1 Esimese raamatu, Teofilos, ma kirjutasin kõigest sellest, mida Jeesus algusest peale tegi ja õpetas

2 selle päevani, mil Ta võeti üles pärast seda kui Ta Püha Vaimu läbi oli andnud käsu Apostlitele, keda Ta oli valinud,

3 kellele Tema ka pärast Oma kannatamist oli mitme tõestusmärgiga Ennast näidanud elavana, neile ilmudes nelikümmend päeva ning neile rääkides Jumala riigist.

4 Ja kui Ta nendega koos oli, keelas Ta neid Jeruusalemmast ära minemast, käskis aga oodata Isa tõotust, „mis teie," ütles Tema, „olete kuulnud Minult.

5 Sest Johannes ristis veega, aga teid peab ristitama Püha Vaimuga mitte kaua pärast neid päevi!"

6 Siis küsisid Temalt need, kes olid kokku tulnud, ning ütlesid: „Issand, kas sa sel ajal jälle ehitad Iisraelile kuningriigi?"

7 Tema ütles neile: „Teile ei sünni teada aegu ega hetki, mis Isa Omas meelevallas on määranud;

8 aga te saate Püha Vaimu väe, Kes tuleb teie peale, ja peate olema Minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kõigel Juuda- ja Samaariamaal ja maailma otsani!"

9 Kui Ta seda oli öelnud, siis tõsteti Ta üles nende nähes ja pilv viis Ta nende silme eest ära.

10 Ja kui nad vaatasid üksisilmi taeva poole, kuidas Ta ära läks, vaata, siis seisid nende juures kaks meest valgeis riideis,

11 ja need ütlesid: „Galilea mehed, miks te seisate ja vaatate üles taeva poole? See Jeesus, Kes teilt üles võeti taevasse, tuleb samal kombel kui te nägite Teda taevasse minevat!"

12 Siis nad läksid tagasi Jeruusalemma mäelt, mida kutsutakse Õlimäeks ja mis on Jeruusalemma lähedal ühe hingamispäeva teekonna maad.

13 Ja kui nad olid jõudnud linna, siis nad läksid ülemisse tuppa, kus nad olid asumas, Peetrus ja Jakoobus ja Johannes ja Andreas, Filippus ja Toomas, Bartolomeus ja Matteus, Jakoobus, Alfeuse poeg ja Siimon Selootes ja Juudas, Jakoobuse vend.

14 Need kõik olid alati ühel meelel üheskoos palves naistega ja Maarjaga, Jeesuse Emaga, ja Jeesuse vendadega.

15 Neil päevil tõusis Peetrus vendade seas üles — rahvast aga oli koos umbes sada kakskümmend isikut — ning ütles:

16 „Mehed, vennad, täide on pidanud minema Kirjasõna, mis Püha Vaim on ette kuulutanud Taaveti suu kaudu Juuda kohta, kes hakkas juhiks Jeesuse kinnivõtjaile.

17 Sest ta oli arvatud meie sekka ja oli saanud selle ameti osaliseks.

18 Aga tema hankis enesele põllu ülekohtu palgaga, ja kui ta ülepeakaela alla kukkus, lõhkes ta keskpaigast ja kogu ta sisikond vajus välja.

19 Ja see on saanud teatavaks kõigile Jeruusalemma elanikele, nõnda et seda põldu nende oma keelemurdes hüütakse Akeldaamaks, see on Verepõlluks.

20 Sest Psalmide raamatus on kirjutatud: „Tema elamu saagu tühjaks ja ärgu olgu selles elanikku, ja tema ülevaatajaamet saagu teisele!"

21 Sellepärast peab nüüd üks neist meestest, kes on käinud ühes meiega kõige selle aja, mil Issand Jeesus meie juures käis sisse ja välja,

22 alates Johannese ristimisest kuni selle päevani, mil Ta meilt võeti üles, saama Tema ülestõusmise tunnistajaks ühes meiega!"

23 Ja nad seadsid üles kaks meest: Joosepi, keda hüütakse Barsabaseks, lisanimega Justuseks, ja Mattiase.

24 Ja nad palvetasid ning ütlesid: „Sina, Issand, kõikide südametundja, näita meile, kumma neist kahest Sina oled valinud

25 saama selle tunnistuse ja Apostliameti koha, millest Juudas ära astus, et minna oma paika!"

