1 Siis anti mulle kepi sarnane pilliroog ning öeldi: „Tõuse ja mõõda Jumala tempel ja altar ja need, kes seal kummardavad;

2 aga väljaspool templit olev õu jäta kõrvale ja ära seda mõõda, sest see on antud paganaile. Ja nad tallavad püha linna nelikümmend ja kaks kuud.

3 Ja mina annan Oma kahele tunnistajale meelevalla kotiriidesse riietatuina prohvetlikult kuulutada tuhat kakssada kuuskümmend päeva.

4 Nemad on need kaks õlipuud ja kaks küünlajalga, mis seisavad ilmamaa Issanda ees.

5 Ja kui keegi tahab neile kurja teha, siis väljub tuli nende suust ja sööb nende vaenlased; kui keegi tahab neile kurja teha, siis peab see nõnda tapetama.

6 Neil on meelevald sulgeda taevas, et nende prohvetliku kuulutamise päevil ei sajaks vihma, ja neil on meelevald vete üle muuta neid vereks ja lüüa maad igasuguse nuhtlusega nii sageli kui nad vaid tahavad.

7 Ja kui nad oma tunnistuse on lõpetanud, siis hakkab metsaline, kes tõuseb sügavusest, nendega sõda pidama ja võidab nad ära ja surmab nad.

8 Ja nende kehad vedelevad suure linna tänavail, mida vaimulikult hüütakse Soodomaks ja Egiptuseks, kus ka nende Issand risti löödi.

9 Ja rahvaste ja suguharude ja keelte ja rahvahõimude seast nähakse nende kehi kolm ja pool päeva ja nende kehi ei lasta hauda panna.

10 Ja need, kes maa peal elavad, rõõmustuvad nendest ja on väga rõõmsad ning läkitavad ande üksteisele, sest et need kaks prohvetit vaevasid neid, kes maa peal elavad."

11 Ja pärast neid kolme ja poolt päeva läks elu vaim Jumalast nende sisse ja nad tõusid püsti oma jalgele, ja suur kartus tuli nende peale, kes neid vaatasid.

12 Ja nad kuulsid suurt häält taevast neile ütlevat: „Tulge siia üles!" Ja nad läksid üles taevasse pilves, ja nende vaenlased vaatasid neid.

13 Ja samal tunnil sündis suur maavärisemine, ja kümnes osa linna langes maha, ja selles maavärisemises sai surma inimesi seitse tuhat nime. Siis teised lõid kartma ja andsid taeva Jumalale austust.

14 Teine häda on möödas, vaata, kolmas häda tuleb varsti!

15 Ja seitsmes Ingel puhus pasunat. Siis sündisid suured hääled taevas ning ütlesid: „Maailma valitsus on saanud meie Issanda ja Tema Kristuse omaks, ja Tema valitseb ajastute ajastuteni"

16 Ja need kakskümmend neli vanemat, kes istuvad Jumala ees oma aujärgedel, heitsid silmili maha ja kummardasid Jumalat

17 ning ütlesid: „Me täname Sind, Issand, kõigeväeline Jumal, Kes oled ja Kes olid, et sa oled võtnud kätte Oma suure väe ja oled saanud kuningaks.

18 Ja paganrahvad on vihastunud, kuid Sinu viha on tulnud, ja tulnud on aeg mõista kohut surnutele ja kätte anda palk Su sulastele-prohvetitele ja pühadele ja neile, kes kardavad Sinu nime, pisukestele ja suurtele, ja hävitada need, kes hävitavad maad!"

19 Ja Jumala tempel taevas avanes ja Tema seaduselaegast nähti Tema templis. Siis sündis välke ja hääli ja mürinat ja maavärisemine ja suur rahesadu!

1 Foi-me dada uma vara semelhante a uma vara de agrimensor, e disseram-me: Levanta-te! Mede o templo de Deus e o altar com seus adoradores.

2 O átrio fora do templo, porém, deixa-o de lado e não o meças: foi dado aos gentios, que hão de calcar aos pés a Cidade Santa por quarenta e dois meses.

3 Mas incumbirei às minhas duas testemunhas, vestidas de saco, de profetizarem por mil duzentos e sessenta dias.

4 São eles as duas oliveiras e os dois candelabros que se mantêm diante do Senhor da terra.

5 Se alguém lhes quiser causar dano, sairá fogo de suas bocas e devorará os inimigos. Com efeito, se alguém os quiser ferir, cumpre que assim seja morto.

6 Esses homens têm o poder de fechar o céu para que não caia chuva durante os dias de sua profecia; têm poder sobre as águas, para transformá-las em sangue, e de ferir a terra, sempre que quiserem, com toda sorte de flagelos.

7 Mas, depois de terem terminado integralmente o seu testemunho, a Fera que sobe do abismo lhes fará guerra, os vencerá e os matará.

8 Seus cadáveres {jazerão} na rua da grande cidade que se chama espiritualmente Sodoma e Egito {onde o seu Senhor foi crucificado}.

9 Muitos dentre os povos, tribos, línguas e nações virão para vê-los por três dias e meio, e não permitirão que sejam sepultados.

10 Os habitantes da terra alegrar-se-ão por causa deles, felicitar-se-ão mutuamente e mandarão presentes uns aos outros, porque esses dois profetas tinham sido seu tormento.

11 Mas, depois de três dias e meio, um sopro de vida, vindo de Deus, os penetrou. Puseram-se de pé e grande terror caiu sobre aqueles que os viam.

12 Ouviram uma forte voz do céu que dizia: Subi aqui! Subiram então para o céu numa nuvem, enquanto os seus inimigos os olhavam.

13 Naquela mesma hora produziu-se grande terremoto, caiu uma décima parte da cidade e pereceram no terremoto sete mil pessoas. As demais, aterrorizadas, deram glória ao Deus do céu.

14 Terminou assim a segunda desgraça. E eis que depressa sobrevém a terceira.

15 O sétimo anjo tocou a trombeta. Ressoaram então no céu altas vozes que diziam: O império de nosso Senhor e de seu Cristo estabeleceu-se sobre o mundo, e ele reinará pelos séculos dos séculos.

16 Os vinte e quatro Anciãos, que se assentam nos seus tronos diante de Deus, prostraram-se de rosto em terra e adoraram a Deus,

17 dizendo: Graças te damos, Senhor, Deus Dominador, que és e que eras, porque assumiste a plenitude de teu poder real.

18 Irritaram-se os pagãos, mas eis que sobreveio a tua ira e o tempo de julgar os mortos, de dar a recompensa aos teus servos, aos profetas, aos santos, aos que temem o teu nome, pequenos e grandes, e de exterminar os que corromperam a terra.

19 Abriu-se o templo de Deus no céu e apareceu, no seu templo, a arca do seu testamento. Houve relâmpagos, vozes, trovões, terremotos e forte saraiva.