3 Ja Ta rääkis neile palju tähendamissõnadega ning ütles: „Vaata, külvaja läks välja külvama.

4 Ja kui ta külvas, kukkus muist tee ääre, ja linnud tulid ja sõid selle ära.

5 Muist kukkus kaljuse maa peale, kus tal ei olnud palju mulda. Ja see tärkas ruttu, sest tal ei olnud sügavat maad.

6 Aga kui päike tõusis, kõrbes ta, ja et tal ei olnud juurt, kuivas ta ära.

7 Muist kukkus ohakate sekka ja ohakad tõusid ja lämmatasid selle.

8 Aga muist kukkus hea maa peale ja kandis vilja, mõni iva sada seemet, mõni kuuskümmend ja mõni kolmkümmend.

9 Kellel kõrvad on, see kuulgu!"

3 Et il leur parla de plusieurs choses par des similitudes, en disant : voici, un semeur sortit pour semer.

4 Et comme il semait, une partie de la semence tomba le long du chemin, et les oiseaux vinrent, et la mangèrent toute.

5 Et une autre partie tomba dans des lieux pierreux, où elle n'avait guère de terre, et aussitôt elle leva, parce qu'elle n'entrait pas profondément dans la terre.

6 Et le soleil s'étant levé, elle fut brûlée; et parce qu'elle n'avait point de racine, elle sécha.

7 Et une autre partie tomba entre des épines; et les épines montèrent, et l'étouffèrent.

8 Et une autre partie tomba dans une bonne terre, et rendit du fruit, un grain [en rendit] cent, un autre, soixante, et un autre, trente.

9 Qui a des oreilles pour ouïr, qu'il entende.