1 Sellepärast tuleb meil palju hoolsamini silmas pidada seda, mida oleme kuulnud, et me kuidagi mööda ei libiseks.
2 Sest kui Inglite kaudu räägitud sõna püsis kindlana ja kõik üleastumine ja sõnakuulmatus sai oma õige palga,
3 kuidas me siis võime pääseda pakku, kui me ei hooli nii suurest päästest, mis oma kuulutuse alguse sai Issandalt ja mille kinnitasid meisse need, kes seda kuulsid,
4 kui Jumal ühes nendega andis tunnistust tunnustähtedega ja imedega ja mõnesuguste vägevate tegudega ja Püha Vaimu jagamistega Oma tahte järgi.
5 Sest mitte Inglitele ei alistanud Ta tulevast maailma, millest me räägime,
6 vaid keegi on kuskil tunnistanud, öeldes: „Mis on inimene, et Sa temale mõtled, või inimese poeg, et Sa tema eest hoolitsed?
7 Sa tegid ta pisut alamaks Inglitest; Sa ehtisid teda au ja austusega;
8 kõik Sa panid tema jalge alla!" Sest alistades kõik temale, ei jätnud ta midagi temale alistamata. Aga nüüd me ei näe veel kõike temale alistatuna.
9 Ent Teda, Kes sai üürikeseks ajaks alamaks Inglitest, Jeesust, me näeme Tema surma kannatamise pärast au ja austusega ehitud, et Ta Jumala armust igaühe eest maitseks surma.
10 Sest Temale, Kelle pärast ja Kelle läbi on kõik, sobis, et Ta selle, kes palju lapsi ausse viib, nende õndsuse ülemjuhi, teeks täiuslikuks kannatuste kaudu.
11 Sest niihästi pühitseja kui pühitsetavad on kõik üht Isa; sel põhjusel Tema ka ei häbene neid nimetada vendadeks,
12 öeldes: „Ma tahan Su nime kuulutada Oma vendadele, keset kogudust Ma tahan laulda Sulle kiitust!"
13 Ja jälle: „Ma loodan Tema peale!"; ja jälle: „Vaata, siin olen Mina ja lapsed, keda Jumal Mulle on andnud!"
14 Et nüüd lapsed on liha ja vere osalised, siis Temagi sai otse samal viisil osa sellest, et Ta surma läbi kaotaks selle, kelle võimu all oli surm, see on kuradi,
15 ja vabastaks need, kes surma kartusest olid kogu eluaja kinni orjapõlves.
16 Sest ega Ta ometi hoolitse Inglite eest, vaid Ta hoolitseb Aabrahami soo eest!
17 Sellepärast pidi Ta kõiges saama vendade sarnaseks, et Ta oleks halastaja ja ustav ülempreester teenistuses Jumala ees rahva pattude lepitamiseks.
18 Sest selles, milles Ta on kannatanud kiusatud olles, võib Ta aidata neid, keda kiusatakse.
1 Por esta razão é necessário atendermos mais assiduamente às coisas que ouvimos,
2 para que não suceda que delas nos desviemos. Pois se a palavra falada pelos anjos ficou firme, e toda a transgressão e desobediência recebeu justa retribuição,
3 como escaparemos nós, se tivermos descuidado de tão grande salvação? a qual, tendo sido anunciada ao princípio mediante o Senhor, foi confirmada a nós pelos que a ouviram;
4 dando Deus testemunho juntamente com eles por milagres e prodígios, e por múltiplos poderes e dons do Espírito Santo, distribuídos segundo a sua vontade.
5 Pois não a anjos sujeitou Deus o mundo vindouro, de que falamos.
6 Mas em certo lugar alguém testificou, dizendo: Que é o homem, que te lembres dele? Ou o filho do homem, que o visites?
7 Fizeste-o um pouco menor que os anjos, Coroaste-o de glória e de honra;
8 Sujeitaste todas as coisas debaixo dos seus pés. Pois sujeitando-lhe todas as coisas, nada deixou que lhe não esteja sujeito. Mas agora não vemos ainda todas as coisas sujeitas a ele;
9 porém àquele Jesus, que foi feito um pouco menor que os anjos, nós o vemos, por causa do sofrimento da morte, coroado de glória e de honra, para que, pela graça de Deus, provasse a morte a favor de todo o homem.
10 Pois convinha que aquele, para quem são todas as coisas e por quem todas existem, conduzindo à glória muitos filhos, aperfeiçoasse pelos sofrimentos ao autor da salvação deles.
11 Pois tanto o que santifica, como os que são santificados, vêm todos de um só; pela qual razão ele não se envergonha de lhes chamar irmãos,
12 dizendo: Declararei o teu nome a meus irmãos, No meio da congregação te louvarei;
13 e outra vez: Eu porei a minha confiança nele; e de novo: Eis aqui estou eu e os filhos que Deus me deu.
14 Portanto desde que os filhos têm carne e sangue comum, também ele semelhantemente participou destas coisas, para pela morte destruir aquele que tinha o poder da morte, isto é, ao Diabo;
15 e para libertar a todos os que por medo da morte estavam toda a vida debaixo da escravidão.
16 Pois certamente não presta auxílio aos anjos, mas presta auxílio à descendência de Abraão.
17 Por onde importava que em tudo fosse ele feito semelhante a seus irmãos, para que viesse a ser um sumo sacerdote misericordioso e fiel nas coisas referentes a Deus, a fim de fazer propiciação pelos pecados do povo.
18 Pois naquilo em que ele mesmo sofreu, sendo tentado, pode socorrer aos que são tentados.