeneo ed Alessandro, i quali ho dati in man di Satana affinché imparino a non bestemmiare.