1 Sellepärast, oh inimene, kes kohut mõistad, ole sa kes tahes, ei ole sul mingit vabandust! Sest milles sa kohut mõistad teise üle, sessamas sa mõistad iseenese hukka; sest sina, kes teist hukka mõistad, teed ise sedasama!

2 Aga me teame, et Jumala kohus tõepoolest tabab neid, kes sellesarnast teevad.

3 Või mõtled sa, oh inimene, kes kohut mõistad nende üle, kes sellesarnast teevad, ja teed ka sedasama, et sa pääsed Jumala kohtu eest?

4 Või põlgad sa Tema helduse ja kannatlikkuse ja pika meele rohkust ega saa aru, et Jumala heldus sind ajab meelt parandama?

5 Ent sa kogud enesele viha oma kangusega ja patustpöördumata südamega vihapäevaks ja Jumala õige kohtu ilmumiseks,

6 Kes igaühele maksab tema tegude järgi,

7 neile küll igavest elu, kes head tehes püsivusega otsivad au ja kiitust ja kadumatut põlve,

8 aga neile, kes on riiakad ja tõele sõnakuulmatud, aga sõnakuulelikud ülekohtule, viha ja raevu!

9 Viletsus ning ahastus tuleb igale inimese hingele, kes kurja teeb, nii juudile esiti kui ka kreeklasele,

10 aga au ja kiitus ja rahu igaühele, kes head teeb, nii juudile esiti kui ka kreeklasele!

11 Sest Jumal ei tee vahet isikute vahel!

12 Sest kõik, kes ilma käsuta on pattu teinud, lähevad ka hukka ilma käsuta; ja kõik, kes käsu all on pattu teinud, nende üle mõistetakse ka kohut käsu järgi;

13 sest käsu kuuljad ei ole õiged Jumala ees, vaid käsu tegijad mõistetakse õigeks -

14 sest kui paganad, kellel ei ole käsku, loomu poolest täidavad käsu nõudeid, on nad, ehk küll neil ei ole käsku, iseenestele käsuks

15 ja näitavad, et käsutegu on kirjutatud nende südametesse, kuna nende südametunnistus ühtlasi tunnistab seda ja nende mõtted isekeskis kas kaebavad nende peale või ka kostavad nende eest

16 - sel päeval, kui Jumal kohut mõistab inimeste salajaste asjade üle Kristuse Jeesuse läbi minu Evangeeliumi järgi.

17 Ent kui sa nimetad ennast juudiks ja loodad käsu peale ning kiitled Jumalast

18 ja tunned Tema tahtmist, ja käsust õpetust saades katsud läbi, mis on kõige parem,

19 ja pead ennast sõgedate teejuhiks, nende valguseks, kes on pimeduses,

20 mõistmatute juhatajaks, alaealiste õpetajaks, kellel on käes täieks kujunenud tunnetus ja tõde käsuõpetuses;

21 kuidas sa siis, kes teist õpetad, iseennast ei õpeta; kes kuulutad, et ei tohi varastada, ise varastad;

22 kes ütled, et ei tohi abielu rikkuda, ise rikud abielu; kes pead ebajumalaid jäledaks asjaks, ise riisud pühamut;

23 kes kiitled käsust, ise teotad Jumalat käsust üleastumisega?

24 Pilgatakse ju Jumala nime teie pärast paganate seas, nõnda nagu on kirjutatud.

25 Sest ümberlõikamisest on küll kasu, kui sa teed käsu järgi; aga kui sa oled käsust üleastuja, siis on sinu ümberlõikamine saanud eesnahaks.

26 Kui nüüd ümberlõikamatu peab käsu nõudmisi, eks siis tema eesnahka peeta ümberlõikamiseks?

27 Ja eks siis see, kes loomu poolest on ümberlõikamatu ja peab täiesti käsku, mõista kohut sinu üle, kes kirjatähe ja ümberlõikamise kaudu oled ometi käsust üleastuja?

28 Ei ole ju juut see, kes seda on välispidi; ega ole ümberlõikamine see, mis sünnib välispidi lihas,

29 vaid juut on see, kes seda on seespidi, ja südame ümberlõikamine on vaimus, mitte kirjatähes. Niisugune saab kiituse mitte inimestelt, vaid Jumalalt.

1 Por isso és inescusável, ó homem, qualquer que julgas; pois no que julgas a outro, a ti mesmo te condenas; porque tu que julgas, praticas as mesmas coisas.

2 Sabemos que o juízo de Deus contra os que tais coisas praticam é segundo a verdade.

3 Tu, ó homem, que julgas os que praticam tais coisas, e fazes as mesmas, pensas que escaparás do juízo de Deus?

4 Ou desprezas tu as riquezas da sua bondade e tolerância e longanimidade, ignorando que a bondade de Deus te conduz ao arrependimento?

5 Mas conforme a tua dureza e coração impenitente entesouras para ti ira no dia da ira e da revelação do justo juízo de Deus,

6 que retribuirá a cada um segundo as suas obras:

7 dará a vida eterna aos que, perseverando em fazer o bem, buscam glória, honra e incorrupção;

8 porém haverá ira e indignação para os que são faciosos, e que não obedecem a verdade, mas obedecem a injustiça.

9 A tribulação e a angústia virão sobre toda a alma do homem que obra o mal, do judeu primeiro, depois do grego;

10 mas a glória, a honra e a paz sobre todo o que obra o bem, sobre o judeu primeiro, e depois sobre o grego.

11 Pois Deus não se deixa levar de respeitos humanos.

12 Todos os que sem lei pecaram, sem lei também perecerão; e todos os que com lei pecaram, por lei serão julgados;

13 não são justos diante de Deus os ouvidores de lei, mas serão justificados os observadores de lei

14 (quando os gentios que não têm lei, fazem por natureza as coisas da Lei, esses, não tendo lei, para si mesmos são lei;

15 os quais mostram a obra da Lei, escrita nos seus corações, dando a sua consciência disto testemunho, e entre si acusando-os ou defendendo-os seus raciocínios)

16 no dia em que Deus, segundo o meu Evangelho, há de julgar as coisas ocultas dos homens, por Cristo Jesus.

17 Mas se tu és chamado judeu, e repousas na lei, e te glorias em Deus,

18 e conheces a sua vontade, e aprovas as coisas excelentes, sendo instruído na Lei,

19 e estás persuadido que tu és guia dos cegos, luz daqueles que estão em trevas,

20 instruidor dos ignorantes, mestre das crianças, tendo na Lei a forma da ciência e da verdade;

21 tu, pois, que ensinas a outro, não te ensinas a ti mesmo? tu que pregas que não se deve furtar, furtas?

22 tu que dizes que não se deve cometer adultério, o cometes?

23 tu que abominas ídolos, roubas os templos? tu que te glorias na Lei, desonras a Deus pela tua transgressão da Lei?

24 Pois é por vossa causa que o nome de Deus é blasfemado entre os gentios, como está escrito.

25 A circuncisão, na verdade, aproveita, se guardares a Lei; mas se fores transgressor da Lei, a tua circuncisão tem-se tornado em incircuncisão.

26 Pois se o incircunciso guardar as ordenanças da Lei, não será a sua incircuncisão reputada como circuncisão?

27 e o que é por natureza incircunciso, cumprindo a Lei, julgará a ti que, com a letra e com a circuncisão, és transgressor da Lei.

28 Não é judeu aquele que o é exteriormente, nem é circuncisão a que o é exteriormente na carne;

29 mas é judeu aquele que o é interiormente, e circuncisão é a do coração, no espírito e não na letra. O louvor de tal judeu não vem dos homens, mas de Deus.