1 Kui Jeesus k
2 „Te teate, et kahe päeva pärast on paasapüha; siis antakse Inimese Poeg risti lüüa!"
3 Siis tulid kokku ülempreestrid ja rahva vanemad ülempreestri kotta, kelle nimi oli Kaifas,
4 ja pidasid isekeskis n
5 Aga nad ütlesid: „Mitte pühade ajal, et mässu ei t
6 Aga kui Jeesus oli Betaanias pidalit
7 tuli Ta juure naine, kel oli ühes alabasterriist väga kalli salviga, ja valas selle Tema pea peale, kui Ta lauas istus.
8 Aga kui jüngrid seda nägid, sai nende meel pahaseks ja nad ütlesid: „Mistarvis on see raiskamine?
9 Sest selle oleks v
10 Aga kui Jeesus seda märkas, ütles Ta neile: „Miks teete vaeva sellele naisele? Ta on ju Mulle heateo teinud!
11 Sest vaeseid on alati teie juures, Mind aga ei ole teil mitte alati.
12 Sest salvi Minu ihu peale valades tegi Ta seda Minu matmiseks.
13 T
14 Siis läks üks neist kaheteistkümnest, nimega Juudas Iskariot, ülempreestrite juure
15 ning ütles: „Mis te mulle tahate anda, kui ma Ta annan teie kätte?" Nad pakkusid temale kolmkümmend h
16 Ja sellest ajast ta otsis parajat aega Teda ära anda.
17 Aga esimesel hapnemata leibade päeval tulid jüngrid Jeesuse juure ja ütlesid Temale: „Kus Sa tahad, et me Sulle valmistame paasasöömaaja?"
18 Tema ütles: „Minge linna ühe mehe juure ja ütelge talle:
19 Ja jüngrid tegid n
20 Aga kui
21 Ja kui nemad s
22 Ja nad said väga kurvaks ning hakkasid üksteise järele Temale ütlema: „Ega ometi mina see ole, Issand?"
23 Tema vastas ning ütles: „Kes Minuga oma käe vaagnasse pistab, see annab Mind ära.
24 Inimese Poeg läheb küll ära, n
25 Siis kostis Juudas, Ta äraandja, ning ütles: „Ega ometi mina see ole, Rabi?" Tema ütles talle: „Sina jah!"
26 Ja kui nad s
27 Ja Ta v
28 Sest see on Minu Veri, uue lepingu Veri, mis paljude eest valatakse pattude andeksandmiseks.
29 Aga Ma ütlen teile: Nüüdsest peale Ma ei joo enam viinapuu viljast kuni selle päevani, mil Ma ühes teiega joon uut Oma Isa Riigis!"
30 Ja kui nad kiituslaulu olid laulnud, läksid nad välja
31 Siis ütleb Jeesus neile: „Sel ööl te k
32 Aga pärast Oma ülest
33 Siis Peetrus kostis ning ütles Temale: „Kui ka k
34 Jeesus ütles talle: „T
35 Peetrus ütleb Temale: „Kui ma Sinuga peaksin ka surema, ei salga ma Sind mitte!" Samuti ütlesid ka k
36 Siis tuli Jeesus nendega paika, mida nimetatakse Ketsemaniks, ja ütles Oma jüngritele: „Istuge siin niikaua, kui Ma lähen sinna ja palvetan!"
37 Ja Ta v
38 Siis Ta ütles neile: „Minu hing on väga kurb surmani; jääge siia ja valvake Minuga!"
39 Ja Ta läks pisut eemale, heitis silmili maha, palvetas ning ütles: „Minu Isa, kui on v
40 Ja Ta tuli Oma jüngrite juure ja leidis nad magamast ja ütles Peetrusele: „Nii te siia ei suutnud ühtki tundi minuga valvata?
41 Valvake ja paluge, et te kiusatusse ei satuks! Vaim on küll valmis, aga liha on n
42 Taas läks Ta teist korda ära, palvetas ning ütles: „Minu Isa, kui see ei v
43 Ja Ta tuli jälle ja leidis nad magamast, sest nende silmad olid rasked unest.
44 Ja Ta jättis nad ja läks ära ja palvetas kolmat korda ja ütles jälle needsamad s
45 Siis tuleb Ta Oma jüngrite juure ja ütleb neile: „Te ikka veel magate ja puhkate! Vaata, tund on ligi ja Inimese Poeg antakse patuste kätte!
