1 Alguses oli Sõna, ja Sõna oli Jumala juures, ja Sõna oli Jumal.
2 Seesama oli alguses Jumala juures.
3 Kõik on tekkinud Tema läbi, ja ilma Temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud.
4 Temas oli elu, ja elu oli inimeste valgus,
5 ja valgus paistab pimeduses, ja pimedus ei ole seda võtnud omaks.
6 Oli mees, Jumala läkitatud; selle nimi oli Johannes.
7 See tuli tunnistuseks, tunnistama Valgusest, et kõlk usuksid tema kaudu.
8 Tema ei olnud valgus, vaid ta tuli tunnistama Valgusest.
9 See tõeline Valgus, Mis valgustab igat inimest, oli tulemas maailma.
10 Tema oli maailmas, ja maailm on tekkinud Tema läbi, ja maailm ei tunnud Teda.
11 Ta tuli sellesse, mis Tema oma, ja Tema omad ei võtnud Teda vastu.
12 Aga kõigile, kes Teda vastu võtsid, andis Ta meelevalla saada Jumala lapsiks, kes usuvad Tema nimesse.
13 kes ei ole sündinud verest, ei liha tahtest ega mehe tahtest, vaid Jumalast.
14 Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime Tema au kui Isast Ainusündinud Poja au, täis armu ja tõde.
15 Johannes annab tunnistust Temast, ja ta hüüdis nõnda: „Tema oli See, Kellest ma ütlesin: Kes tuleb pärast mind, See on olnud enne mind, sest Ta oli enne kui mina!"
16 Sest Tema täiusest me kõik oleme saanud, ja armu armu peale.
17 Sest käsuõpetus on antud Moosese kaudu, arm ja tõde on tulnud Jeesuse Kristuse kaudu.
18 Ūkski ei ole Jumalat iialgi näinud; ainusündinud Poeg, kes on Isa süles, on Temast kõnelnud.
19 Ja see on Johannese tunnistus, kui juudid läkitasid Jeruusalemast preestreid ja leviite temalt küsima: „Kes sa oled?"
20 Tema tunnistas ega salanud mitte, vaid tunnistas: „Mina ei ole Kristus!"
21 Ja nad küsisid temale: „Kes siis? Oled sa Eelija?" Tema ütles: „Ei ole!" - „Oled sina see prohvet?" Tema vastas: „Ei!"
22 Siis nad ütlesid talle: „Kes sa oled? Et annaksime vastuse neile, kes meid läkitasid. Mis sa ütled enesest?"
23 Tema ütles: „Mina olen hüüdja hääl kõrves: Tehke tasaseks Issanda tee, nõnda nagu prohvet Jesaja on ütelnud!"
24 Ja need, kes olid läkitatud, olid variseride seast.
25 Ja nad küsisid temalt ja ütlesid talle: „Miks sa siis ristid, kui sa pole Kristus ega Eelija ega see prohvet?"
26 Johannes vastas neile ning ütles: „Mina ristin veega; aga teie keskel seisab See, Keda te ei tunne,
27 Kes tuleb pärast mind, Kelle jalatsi paela lahti päästma mina ei ole vääriline!"
28 See sündis Betaanias, sealpool Jordanit, kus Johannes ristis.
29 Järgmisel päeval näeb Johannes Jeesuse tulevat tema juure ja ta ütleb: „Vaata, see on Jumala Tall, Kes võtab ära maailma patu!
30 See on, Kellest ma ütlesin: Pärast mind tuleb Mees, Kes on olnud enne mind, sest Ta oli enne kui mina!
31 Ja mina ei tunnud Teda, kuid selleks, et Ta saaks ilmsiks Iisraelile, olen mina tulnud veega ristima!"
32 Ja Johannes tunnistas ning ütles: „Ma nägin Vaimu taevast alla laskuvat nagu tuvi; ja Ta jäi Tema peale.
33 Ja mina ei tunnud Teda mitte; aga Kes mind läkitas veega ristima, See ütles mulle: Kelle peale sa näed Vaimu alla laskuvat ja Tema peale jäävat, See on, Kes ristib Püha Vaimuga!