26 Ja nad heitsid liisku nende kohta; ja liisk langes Mattiasele, ja tema arvati nende üheteistkümne Apostli juurde.

1 Em minha primeira narração, ó Teófilo, contei toda a seqüência das ações e dos ensinamentos de Jesus,

2 desde o princípio até o dia em que, depois de ter dado pelo Espírito Santo suas instruções aos apóstolos que escolhera, foi arrebatado {ao céu}.

3 E a eles se manifestou vivo depois de sua Paixão, com muitas provas, aparecendo-lhes durante quarenta dias e falando das coisas do Reino de Deus.

4 E comendo com eles, ordenou-lhes que não se afastassem de Jerusalém, mas que esperassem o cumprimento da promessa de seu Pai, que ouvistes, disse ele, da minha boca;

5 porque João batizou na água, mas vós sereis batizados no Espírito Santo daqui há poucos dias.

6 Assim reunidos, eles o interrogavam: Senhor, é porventura agora que ides instaurar o reino de Israel?

7 Respondeu-lhes ele: Não vos pertence a vós saber os tempos nem os momentos que o Pai fixou em seu poder,

8 mas descerá sobre vós o Espírito Santo e vos dará força; e sereis minhas testemunhas em Jerusalém, em toda a Judéia e Samaria e até os confins do mundo.

9 Dizendo isso elevou-se da {terra} à vista deles e uma nuvem o ocultou aos seus olhos..

10 Enquanto o acompanhavam com seus olhares, vendo-o afastar-se para o céu, eis que lhes apareceram dois homens vestidos de branco, que lhes disseram:

11 Homens da Galiléia, por que ficais aí a olhar para o céu? Esse Jesus que acaba de vos ser arrebatado para o céu voltará do mesmo modo que o vistes subir para o céu.

12 Voltaram eles então para Jerusalém do monte chamado das Oliveiras, que fica perto de Jerusalém, distante uma jornada de sábado.

13 Tendo entrado no cenáculo, subiram ao quarto de cima, onde costumavam permanecer. Eram eles: Pedro e João, Tiago, André, Filipe, Tomé, Bartolomeu, Mateus, Tiago, filho de Alfeu, Simão, o Zelador, e Judas, irmão de Tiago.

14 Todos eles perseveravam unanimemente na oração, juntamente com as mulheres, entre elas Maria, mãe de Jesus, e os irmãos dele.

15 Num daqueles dias, levantou-se Pedro no meio de seus irmãos, na assembléia reunida que constava de umas cento e vinte pessoas, e disse:

16 Irmãos, convinha que se cumprisse o que o Espírito Santo predisse na escritura pela boca de Davi, acerca de Judas, que foi o guia daqueles que prenderam Jesus.

17 Ele era um dos nossos e teve parte no nosso ministério.

18 Este homem adquirira um campo com o salário de seu crime. Depois, tombando para a frente, arrebentou-se pelo meio, e todas as suas entranhas se derramaram.

19 {Tornou-se este fato conhecido dos habitantes de Jerusalém, de modo que aquele campo foi chamado na língua deles Hacéldama, isto é, Campo de Sangue.}

20 Pois está escrito no livro dos Salmos: Fique deserta a sua habitação, e não haja quem nela habite; e ainda mais: Que outro receba o seu cargo {Sl 68,26; 108,8}.

21 Convém que destes homens que têm estado em nossa companhia todo o tempo em que o Senhor Jesus viveu entre nós,

22 a começar do batismo de João até o dia em que do nosso meio foi arrebatado, um deles se torne conosco testemunha de sua Ressurreição.

23 Propuseram dois: José, chamado Barsabás, que tinha por sobrenome Justo, e Matias.

24 E oraram nestes termos: Ó Senhor, que conheces os corações de todos, mostra-nos qual destes dois escolheste

25 para tomar neste ministério e apostolado o lugar de Judas que se transviou, para ir para o seu próprio lugar.

26 Deitaram sorte e caiu a sorte em Matias, que foi incorporado aos onze apóstolos.