46 T
47 Ja kui Ta alles rääkis, vaata, siis tuli Juudas, üks neist kaheteistkümnest, ja temaga ühes suur j
48 Aga Ta äraandja oli neile annud märgu ja ütelnud: „Keda ma suudlen, see Ta on, Tema v
49 Ja kohe ta astus Jeesuse juure ja ütles: „Tere, Rabi!" ja andis Temale suud.
50 Aga Jeesus ütles talle: „S
51 Ja vaata, üks neist, kes olid Jeesusega, sirutas oma käe ja t
52 Siis ütles Jeesus temale: „Pista oma m
53 V
54 Kuidas siis läheksid kirjad täide, et see n
55 Sel tunnil ütles Jeesus hulgale: „Otsegu röövli peale olete te välja tulnud m
56
57 Aga need, kes Jeesuse olid kinni v
58 Aga Peetrus järgis Teda eemalt ülempreestri kojani, ja ta läks sisse ja istus maha ühes sulastega, et näha, kuidas asi l
59 Aga ülempreestrid ja k
60 ega leidnud ühtki, ehk küll palju valetunnistajaid esile tuli. Viimaks ometi astus esile kaks
61 ning need ütlesid: „Tema on ütelnud: Ma v
62 Siis t
63 Aga Jeesus jäi vait. Ja ülempreester ütles Temale: „Ma vannutan sind elava Jumala juures,
64 Jeesus ütleb temale „Jah, olen! Ometi Ma ütlen teile: Sellest ajast te näete Inimese Poega istuvat Jumala väe paremal pool ja tulevat taeva pilvede peal!"
65 Siis ülempreester käristas oma riided l
66 Mis te arvate?" Ent nemad vastasid ning ütlesid: „Tema on surma väärt!"
67 Siis nad sülitasid temale silmi ja l
68 ja ütlesid: „Ūtle, Kristus, meile kui prohvet, kes see on, kes Sind l
69 Aga Peetrus istus väljas sisemises
70 Kuid Tema salgas k
71 Ja kui ta läks värava poole, nägi teda teine tüdruk ja ütles neile, kes seal olid: „Ka see oli naatsaretlase Jeesusega!"
72 Tema salgas jälle vandega: „Mina ei tunne Seda Inimest!"
73 Aga natukese aja pärast lähenesid need, kes seal seisid, ja ütlesid Peetrusele: „T
74 Siis ta hakkas väga needma ja vanduma: „Ei mina tunne Seda Inimest!" Ja sedamaid laulis kukk.
75 Siis tuli Peetrusele meele Jeesuse s
2 Ye know that after two days the passover takes place, and the Son of man is delivered up to be crucified.
3 Then the chief priests and the elders of the people were gathered together to the palace of the high priest who was called Caiaphas,
4 and took counsel together in order that they might seize Jesus by subtlety and kill him;
5 but they said, Not in the feast, that there be not a tumult among the people.
7 a woman, having an alabaster flask of very precious ointment, came to him and poured it out upon his head as he lay at table.
8 But the disciples seeing it became indignant, saying, To what end {was} this waste?
9 for this might have been sold for much and been given to the poor.
10 But Jesus knowing {it} said to them, Why do ye trouble the woman? for she has wrought a good work toward me.
11 For ye have the poor always with you, but me ye have not always.
12 For in pouring out this ointment on my body, she has done it for my burying.
13 Verily I say to you, Wheresoever these glad tidings may be preached in the whole world, that also which this {woman} has done shall be spoken of for a memorial of her.
15 and said, What are ye willing to give me, and *I* will deliver him up to you? And they appointed to him thirty pieces of silver.
16 And from that time he sought a good opportunity that he might deliver him up.
18 And he said, Go into the city unto such a one, and say to him, The Teacher says, My time is near, I will keep the passover in thy house with my disciples.
19 And the disciples did as Jesus had directed them, and they prepared the passover.
20 And when the evening was come he lay down at table with the twelve.
21 And as they were eating he said, Verily I say to you, that one of you shall deliver me up.
22 And being exceedingly grieved they began to say to him, each of them, Is it *I*, Lord?
23 But he answering said, He that dips his hand with me in the dish, *he* it is who shall deliver me up.
24 The Son of man goes indeed, according as it is written concerning him, but woe to that man by whom the Son of man is delivered up; it were good for that man if he had not been born.
25 And Judas, who delivered him up, answering said, Is it *I*, Rabbi? He says to him, *Thou* hast said.
27 And having taken {the} cup and given thanks, he gave {it} to them, saying, Drink ye all of it.
28 For this is my blood, that of the {new} covenant, that shed for many for remission of sins.
29 But I say to you, that I will not at all drink henceforth of this fruit of the vine, until that day when I drink it new with you in the kingdom of my Father.
30 Depois do canto dos Salmos, dirigiram-se eles para o monte das Oliveiras.
31 Disse-lhes então Jesus: Esta noite serei para todos vós uma ocasião de queda; porque está escrito: Ferirei o pastor, e as ovelhas do rebanho serão dispersadas {Zc 13,7}.
32 Mas, depois da minha Ressurreição, eu vos precederei na Galiléia.
33 Pedro interveio: Mesmo que sejas para todos uma ocasião de queda, para mim jamais o serás.
34 Disse-lhe Jesus: Em verdade te digo: nesta noite mesma, antes que o galo cante, três vezes me negarás.
35 Respondeu-lhe Pedro: Mesmo que seja necessário morrer contigo, jamais te negarei! E todos os outros discípulos diziam-lhe o mesmo.
