Apostoli todistaa, vedoten moneen silminnäkijään, Kristuksen nousseen kuolleista 1-11, osoittaa, että, elleivät kuolleet nouse, ei Kristuskaan ole noussut 12-19; mutta koska Kristus on noussut kuolleista, niin kaikki tulevat hänessä eläviksi, ja kaikki hänen vihollisensa alistetaan hänen jalkojensa alle, että Jumala olisi kaikki kaikissa 20-28. Itsensä kastattaminen kuolleitten puolesta ja apostolin antautuminen hengenvaaraan osoittavat myöskin, että uskottiin kuolleitten ylösnousevan 29-34. Paavali osoittaa luonnosta otetuilla vertauksilla, millainen ruumis kuolleista nousseilla on oleva 35-49; nekin, jotka silloin elävät, muuttuvat, ja niin ennustus kuoleman kukistumisesta käy toteen 50-57. Kehoitus ahkeruuteen Herran työssä 58.
1 Gal. 1:11-12Veljet, minä johdatan teidät tuntemaan sen evankeliumin, jonka minä teille julistin, jonka te myöskin olette ottaneet vastaan ja jossa myös pysytte 2 Room. 1:16; 1. Kor. 1:21; 2. Kor. 6:1; Gal. 3:4ja jonka kautta te myös pelastutte, jos pidätte siitä kiinni semmoisena, kuin minä sen teille julistin, ellette turhaan ole uskoneet. 3 Jes. 53:5-6; Jes. 53:9; Sak. 13:7; Gal. 1:4; 1. Piet. 2:24Sillä minä annoin teille ennen kaikkea tiedoksi sen, minkä itse olin saanut: että Kristus on kuollut meidän syntiemme tähden, kirjoitusten mukaan, 4 Ps. 16:10; Matt. 12:40; Joh. 2:19; Ap. t. 26:23ja että hänet haudattiin ja että hän nousi kuolleista kolmantena päivänä, kirjoitusten mukaan, 5 Mark. 16:14; Luuk. 24:34,36; Joh. 20:9,19; Ap. t. 1:3; Ap. t. 10:40-41ja että hän näyttäytyi Keefaalle, sitten niille kahdelletoista. 6 Matt. 28:16-17Sen jälkeen hän näyttäytyi yhtä haavaa enemmälle kuin viidellesadalle veljelle, joista useimmat vielä nytkin ovat elossa, mutta muutamat ovat nukkuneet pois. 7 Sen jälkeen hän näyttäytyi Jaakobille, sitten kaikille apostoleille. 8 Ap. t. 9:3-4; 1. Kor. 9:1Mutta kaikkein viimeiseksi hän näyttäytyi minullekin, joka olen ikäänkuin keskensyntynyt. 9 Gal. 1:13; Ap. t. 8:3; Ap. t. 9:1,4; Ef. 3:7-8; 1. Tim. 1:13-16Sillä minä olen apostoleista halvin enkä ole sen arvoinen, että minua apostoliksi kutsutaan, koska olen vainonnut Jumalan seurakuntaa. 10 Room. 15:18-19; 1. Kor. 3:10; 2. Kor. 11:5,23; 2. Kor. 12:11-12Mutta Jumalan armosta minä olen se, mikä olen, eikä hänen armonsa minua kohtaan ole ollut turha, vaan enemmän kuin he kaikki minä olen työtä tehnyt, en kuitenkaan minä, vaan Jumalan armo, joka on minun kanssani. 11 Olinpa siis minä tai olivatpa he: näin me saarnaamme, ja näin te olette uskoon tulleet.
