1 Pärast seda ma nägin, ja vaata: uks oli avatud taevas ja endine hääl, mida olin kuulnud otsekui pasunat rääkivat minuga, ütles: „Astu siia üles, ja Ma näitan sulle, mis pärast seda peab sündima!"

2 Ja sedamaid olin mina vaimus. Ja vaata, aujärg seisis taevas, ja Keegi istus aujärjel!

3 Ja See, Kes istus, oli jumelt otsekui jaspise- ja sardisekivi, ja vikerkaar oli aujärje ümber, jumelt sarnane smaragdikivile.

4 Ja aujärje ümber oli kakskümmend neli aujärge; ja aujärgedel ma nägin istuvat kahtkümmend nelja vanemat, riietatud valgeisse riietesse ja kuldpärjad peas.

5 Ja aujärjest väljus välke ja hääli ja piksemürinat, ja seitse tulist lampi põles aujärje ees; need on Jumala seitse vaimu.

6 Ja aujärje ees oli otsekui klaasmeri, mägikristalli sarnane; ja keset aujärge ja aujärje ümber oli neli olendit, täis silmi eest ja tagant.

7 Ja esimene olend oli lõukoera sarnane, ja teine olend oli härja sarnane, ja kolmandal olendil oli nägu otsekui inimesel, ja neljas olend oli lendava kotka sarnane.

8 Ja neil neljal olendil oli igaühel kuus tiiba, ümberringi ja seestpoolt nad olid täis silmi. Nad ei lakka ööd ja päevad ütlemast: „Püha, püha, püha on Issand Jumal, Kõigeväeline, Kes oli ja Kes on ja Kes tuleb!"

9 Ja nii sageli kui olendid annavad austust, au ja tänu Sellele, Kes aujärjel istub ja elab ajastute ajastuteni,

10 heidavad need kakskümmend neli vanemat maha selle ette, Kes aujärjel istub, ja nad kummardavad Teda, Kes elab ajastute ajastuteni, ja panevad oma pärjad maha aujärje ette ning ütlevad:

11 Sina, meie Issand ja Jumal, oled väärt võtma austust ja au ja väge, sest sina oled loonud kõik asjad, ja Sinu tahte läbi on need olemas ja on loodud!"

1 Après ces choses je regardai, et voici une porte fut ouverte au Ciel; et la première voix que j'avais ouïe comme d'une trompette, et qui parlait avec moi, [me] dit : monte ici, et je te montrerai les choses qui doivent arriver à l'avenir.

2 Et sur-le-champ je fus ravi en esprit : et voici, un trône était posé au Ciel, et quelqu'un était assis sur le trône.

3 Et celui qui y était assis, paraissait semblable à une pierre de jaspe, et de sardoine; et autour du trône paraissait un arc-en-ciel, semblable à une émeraude.

4 Et il y avait autour du trône vingt-quatre sièges; et je vis sur les sièges vingt-quatre Anciens assis, vêtus d'habillements blancs, et ayant sur leurs têtes des couronnes d'or.

5 Et du trône sortaient des éclairs et des tonnerres, et des voix; et il y avait devant le trône sept lampes de feu ardentes, qui sont les sept Esprits de Dieu.

6 Et au devant du trône il y avait une mer de verre, semblable à du cristal; et au milieu du trône et autour du trône quatre animaux, pleins d'yeux devant et derrière.

7 Et le premier animal [était] semblable à un lion; le second animal, [était] semblable à un veau; le troisième animal avait la face comme un homme; et le quatrième animal était semblable à un aigle qui vole.

8 Et les quatre animaux avaient chacun six ailes à l'entour; et par dedans ils [étaient] pleins d'yeux; et ils ne cessent point de dire jour et nuit : Saint! Saint! Saint! le Seigneur Dieu Tout-puissant, QUI ÉTAIT, QUI EST, et QUI EST A VENIR.

9 Or quand les animaux rendaient gloire et honneur et des actions de grâces à celui qui était assis sur le trône, à celui qui est vivant aux siècles des siècles,

10 Les vingt-quatre Anciens se prosternaient devant celui qui était assis sur le trône, et adoraient celui qui est vivant aux siècles des siècles, et ils jetaient leurs couronnes devant le trône, en disant :

11 Seigneur, tu es digne de recevoir gloire, honneur et puissance; car tu as créé toutes choses; c'est par ta volonté qu'elles existent et qu'elles ont été créées.