34 Ja mina olen näinud ja tunnistanud, et Seesinane on Jumala Poeg."
35 Järgmisel päeval seisis Johannes jälle seal, ja kaks tema jüngrit.
36 Ja kui ta nägi Jeesust kõndivat, ütles ta: „Ennäe, See on Jumala Tall!"
37 Ja need kaks jüngrit kuulsid tema ütlust ja järgisid Jeesust.
38 Aga Jeesus pöördus ümber, ja nähes neid Teda järgivat, ütles Ta neile: „Mida te otsite?" Aga nemad ütlesid Talle: „Rabi! - see tähendab meie keeli õpetaja - kus Sa asud?"
39 Ta ütles neile: „Tulge ja vaadake!" Nad tulidki ja nägid, kus Ta asus, ja nad jäid Tema juure selle päeva. See oli arvata kümnes tund.
40 Andreas, Siimon Peetruse vend, oli üks neist kahest, kes oli kuulnud Johannese ütlust ja hakanud Jeesust järgima.
41 Tema leiab esiteks oma venna Siimona ja ütleb temale: „Me oleme leidnud Messia!" - see on meie keeli Kristuse.
42 Ja ta viis tema Jeesuse juure. Jeesus vaatas temale otsa ja ütles: „Sina oled Siimon, Joona poeg, sind peab hüütama Keefaseks!" - see tähendab Peetruseks.
43 Järgmisel päeval Jeesus tahtis minna Galileasse; ja Ta leiab Filippuse ning ütleb temale: „Järgi mind!"
44 Aga Filippus oli pärit Betsaidast, Andrease ja Peetruse linnast.
45 Filippus leiab Naatanaeli ja ütleb temale: „Kellest Mooses on kirjutanud käsuõpetuses, ja prohvetid, selle me oleme leidnud, Jeesuse, Joosepi poja, Naatsaretist!"
46 Naatanael ütles talle: „Kas Naatsaretist võib tulla midagi head?" Filippus ütles temale: „Tule ja vaata!"
47 Jeesus nägi Naatanaeli tema juure tulevat ja ütles temast: „Ennäe, tõeline iisraellane, kelles ei ole kavalust!"
48 Naatanael ütles talle: „Kust Sa mind tunned?" Jeesus vastas ja ütles temale: „Enne kui Filippus sind kutsus, nägin ma sind, kui sa olid viigipuu all!"
49 Naatanael vastas Temale: „Rabi, sina oled Jumala Poeg, Sina oled Iisraeli Kuningas!"
50 Jeesus vastas ja ütles talle: „Selleparast et Ma ütlesin: Ma nägin sind viigipuu all! usud sa. Sa saad näha suuremaid asju kui need!"
51 Ja Ta ütles talle: „Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, te näete ka taeva olevat avatud ja Jumala inglid astuvat üles ja alla Inimese Poja peale!"
1 No princípio era o Verbo, e o Verbo estava com Deus, e o Verbo era Deus.
2 Ele estava no princípio com Deus.
3 Tudo foi feito por ele; e nada do que tem sido feito, foi feito sem ele.
4 Nele estava a vida, e a vida era a luz dos homens.
5 A luz resplandece nas trevas, e contra ela as trevas não prevaleceram.
6 Houve um homem, enviado por Deus, e chamava-se João;
7 este veio como testemunha para dar testemunho da luz, a fim de que todos cressem por meio dele.
8 Ele não era a luz, mas veio para dar testemunho da luz.
9 Havia a verdadeira luz que, vinda ao mundo, alumia a todo o homem.
10 Ele estava no mundo, e o mundo foi feito por ele, e o mundo não o conheceu.
11 Veio para o que era seu, e os seus não o receberam.
12 Mas a todos os que o receberam, aos que crêem em seu nome, deu ele o direito de se tornarem filhos de Deus:
13 os quais não nasceram do sangue, nem da vontade da carne, nem da vontade do homem, mas sim de Deus.
14 O Verbo se fez carne e habitou entre nós, cheio de graça e de verdade, e vimos a sua glória, glória como do unigênito do Pai.
15 João deu testemunho dele e clamou, dizendo: Este é o de quem falei: Aquele que há de vir depois de mim, tem passado adiante de mim porque existia antes de mim.
16 Pois todos nós recebemos da sua plenitude, e graça sobre graça;
17 porque a Lei foi dada por intermédio de Moisés, mas a graça e a verdade vieram por Jesus Cristo.