12 Matt. 22:23; 2. Tim. 2:18Mutta jos Kristuksesta saarnataan, että hän on noussut kuolleista, kuinka muutamat teistä saattavat sanoa, ettei kuolleitten ylösnousemusta ole? 13 Vaan jos ei ole kuolleitten ylösnousemusta, ei Kristuskaan ole noussut. 14 Mutta jos Kristus ei ole noussut kuolleista, turha on silloin meidän saarnamme, turha myös teidän uskonne; 15 Ap. t. 2:32; Ap. t. 4:33; Ap. t. 5:32ja silloin meidät myös havaitaan vääriksi Jumalan todistajiksi, koska olemme todistaneet Jumalaa vastaan, että hän on herättänyt Kristuksen, jota hän ei ole herättänyt, jos kerran kuolleita ei herätetä. 16 Room. 8:11Sillä jos kuolleita ei herätetä, ei Kristuskaan ole herätetty. 17 Mutta jos Kristus ei ole herätetty, niin teidän uskonne on turha, ja te olette vielä synneissänne. 18 1. Tess. 4:14Ja silloinhan Kristuksessa nukkuneetkin olisivat kadotetut. 19 Jos olemme panneet toivomme Kristukseen ainoastaan tämän elämän ajaksi, niin olemme kaikkia muita ihmisiä surkuteltavammat.
20 Ap. t. 26:23; Kol. 1:18; 1. Piet. 1:3; Ilm. 1:5Mutta nytpä Kristus on noussut kuolleista, esikoisena kuoloon nukkuneista. 21 1. Moos. 2:17; 1. Moos. 3:6; 1. Moos. 3:17,19; Joh. 11:25; Room. 5:12,17; Room. 6:23Sillä koska kuolema on tullut ihmisen kautta, niin on myöskin kuolleitten ylösnousemus tullut ihmisen kautta. 22 Sillä niinkuin kaikki kuolevat Aadamissa, niin myös kaikki tehdään eläviksi Kristuksessa, 23 1. Tess. 4:15; Ilm. 20:4,5mutta jokainen vuorollaan: esikoisena Kristus, sitten Kristuksen omat hänen tulemuksessaan; 24 Dan. 2:44; Dan. 7:14,27sitten tulee loppu, kun hän antaa valtakunnan Jumalan ja Isän haltuun, kukistettuaan kaiken hallituksen ja kaiken vallan ja voiman. 25 Ps. 110:1; Matt. 22:44; Ef. 1:20-21; Hebr. 10:12-13Sillä hänen pitää hallitseman
"siihen asti, kunnes hän on pannut
kaikki viholliset jalkojensa alle".
26 Ilm. 20:14; Ilm. 21:4Vihollisista viimeisenä kukistetaan kuolema. 27 Ps. 8:7; Matt. 28:18; Ef. 1:22; Hebr. 2:8Sillä:
"kaikki hän on alistanut
hänen jalkojensa alle".
Mutta kun hän sanoo: "kaikki on alistettu", niin ei tietenkään ole alistettu se, joka on alistanut kaiken hänen allensa. 28 1. Kor. 3:23; 1. Kor. 11:3Ja kun kaikki on alistettu Pojan valtaan, silloin itse Poikakin alistetaan sen valtaan, joka on alistanut hänen valtaansa kaiken, että Jumala olisi kaikki kaikissa.
29 Mitä muutoin ne, jotka kastattavat itsensä kuolleitten puolesta, sillä saavat aikaan? Jos kuolleet eivät heräjä, miksi nämä sitten kastattavat itsensä heidän puolestaan? 30 Room. 8:36; 1. Kor. 4:9Ja miksi mekään antaudumme joka hetki vaaraan? 31 2. Kor. 4:10-11; 2. Kor. 11:23Joka päivä minä olen kuoleman kidassa, niin totta kuin te, veljet, olette minun kerskaukseni Kristuksessa Jeesuksessa, meidän Herrassamme. 32 Jes. 22:13; 2. Kor. 1:8Jos minä ihmisten tavoin olen taistellut petojen kanssa Efesossa, mitä hyötyä minulle siitä on? Jos kuolleet eivät heräjä, niin:
"syökäämme ja juokaamme,
sillä huomenna me kuolemme".
33 Ef. 5:6Älkää eksykö.
"Huono seura hyvät tavat turmelee."
34 Room. 13:11; Ef. 5:14; 1. Tess. 4:5Raitistukaa oikealla tavalla, älkääkä syntiä tehkö; sillä niitä on, joilla ei ole mitään tietoa Jumalasta. Teidän häpeäksenne minä tämän sanon.
