1 Mina manitsen teid nüüd, vennad, Jumala suure südamliku halastuse tõttu andma oma ihud elavaks pühaks ja Jumala meelepäraseks ohvriks. See olgu teie mõistlik jumalateenistus.
2 Ja ärge saage selle maailma sarnaseks, vaid muutuge teiseks oma meele uuendamise teel, et te uuriksite, mis on Jumala hea ja meelepärane ja täielik tahtmine.
3 Sest selle armu läbi, mis mulle on antud, ma ütlen teile igaühele, et ta ei mõtleks üleolevalt selle kohta, mida tuleb mõelda, vaid mõtleks nõnda, et saaks arukaks sedamööda, kuidas Jumal igaühele usu mõõdu on jaganud.
4 Sest otsekui meil ühes ihus on palju liikmeid, aga kõigil liikmeil ei ole sama töö,
5 nõnda oleme meiegi paljud üks ihu Kristuses, aga üksikult igaüks üksteise liikmed.
6 Aga meil on armu mööda, mis meile antud, mõnesuguseid armuandeid: olgu prohvetliku kuulutamise anne, mis toimugu usu mõõtu mööda;
7 olgu hoolekanne, mis toimugu hoolekandeametis; olgu keegi õpetaja, siis toimigu ta õpetamisametis;
8 manitseb keegi, siis ta olgu manitsemisametis; kes teistele annetab, andku siira südamega; kes teisi juhatab, olgu hoolas; kes vaeseid hooldab, tehku seda rõõmuga.
9 Armastus ärgu olgu silmakirjalik. Hoiduge kurjast eemale, kiinduge heasse!
10 Olge vennaarmastuse poolest hellasüdamelised üksteise vastu; vastastikuses austamises jõudke üksteisest ette!
11 Ärge olge viitsimatud hoolsuses; olge tulised vaimus; teenige Issandat!
12 Olge rõõmsad lootuses, kannatlikud ahastuses, püsivad palves!
13 Võtke osa pühade puudusest; püüdke olla külalislahked.
14 Õnnistage neid, kes teid taga kiusavad! Õnnistage ja ärge needke!
15 Olge rõõmsad rõõmsatega, nutke nutjatega!
16 Mõtelge ühesuguselt üksteise suhtes! Ärge nõudke kõrgeid asju, vaid hoiduge madaluse poole; ärge olge eneste meelest targad!
17 Ärge tasuge ühelegi kurja kurjaga; mõtelge ikka sellele, mis hea on kõigi inimeste suhtes!
18 Kui võimalik on ja niipalju kui teist oleneb, pidage rahu kõigi inimestega.
19 Ärge makske ise kätte, armsad, vaid andke maad Jumala vihale, sest on kirjutatud: „Minu käes on kättemaks, Mina tasun kätte! ütleb Issand."
20 „Kui nüüd sinu vaenlasel on nälg, sööda teda; kui tal on janu, jooda teda; sest seda tehes sa kogud tuliseid süsi tema pea peale!"
21 Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri ära heaga!
1 Rogo-vos, pois, irmãos, pela compaixão de Deus, que apresenteis os vossos corpos como um sacrifício vivo, santo e agradável a Deus, que é o vosso culto racional;
2 e não vos conformeis com este mundo, mas transformai-vos pela renovação da vossa mente, para que proveis qual é a boa, agradável e perfeita vontade de Deus.
3 Pela graça que me foi dada, digo a todo aquele que está entre vós, que não pense de si mais do que convém, mas dirija a sua atenção para pensar sabiamente, conforme a medida da fé que Deus a cada um repartiu.
4 Pois assim como temos muitos membros em um só corpo, e todos os membros não têm a mesma função;
5 assim nós, sendo muitos, somos um só corpo em Cristo, mas individualmente somos membros uns dos outros.
6 Tendo dons diferentes segundo a graça que nos foi dada: se é profecia, profetizemos segundo a proporção da nossa fé;
7 se é ministério, dediquemo-nos ao nosso ministério; ou o que ensina, dedique-se ao seu ensino;
8 ou o que exorta, à sua exortação; o que reparte, faça-o com simplicidade; o que preside, com zelo; o que usa de misericórdia, com alegria.
9 O amor seja sem hipocrisia. Detestai o mal, apegai-vos ao bem;
10 em amor fraternal sede afeiçoados ternamente uns aos outros; na honra dê cada um de vós preferência aos outros;
11 no zelo, não sejais remissos; no espírito, sede fervorosos; servi ao Senhor;
12 na esperança, sede alegres; na tribulação, pacientes; na oração, perseverantes;
13 socorrei as necessidades dos santos; exercitai a hospitalidade.
14 Abençoai aos que vos perseguem; abençoai, e não amaldiçoeis.
15 Alegrai-vos com os que se alegram; chorai com os que choram.
16 Tende o mesmo sentimento uns para com os outros; não cuideis nas coisas altivas, mas acomodai-vos às humildes. Não sejais sábios aos vossos olhos.
17 Não torneis a ninguém mal por mal; cuidai em coisas dignas diante de todos os homens;
18 se for possível, quanto depender de vós, tende paz com todos os homens;
19 não vos vingueis a vós mesmos, amados, mas dai lugar à ira de Deus; porque está escrito: Minha é a vingança, eu retribuirei, diz o Senhor.
20 Antes se o teu inimigo tiver fome, dá-lhe de comer; se tiver sede, dá-lhe de beber; porque, fazendo isto, amontoarás brasas vivas sobre a sua cabeça.
21 Não te deixes vencer do mal, mas vence o mal com o bem.