1 Ja ma nägin teist imetähte taevas, suurt ja imelist: seitse Inglit, kelle käes oli seitse viimset nuhtlust; sest nendega sai Jumala kange viha täielikuks.

2 Ja ma nägin otsekui klaasmerd segatud tulega ja neid, kes olid võitnud metsalise ja ta kuju ja ta nime arvu, seisvat klaasmere ääres, Jumala kandled käes.

3 Ja nad laulsid Jumala sulase Moosese laulu ja Talle laulu, öeldes: „Suured ja imelised on Sinu teod, Issand Jumal, Kõigeväeline! Õiged ja tõelised on Sinu teed, Sa rahvaste Kuningas!

4 Kes ei peaks kartma Sind, Issand, ja andma austust Sinu nimele? Sest Sina üksi oled püha; sest kõik paganad tulevad ja kummardavad Sind, sellepärast et Su õiged kohtuotsused on saanud avalikuks!"

5 Ja pärast seda ma nägin: tunnistustelgi tempel taevas avati.

6 Ja need seitse Inglit, kelle käes oli seitse nuhtlust, väljusid templist, riietatud puhta ja hiilgava lõuendiga ja rinde ümbert vöötatud kuldvööga.

7 Ja üks neist neljast olendist andis seitsmele Inglile seitse kuldkaussi täis kanget Jumala viha, kes elab ajastute ajastuteni.

8 Ja tempel sai täis suitsu Jumala aust ja Tema väest, ja ükski ei võinud sinna templisse sisse minna enne kui oli täide saadetud seitsme Ingli seitse nuhtlust.

1 Puis je vis au ciel un autre signe, grand et admirable, [savoir] sept Anges qui avaient les sept dernières plaies; car c'est par elles que la colère de Dieu est consommée.

2 Je vis aussi comme une mer de verre mêlée de feu, et ceux qui avaient obtenu la victoire sur la bête, sur son image, sur sa marque, et sur le nombre de son nom, se tenant sur la mer qui était comme de verre, et ayant les harpes de Dieu,

3 Qui chantaient le Cantique de Moïse serviteur de Dieu, et le Cantique de l'Agneau, en disant : que tes œuvres sont grandes et merveilleuses, ô Seigneur Dieu tout-puissant! tes voies [sont] justes et véritables, ô Roi des Saints!

4 Seigneur, qui ne te craindra, et qui ne glorifiera ton Nom? car tu es Saint toi seul, c'est pourquoi toutes les nations viendront et se prosterneront devant toi; car tes jugements sont pleinement manifestés.

5 Et après ces choses je regardai, et voici le Temple du Tabernacle du témoignage fut ouvert au ciel.

6 Et les sept Anges qui avaient les sept plaies sortirent du Temple, vêtus d'un lin pur et blanc, et ceints sur leurs poitrines avec des ceintures d'or.

7 Et l'un des quatre animaux donna aux sept Anges sept fioles d'or, pleines de la colère du Dieu vivant aux siècles des siècles.

8 Et le Temple fut rempli de la fumée qui [procédait] de la majesté de Dieu et de sa puissance; et personne ne pouvait entrer dans le Temple jusqu'à ce que les sept plaies des sept Anges fussent accomplies.