36 Retirou-se Jesus com eles para um lugar chamado Getsêmani e disse-lhes: Assentai-vos aqui, enquanto eu vou ali orar.
37 E, tomando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu, começou a entristecer-se e a angustiar-se.
38 Disse-lhes, então: Minha alma está triste até a morte. Ficai aqui e vigiai comigo.
39 Adiantou-se um pouco e, prostrando-se com a face por terra, assim rezou: Meu Pai, se é possível, afasta de mim este cálice! Todavia não se faça o que eu quero, mas sim o que tu queres.
40 Foi ter então com os discípulos e os encontrou dormindo. E disse a Pedro: Então não pudestes vigiar uma hora comigo...
41 Vigiai e orai para que não entreis em tentação. O espírito está pronto, mas a carne é fraca.
42 Afastou-se pela segunda vez e orou, dizendo: Meu Pai, se não é possível que este cálice passe sem que eu o beba, faça-se a tua vontade!
43 Voltou ainda e os encontrou novamente dormindo, porque seus olhos estavam pesados.
44 Deixou-os e foi orar pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Voltou então para os seus discípulos e disse-lhes: Dormi agora e repousai! Chegou a hora: o Filho do Homem vai ser entregue nas mãos dos pecadores...
46 Levantai-vos, vamos! Aquele que me trai está perto daqui.
47 Jesus ainda falava, quando veio Judas, um dos Doze, e com ele uma multidão de gente armada de espadas e cacetes, enviada pelos príncipes dos sacerdotes e pelos anciãos do povo.
48 O traidor combinara com eles este sinal: Aquele que eu beijar, é ele. Prendei-o!
49 Aproximou-se imediatamente de Jesus e disse: Salve, Mestre. E beijou-o.
50 Disse-lhe Jesus: É, então, para isso que vens aqui? Em seguida, adiantaram-se eles e lançaram mão em Jesus para prendê-lo.
51 Mas um dos companheiros de Jesus desembainhou a espada e feriu um servo do sumo sacerdote, decepando-lhe a orelha.
52 Jesus, no entanto, lhe disse: Embainha tua espada, porque todos aqueles que usarem da espada, pela espada morrerão.
53 Crês tu que não posso invocar meu Pai e ele não me enviaria imediatamente mais de doze legiões de anjos?
54 Mas como se cumpririam então as Escrituras, segundo as quais é preciso que seja assim?
55 Depois, voltando-se para a turba, falou: Saístes armados de espadas e porretes para prender-me, como se eu fosse um malfeitor. Entretanto, todos os dias estava eu sentado entre vós ensinando no templo e não me prendestes.
56 Mas tudo isto aconteceu porque era necessário que se cumprissem os oráculos dos profetas. Então os discípulos o abandonaram e fugiram.
57 Os que haviam prendido Jesus levaram-no à casa do sumo sacerdote Caifás, onde estavam reunidos os escribas e os anciãos do povo.
58 Pedro seguia-o de longe, até o pátio do sumo sacerdote. Entrou e sentou-se junto aos criados para ver como terminaria aquilo.
59 Enquanto isso, os príncipes dos sacerdotes e todo o conselho procuravam um falso testemunho contra Jesus, a fim de o levarem à morte.
60 Mas não o conseguiram, embora se apresentassem muitas falsas testemunhas.
61 Por fim, apresentaram-se duas testemunhas, que disseram: Este homem disse: Posso destruir o templo de Deus e reedificá-lo em três dias.
62 Levantou-se o sumo sacerdote e lhe perguntou: Nada tens a responder ao que essa gente depõe contra ti?
63 Jesus, no entanto, permanecia calado. Disse-lhe o sumo sacerdote: Por Deus vivo, conjuro-te que nos digas se és o Cristo, o Filho de Deus?
64 Jesus respondeu: Sim. Além disso, eu vos declaro que vereis doravante o Filho do Homem sentar-se à direita do Todo-poderoso, e voltar sobre as nuvens do céu.
65 A estas palavras, o sumo sacerdote rasgou suas vestes, exclamando: Que necessidade temos ainda de testemunhas? Acabastes de ouvir a blasfêmia!
66 Qual o vosso parecer? Eles responderam: Merece a morte!
67 Cuspiram-lhe então na face, bateram-lhe com os punhos e deram-lhe tapas,
68 dizendo: Adivinha, ó Cristo: quem te bateu?
69 Enquanto isso, Pedro estava sentado no pátio. Aproximou-se dele uma das servas, dizendo: Também tu estavas com Jesus, o Galileu.
70 Mas ele negou publicamente, nestes termos: Não sei o que dizes.
71 Dirigia-se ele para a porta, a fim de sair, quando outra criada o viu e disse aos que lá estavam: Este homem também estava com Jesus de Nazaré.
72 Pedro, pela segunda vez, negou com juramento: Eu nem conheço tal homem.
73 Pouco depois, os que ali estavam aproximaram-se de Pedro e disseram: Sim, tu és daqueles; teu modo de falar te dá a conhecer.
74 Pedro então começou a fazer imprecações, jurando que nem sequer conhecia tal homem. E, neste momento, cantou o galo.
75 Pedro recordou-se do que Jesus lhe dissera: Antes que o galo cante, negar-me-ás três vezes. E saindo, chorou amargamente.