1 Aga ma ütlen: niikaua kui pärija on alaealine, ei ole mingit vahet orja ja tema vahel, ehk ta küll on kõige isand;
2 vaid ta on eestkostjate ja valitsejate all kuni isa poolt määratud ajani.
3 Nõnda ka meie: kui olime alaealised, siis olime orjastatud maailma algjõudude alla.
4 Aga kui aeg täis sai, läkitas Jumal Oma Poja, Kes sündis naisest ja sai käsu alla,
5 lahti ostma käsualuseid, et me saaksime lapse seisuse.
6 Aga et te nüüd olete lapsed, on Jumal läkitanud teie südamesse Oma Poja Vaimu, Kes hüüab: „Abba, Isa!"
7 Nõnda ei ole sa enam ori, vaid laps; aga kui sa oled laps, siis oled ka pärija Jumala kaudu.
8 Aga siis, kui te ei tundnud Jumalat, te orjasite neid, kes olemise poolest ei olegi jumalad.
9 Ent nüüd, kus te olete Jumala ära tundnud, või õigemini, Jumal on teid ära tundnud, kuidas te pöördute jälle nõrkade ja viletsate algjõudude poole, mida te jälle tahate uuesti orjata?
10 Te arvestate päevi ja kuid ja aegu ja aastaid.
11 Ma kardan teie pärast, et ma teie kallal ehk asjata olen vaeva näinud.
12 Saage minusuguseiks, sest minagi olen saanud teiesuguseks, vennad, ma palun teid! Te ei ole mind millegagi solvanud.
13 Te ju teate, et ma liha nõtruses teile kuulutasin Evangeeliumi esimesel korral,
14 ja te ei pannud kiusatust, mis teil oli minu kehalisest seisukorrast, mitte halvaks ega võõrastanud mind, vaid võtsite mind vastu kui Jumala Ingli, kui Kristuse Jeesuse.
15 Kus on nüüd teie õndsuse kiitlus? Sest ma tunnistan teile, et teie, kui see oleks olnud võimalik, oleksite oma silmad kiskunud välja ja andnud minule.
16 Kas ma nüüd olen saanud teie vaenlaseks, et ma olen teile tõtt öelnud?
17 Nad on õhinal teie ümber, kuid mitte kaunil viisil, vaid nad tahavad teid välja jätta, et te innukad oleksite nende kasuks.
18 Hea on olla innukas hea suhtes alatasa ja mitte ainult siis, kui mina teie juures olen.
19 Mu lapsukesed, kelle pärast ma nüüd jälle olen lapsevaevas, kuni Kristus teie sees saab kuju!
20 Küll ma tahaksin nüüd olla teie juures ja oma häältki muuta, sest ma olen päris nõutu teie pärast!
21 Öelge mulle, kes tahate olla käsu all, kas te ei kuule käsuõpetust?
22 Sest on kirjutatud, et Aabrahamil oli kaks poega, üks ümmardajast ja teine vabast naisest.
23 Aga ümmardaja poeg oli sündinud liha järgi, vaba naise poeg aga tõotuse kaudu.
24 Need on võrdluskujud. Sest need naised on kaks lepingut; üks Siinai mäelt, mis sünnitab orjapõlveks, see on Haagar.
25 Sest Haagar tähendab Siinai mäge Araabias ja vastab praegusele Jeruusalemmale, sest see orjab ühes oma lastega.
26 Aga see Jeruusalemm, mis on ülal, on vaba naine, ja see on meie kõikide ema.
27 Sest on kirjutatud: „Rõõmutse, sigimatu, kes pole sünnitanud; tõsta häält ja hüüa valjusti, kes pole olnud lapsevaevas, sest vallalisel saab olema rohkem lapsi kui sellel, kellel on mees!"
28 Ent teie, vennad, olete nõnda nagu Iisak, tõotuse lapsed!
29 Aga nõnda nagu tol ajal see, kes oli sünnitatud liha järgi, taga kiusas seda, kes oli sündinud Vaimu järgi, nõnda on ka nüüd.
