1 Kui nüüd mingisugune manitsus Kristuses, kui mingisugune armastuse troost, kui mingisugune Vaimu osadus, kui mingisugune südamlikkus ja kaastundmus kehtib,

2 siis tehke mu rõõm täielikuks sellega, et mõtlete sama ja peate ühesugust armastust, olles üksmeelsed ja ühemõttelised

3 ega tee midagi riiu ega tühja au pärast, vaid arvate alanduses üksteist ülemaks kui iseennast,

4 ja et ükski ei vaata selle peale, mis on tulus temale, vaid ka selle peale, mis on tulus teistele.

5 Olgu teil samasugune meel, mis oli ka Kristusel Jeesusel,

6 Kes, kuigi ta oli Jumala nägu, ei arvanud saagiks olla Jumalaga ühesugune,

7 vaid loobus Iseenese olust ning võttis orja näo, saades inimeste sarnaseks; ja Ta leiti välimuselt inimesena;

8 Ta alandas iseennast, saades sõnakuulelikuks surmani, pealegi ristisurmani.

9 Sellepärast ongi Jumal Tema ülendanud kõrgele ja andnud Temale nime üle kõigi nimede,

10 et Jeesuse nimes nõtkuksid kõik põlved, niihästi taevaliste kui maapealsete kui ka maa-aluste omad,

11 ja iga keel tunnistaks, et Jeesus Kristus on Issand, Jumala Isa auks.

12 Nõnda siis, mu armsad, otsekui te ikka olete olnud sõnakuulelikud, mitte üksnes nagu siis, kui ma olin teie juures, vaid ka nüüd veel rohkem minu ära olles, nõudke oma päästet kartuse ja värinaga!

13 Sest Jumal on See, kes teis on tegev, et te tahate ja tegutsete Tema hea meele järgi.

14 Tehke kõik nurisemata ja kaksipidi mõtlemata,

15 et te oleksite laitmatud ja puhtad, veatud Jumala lapsed keset tigedat ja pöörast sugupõlve, kelle seas teie paistate otsekui taevatähed maailmas,

16 hoides elu sõna, minule kiitluseks Kristuse päeval, et ma ei ole tühja jooksnud ega teinud tühja tööd.

17 Ja kuigi minu veri peaks kahjana valatama teie usu ohvri ja jumalateenistuse üle, siiski ma rõõmutsen ja olen rõõmus ühes teie kõikidega.

18 Sellesama pärast olge ka teie rõõmsad ja rõõmutsege ühes minuga.

19 Ma loodan Issandas Jeesuses Timoteose varsti läkitada teie juurde, et ka minul oleks hea meel teada saades, kuidas teie käsi käib.

20 Sest mul pole kedagi muud nii üksmeelset minuga, kes nõnda tõsiselt hoolitseks teie eest.

21 Sest nad kõik otsivad eneste oma, aga mitte seda, mis on Kristuse Jeesuse Oma.

22 Aga tema ustavust te teate, sest nagu laps oma isaga, nõnda on ta minuga ühes töötanud Evangeeliumi kasuks.

23 Teda ma loodan nüüd läkitada, niipea kui näen, kuidas minu asi areneb.

24 Ent mul on kindel lootus Issandas, et ma ka ise varsti tulen.

25 Aga ma olen arvanud tarviliseks läkitada teie juurde vend Epafroditose, oma kaastöölise ja kaasvõitleja, teie Apostli ja minu vajaduste eest hoolitseja,

26 sellepärast et ta teid kõiki igatses ja suurt tuska tundis sellest, et olite kuulnud tema haigestumisest.

27 Sest tema oli ka tõesti suremas haige; ent Jumal andis temale armu, aga mitte üksi temale, vaid ka minule, et mulle ei tuleks kurbust kurbuse peale.