35 Hes. 37:3Mutta joku ehkä kysyy: "Millä tavoin kuolleet heräjävät, ja millaisessa ruumiissa he tulevat?" 36 Joh. 12:24Sinä mieletön, se, minkä kylvät, ei virkoa eloon, ellei se ensin kuole! 37 Ja kun kylvät, et kylvä sitä vartta, joka on nouseva, vaan paljaan jyvän, nisun jyvän tai muun minkä tahansa. 38 Mutta Jumala antaa sille varren, sellaisen kuin tahtoo, ja kullekin siemenelle sen oman varren. 39 Ei kaikki liha ole samaa lihaa, vaan toista on ihmisten, toista taas karjan liha, toista on lintujen liha, toista kalojen. 40 Matt. 13:43Ja on taivaallisia ruumiita ja maallisia ruumiita; mutta toinen on taivaallisten kirkkaus, toinen taas maallisten. 41 Toinen on auringon kirkkaus ja toinen kuun kirkkaus ja toinen tähtien kirkkaus, ja toinen tähti voittaa toisen kirkkaudessa. 42 Niin on myös kuolleitten ylösnousemus: kylvetään katoavaisuudessa, nousee katoamattomuudessa; 43 Dan. 12:3; Fil. 3:20-21kylvetään alhaisuudessa, nousee kirkkaudessa; kylvetään heikkoudessa, nousee voimassa; 44 kylvetään sielullinen ruumis, nousee hengellinen ruumis. Jos kerran on sielullinen ruumis, niin on myös hengellinen. 45 1. Moos. 2:7; Joh. 5:21Niin on myös kirjoitettu: "Ensimmäisestä ihmisestä, Aadamista, tuli elävä sielu"; viimeisestä Aadamista tuli eläväksitekevä henki. 46 Mutta mikä on hengellistä, se ei ole ensimmäinen, vaan se, mikä on sielullista, on ensimmäinen; sitten on se, mikä on hengellistä. 47 Joh. 3:13,31Ensimmäinen ihminen oli maasta, maallinen, toinen ihminen on taivaasta. 48 Minkäkaltainen maallinen oli, senkaltaisia ovat myös maalliset; ja minkäkaltainen taivaallinen on, senkaltaisia ovat myös taivaalliset. 49 1. Moos. 5:3; Room. 8:29; 2. Kor. 3:18; 2. Kor. 4:11; Fil. 3:21; 1. Joh. 3:2Ja niinkuin meissä on ollut maallisen kuva, niin meissä on myös oleva taivaallisen kuva.
50 Joh. 3:5-6Mutta tämän minä sanon, veljet, ettei liha ja veri voi periä Jumalan valtakuntaa, eikä katoavaisuus peri katoamattomuutta. 51 1. Tess. 4:15-17Katso, minä sanon teille salaisuuden: emme kaikki kuolemaan nuku, mutta kaikki me muutumme, 52 Matt. 24:31; Luuk. 20:36yhtäkkiä, silmänräpäyksessä, viimeisen pasunan soidessa; sillä pasuna soi, ja kuolleet nousevat katoamattomina, ja me muutumme. 53 2. Kor. 5:4Sillä tämän katoavaisen pitää pukeutuman katoamattomuuteen, ja tämän kuolevaisen pitää pukeutuman kuolemattomuuteen. 54 Jes. 25:8Mutta kun tämä katoavainen pukeutuu katoamattomuuteen ja tämä kuolevainen pukeutuu kuolemattomuuteen, silloin toteutuu se sana, joka on kirjoitettu:
"Kuolema on nielty
ja voitto saatu".
55 Hoos. 13:14; Hebr. 2:14"Kuolema, missä on sinun voittosi?
Kuolema, missä on sinun otasi?"
56 Room. 3:19-20; Room. 4:15; Room. 5:13; Room. 6:23; Room. 7:5,13Mutta kuoleman ota on synti, ja synnin voima on laki. 57 Joh. 16:33; Room. 8:37; 2. Kor. 2:14; 1. Joh. 5:4-5Mutta kiitos olkoon Jumalan, joka antaa meille voiton meidän Herramme Jeesuksen Kristuksen kautta!