30 Aga mida ütleb Kiri? „Kihuta minema ümmardaja ja tema poeg, sest ümmardaja poeg ei või pärida ühes vaba naise pojaga!"
31 Niisiis, vennad, ei ole me ümmardaja, vaid oleme vaba naise lapsed!
1 Or io dico: Fin tanto che lerede è fanciullo, non differisce in nulla dal servo, benché sia padrone di tutto;
2 ma è sotto tutori e curatori fino al tempo prestabilito dal padre.
3 Così anche noi, quando eravamo fanciulli, eravamo tenuti in servitù sotto gli elementi del mondo;
4 ma quando giunse la pienezza de tempi, Iddio mandò il suo Figliuolo, nato di donna, nato sotto la legge,
5 per riscattare quelli che erano sotto la legge, affinché noi ricevessimo ladozione di figliuoli.
6 E perché siete figliuoli, Dio ha mandato lo Spirito del suo Figliuolo nei nostri cuori, che grida: Abba, Padre.
7 Talché tu non sei più servo, ma figliuolo; e se sei figliuolo, sei anche erede per grazia di Dio.
8 In quel tempo, è vero, non avendo conoscenza di Dio, voi avete servito a quelli che per natura non sono dèi;
9 ma ora che avete conosciuto Dio, o piuttosto che siete stati conosciuti da Dio, come mai vi rivolgete di nuovo ai deboli e poveri elementi, ai quali volete di bel nuovo ricominciare a servire?
10 Voi osservate giorni e mesi e stagioni ed anni.
11 Io temo, quanto a voi, dessermi invano affaticato per voi.
12 Siate come son io, fratelli, ve ne prego, perché anchio sono come voi.
13 Voi non mi faceste alcun torto; anzi sapete bene che fu a motivo di una infermità della carne che vi evangelizzai la prima volta;
14 e quella mia infermità corporale che era per voi una prova, voi non la sprezzaste né laveste a schifo; al contrario, mi accoglieste come un angelo di Dio, come Cristo Gesù stesso.
15 Dove son dunque le vostre proteste di gioia? Poiché io vi rendo questa testimonianza: che, se fosse stato possibile, vi sareste cavati gli occhi e me li avreste dati.
16 Son io dunque divenuto vostro nemico dicendovi la verità?
17 Costoro son zelanti di voi, ma non per fini onesti; anzi vi vogliono staccare da noi perché il vostro zelo si volga a loro.
18 Or è una bella cosa essere oggetto dello zelo altrui nel bene, in ogni tempo, e non solo quando son presente fra voi.
19 Figliuoletti miei, per i quali io son di nuovo in doglie finché Cristo sia formato in voi,
20 oh come vorrei essere ora presente fra voi e cambiar tono perché son perplesso riguardo a voi!
21 Ditemi: Voi che volete esser sotto la legge, non ascoltate voi la legge?
22 Poiché sta scritto che Abramo ebbe due figliuoli: uno dalla schiava, e uno dalla donna libera;
23 ma quello dalla schiava nacque secondo la carne; mentre quello dalla libera nacque in virtù della promessa.
24 Le quali cose hanno un senso allegorico; poiché queste donne sono due patti, luno, del monte Sinai, genera per la schiavitù, ed è Agar.
25 Infatti Agar è il monte Sinai in Arabia, e corrisponde alla Gerusalemme del tempo presente, la quale è schiava coi suoi figliuoli.
26 Ma la Gerusalemme di sopra è libera, ed essa è nostra madre.
27 Poichegli è scritto: Rallegrati, o sterile che non partorivi! Prorompi in grida, tu che non avevi sentito doglie di parto! Poiché i figliuoli dellabbandonata saranno più numerosi di quelli di colei che aveva il marito.
28 Ora voi, fratelli, siete figliuoli della promessa alla maniera dIsacco.
29 Ma come allora colui chera nato secondo la carne perseguitava il nato secondo lo Spirito, così succede anche ora.
30 Ma che dice la Scrittura? Caccia via la schiava e il suo figliuolo; perché il figliuolo della schiava non sarà erede col figliuolo della libera.
31 Perciò, fratelli, noi non siamo figliuoli della schiava, ma della libera.