18 Ninguém jamais viu a Deus; o Deus unigênito que está no seio do Pai, esse o revelou.
19 Este é o testemunho de João, quando os judeus lhe enviaram de Jerusalém sacerdotes e levitas para lhe perguntar: Quem és tu?
20 Ele confessou e não negou, e a sua confissão foi: Eu não sou o Cristo.
21 Perguntaram-lhe eles: Que és, então? És tu Elias? Ele respondeu: Não sou. És tu o profeta? Respondeu: Não.
22 Disseram-lhe, pois: Quem és? para que possamos dar resposta aos que nos enviaram; que pensas de ti mesmo?
23 Ele replicou: Eu sou a voz do que clama no deserto: Endireitai o caminho do Senhor, como disse o profeta Isaías.
24 Ora eles tinham sido enviados pelos fariseus.
25 Perguntaram-lhe também: Por que, então, batizas, se tu não és o Cristo, nem Elias, nem o profeta?
26 Respondeu-lhes João: Eu batizo com água; no meio de vós está quem vós não conheceis,
27 é aquele que há de vir depois de mim, e ao qual eu não sou digno de lhe desatar a correia das sandálias.
28 Isto passou-se em Betânia além do Jordão, onde João estava batizando.
29 No dia seguinte viu João a Jesus que vinha para ele, e disse: Eis o Cordeiro de Deus, que tira o pecado do mundo!
30 Este é o mesmo de quem eu disse: Depois de mim há de vir um homem que tem passado adiante de mim, porque existia antes de mim.
31 Eu não o conhecia, mas para que ele fosse manifestado a Israel, é que eu vim batizar com água.
32 João deu testemunho, dizendo: Vi o Espírito descer do céu como pomba, e permaneceu sobre ele.
33 Eu não o conhecia, mas o que me enviou a batizar com água, disse-me: Aquele sobre quem vires descer o Espírito e ficar sobre ele, esse é o que batiza com o Espírito Santo.
34 Eu tenho visto e testificado que ele é o Filho de Deus.
35 No dia seguinte João estava lá outra vez com dois de seus discípulos
36 e, olhando para Jesus que passava, disse: Eis ali o Cordeiro de Deus!
37 Os dois discípulos, ouvindo dizer isto, seguiram a Jesus.
38 Voltando-se Jesus e vendo que eles o seguiam, perguntou-lhes: Que buscais? Disseram-lhe: Rabi (que quer dizer, Mestre), onde assistes?
39 Ele respondeu: Vinde, e vereis. Foram, pois, e viram onde assistia; e ficaram aquele dia com ele: era mais ou menos a hora décima.
40 André, irmão de Simão Pedro, era um dos dois que ouviram João falar e que seguiram a Jesus.
41 Ele procurou primeiro seu irmão Simão, e lhe disse: Temos achado o Messias (que quer dizer, Cristo).
42 E o levou a Jesus. Jesus, olhando para ele, disse: Tu és Simão, filho de João; tu serás chamado Cefas (que significa Pedro).
43 No dia seguinte resolveu Jesus ir à Galiléia, e encontrou a Filipe. E disse-lhe: Segue-me.
44 Ora Filipe era de Betsaida, cidade de André e Pedro.
45 Filipe encontrou a Natanael e declarou-lhe: Temos achado aquele, de quem escreveu Moisés na Lei, e de quem falaram os profetas, Jesus de Nazaré, filho de José.
46 Perguntou-lhe Natanael: De Nazaré pode sair coisa que boa seja? Respondeu-lhe Filipe: Vem e vê.
47 Jesus, vendo a Natanael aproximar-se, disse dele: Eis um verdadeiro israelita, em quem não há dolo!
48 Perguntou-lhe Natanael: Donde me conheces? Respondeu Jesus: Antes de Filipe chamar-te, eu te vi, quando estavas debaixo da figueira.
49 Replicou-lhe Natanael: Mestre, tu és o Filho de Deus, tu és o Rei de Israel.
50 Disse-lhe Jesus: Por eu te dizer que te vi debaixo da figueira, crês? maiores coisas do que estas verás.
51 E acrescentou: Em verdade, em verdade vos digo que vereis o céu aberto e os anjos de Deus subindo e descendo sobre o Filho do homem.