58 2. Aik. 15:7; Hebr. 6:10; Ilm. 14:13Sentähden, rakkaat veljeni, olkaa lujat, järkähtämättömät, aina innokkaat Herran työssä, tietäen, että teidän vaivannäkönne ei ole turha Herrassa.
Kristuse ülestõusmine
1 Vennad ja õed, ma tuletan teile meelde evangeeliumi, mida ma teile kuulutasin, mille te vastu võtsite, milles te olete püsinud 2 ja mille läbi teid ka päästetakse, kui te hoiate kinni sellest, mida ma teile kuulutasin, ega ole saanud usklikuks asjata. 3 Sest ma olen eelkõige teile edasi andnud, mida ma ise olen vastu võtnud:
Kristus suri meie pattude eest, nagu on kirjutatud Pühakirjas; 4 ta maeti maha ja äratati üles kolmandal päeval vastavalt Pühakirjale; 5 ta ilmus Keefasele ja siis kaheteistkümnele; 6 seejärel ilmus ta ühekorraga rohkem kui viiesajale vennale, kellest enamik on tänini meiega, aga mõned on läinud magama; 7 seejärel ilmus ta Jaakobusele, siis kõigile apostlitele; 8 kõige viimaks ilmus ta minule kui äbarikule.
9 Mina ju olen apostlite seas vähim, ma ei vääri apostli nime, sest ma kiusasin taga Jumala kogudust. 10 Ent Jumala armust olen ma see, kes ma olen. Tema arm minu vastu ei ole läinud tühja. Ma olen näinud palju rohkem vaeva kui kõik teised apostlid – õieti mitte mina, vaid minuga olev Jumala arm. 11 Nii ei olegi tähtis, kas tegin midagi mina või nemad – nõnda me kuulutame ja nõnda olete teie saanud usklikuks.
Surnute ülestõusmine
12 Aga kui Kristusest kuulutatakse, et ta on üles äratatud surnuist, kuidas siis mõned teie seast väidavad, et surnute ülestõusmist ei olegi? 13 Kui surnute ülestõusmist ei ole, siis ei ole ju ka Kristust üles äratatud! 14 Kui aga Kristust ei ole üles äratatud, siis on järelikult meie kuulutus mõttetu ja mõttetu ka teie usk. 15 Pealegi me osutuksime Jumala valetunnistajateks, kuna oleme tunnistanud Jumalale vastu, et ta on üles äratanud Kristuse, keda ta ei ole äratanud, kui surnuid tegelikult üles ei äratata. 16 Sest kui surnuid üles ei äratata, siis ei ole ka Kristust äratatud. 17 Aga kui Kristust ei ole üles äratatud, siis on teie usk kasutu: te olete seniajani oma pattudes! 18 Samuti on siis hukatusse läinud Kristuses surnud inimesed. 19 Ja kui meie oleme ainult selles elus lootnud Kristusele, siis me oleme kõigist haletsusväärsemad.
20 Kuid tegelikult on Kristus üles äratatud surnuist. Tema on esimene viljavihk eelseisvast suurest lõikusest, surnute ülestõusmisest. 21 Et surm on tulnud maailma inimese kaudu, tuleb ka surnuist ülestõusmine inimese kaudu. 22 Sest nii nagu kõik surevad Aadamas, nõnda tehakse kõik elavaks Kristuses. 23 Ja selline on ülestõusmise järjekord: esmalt Kristus, seejärel Kristuse omad tema tagasitulekul. 24 Siis tuleb lõpp, mil ta annab Kuningriigi üle Jumalale Isale, olles hävitanud iga valitsuse, võimu ja väe. 25 Sest tema peab valitsema kuningana niikaua, kuni kõik vaenlased on heidetud ta jalge alla. 26 Viimase vaenlasena kõrvaldatakse surm.