28 Sellepärast ma läkitasin tema seda nobedamini, et te teda nähes jälle rõõmustuksite ja mul oleks vähem kurbust.

29 Siis võtke ta vastu Issandas kõige rõõmuga ja pidage niisuguseid mehi kalliks.

30 Sest Kristuse töö pärast oli ta surma suus ega hoolinud oma elust, et täita seda, mis teil jäi tegemata hoolitsemises minu eest.

1 Se me é possível, pois, alguma consolação em Cristo, algum caridoso estímulo, alguma comunhão no Espírito, alguma ternura e compaixão,

2 completai a minha alegria, permanecendo unidos. Tende um mesmo amor, uma só alma e os mesmos pensamentos.

3 Nada façais por espírito de partido ou vanglória, mas que a humildade vos ensine a considerar os outros superiores a vós mesmos.

4 Cada qual tenha em vista não os seus próprios interesses, e sim os dos outros.

5 Dedicai-vos mutuamente a estima que se deve em Cristo Jesus.

6 Sendo ele de condição divina, não se prevaleceu de sua igualdade com Deus,

7 mas aniquilou-se a si mesmo, assumindo a condição de escravo e assemelhando-se aos homens.

8 E, sendo exteriormente reconhecido como homem, humilhou-se ainda mais, tornando-se obediente até a morte, e morte de cruz.

9 Por isso Deus o exaltou soberanamente e lhe outorgou o nome que está acima de todos os nomes,

10 para que ao nome de Jesus se dobre todo joelho no céu, na terra e nos infernos.

11 E toda língua confesse, para a glória de Deus Pai, que Jesus Cristo é Senhor.

12 Assim, meus caríssimos, vós que sempre fostes obedientes, trabalhai na vossa salvação com temor e tremor, não só como quando eu estava entre vós, mas muito mais agora na minha ausência.

13 Porque é Deus quem, segundo o seu beneplácito, realiza em vós o querer e o executar.

14 Fazei todas as coisas sem murmurações nem críticas,

15 a fim de serdes irrepreensíveis e inocentes, filhos de Deus íntegros no meio de uma sociedade depravada e maliciosa, onde brilhais como luzeiros no mundo,

16 a ostentar a palavra da vida. Dessa forma, no dia de Cristo, sentirei alegria em não ter corrido em vão, em não ter trabalhado em vão.

17 Ainda que tenha de derramar o meu sangue sobre o sacrifício em homenagem à vossa fé, eu me alegro e vos felicito.

18 Vós outros, também, alegrai-vos e regozijai-vos comigo.

19 Espero no Senhor Jesus enviar-vos dentro em breve Timóteo, para que me traga notícias vossas e eu me sinta reconfortado.

20 Pois não há ninguém como ele, tão unido comigo em sentimento, que com tão sincera afeição se interesse por vós.

21 Todos os demais buscam os próprios interesses e não os de Jesus Cristo.

22 Quanto a ele, conheceis a sua inabalável fidelidade: tal como um filho ao pai, ele se dedica, comigo, ao serviço do Evangelho.

23 É ele que eu pretendo enviar-vos, logo que eu puder entrever o desfecho da minha causa.

24 Aliás, confio no Senhor que também eu irei visitar-vos em breve.

25 Julguei necessário enviar-vos nosso irmão Epafrodito, meu companheiro de labor e de lutas, que designastes para assistir-me em minhas necessidades.

26 Ele estava com saudades de todos vós e visivelmente preocupado, por terdes tido notícia da sua doença.

27 De fato esteve mal, às portas da morte! Mas Deus teve compaixão dele, e não somente dele, mas também de mim, para que eu não tivesse aflição sobre aflição.

28 Esta é a razão por que procurei enviá-lo antes, para que, vendo-o, novamente vos alegreis e eu também fique menos preocupado.

29 Portanto, acolhei-o no Senhor com toda a alegria e tratai com grande estima homens assim.

30 Porque foi pela causa de Cristo que esteve próximo da morte, e arriscou a própria vida, para prestar-me os serviços que vós não podíeis prestar em pessoa.