27 Sest „ta on kõik alistanud tema jalge alla". Kui ta aga ütleb, et kõik on alistatud tema alla, on selge, et see ei hõlma Jumalat ennast, kes kõik Kristusele alistas. 28 Aga kui kõik temale on alistatud, siis alistub ka Poeg ise sellele, kes kõik temale on alistanud. Et Jumal oleks kõik kõigis.
29 Mis mõtet muidu oleks nende tegevusel, kes lasevad end surnute eest ristida? Kui surnuid üldse üles ei äratata, milleks nad lasevad end ristida nende eest?
30 Ja milleks meie ennast aina ohtu seame? 31 Ma suren iga päev, nii tõesti kui teie olete minu kiitus, mis mul on Kristuses Jeesuses, meie Issandas. 32 Kui ma võitleksin Efesoses metsloomade vastu inimliku lootusega, mis kasu ma siis sellest saaksin? Kui surnuid üles ei äratata:
„siis söögem ja joogem,
sest homme me sureme nagunii."
33 Ärge laske ennast eksitada – „halb seltskond rikub head kombed". 34 Tulge mõistusele ja ärge tehke pattu! Mõned teie seast ei taipa küll midagi Jumalast! Seda ma ütlen teile häbiks.
Vaimne ihu
35 Kuid keegi võib küsida: „Kuidas surnud üles äratatakse? Missuguse ihuga nad tulevad?" 36 Rumal! See, mida sa külvad, ei saa elavaks, kui see ei sure. 37 Sa ei külva seda ihu, mis sealt hiljem tuleb, vaid pelgalt seemne, olgu siis nisu või midagi muud. 38 Jumal annab talle sellise ihu, nagu tema on otsustanud, igale seemnele erisuguse ihu. 39 Ka liha ei ole kõik ühesugune: inimeste, loomade, lindude ja kalade liha on ju erinev. 40 On taevalikke ihusid ja on maapealseid ihusid, ent taevalike hiilgus on teistsugune kui maapealsete oma. 41 Erinev on päikese kirkus, erinev kuu kirkus ja erinev tähtede kirkus. Ka üks täht erineb teisest kirkuse poolest.
42 Samuti on lugu surnute ülestõusmisega. Kaduvuses külvatakse, kadumatuses äratatakse üles. 43 Autuses külvatakse, auhiilguses äratatakse üles. Nõtruses külvatakse, väes äratatakse üles. 44 Maine ihu külvatakse, vaimne ihu äratatakse üles.
Sest kui on olemas maine ihu, on ka vaimne ihu. 45 Nii nagu on kirjutatud: „Esimene inimene, Aadam, sai elavaks hingeks," kuid viimne Aadam sai elu andvaks vaimuks. 46 Nii ei ole esmalt vaimne, vaid maine; seejärel alles tuleb vaimne. 47 Esimene inimene oli maast võetud ja muldne, teine inimene oli taevast. 48 Selline nagu oli muldne, on kõik muldsed; selline nagu oli taevane, on kõik taevased. 49 Ja nii nagu me oleme sarnanenud muldsega, sarnaneme üks kord ka taevasega.
50 Kuid seda ma ütlen, vennad ja õed, et liha ja veri ei või pärida Jumala riiki ega kaduvus pärida kadumatust. 51 Kuulge, ma avaldan teile saladuse: meie kõik ei sure, aga meid kõiki muudetakse, 52 ühe hetkega, silmapilkselt, viimse pasuna hüüdes. Sest kui pasun hüüab, äratatakse surnud üles kadumatutena ja ka meid muudetakse. 53 Kaduv peab ju riietuma kadumatusega ja see surelik riietuma surematusega. 54 Aga kui see kaduv riietub kadumatusega ja see surelik riietub surematusega, siis läheb täide, mis on kirjutatud:
„Surm on hävitatud, võit on käes!
55 Surm, kus on su võit?
Surm, kus on su astel?"
56 Aga surma astel on patt ja patu vägi on Seadus. 57 Kuid tänu Jumalale, kes meile annab võidu meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi!
58 Seepärast, mu armsad vennad ja õed, olge kindlameelsed ja kõigutamatud! Tehke aina innukamalt Issanda tööd, teades, et teie vaevanägemine Issandas ei ole asjatu.