1 PAOLO apostolo non dagli uomini, nè per alcun uomo, ma per Gesù Cristo, e Iddio Padre, che l’ha suscitato da’ morti,

2 e tutti i fratelli, che sono meco, alle chiese della Galazia.

3 Grazia a voi, e pace, da Dio Padre, e dal Signor nostro Gesù Cristo.

4 Il quale ha dato sè stesso per i nostri peccati, per ritrarci dal presente malvagio secolo, secondo la volontà di Dio, nostro Padre.

5 Al quale sia la gloria ne’ secoli de’ secoli. Amen

6 IO mi maraviglio che, sì tosto, da Cristo che vi ha chiamati in grazia, voi siate trasportati ad un altro evangelo.

7 Non che ce ne sia un altro; ma vi sono alcuni che vi turbano, e vogliono pervertir l’evangelo di Cristo.

8 Ma, quand’anche noi, od un angelo del cielo, vi evangelizzassimo oltre a ciò che vi abbiamo evangelizzato, sia anatema.

9 Come già abbiam detto, da capo ancora dico al presente: Se alcuno vi evangelizza oltre a ciò che avete ricevuto, sia anatema

10 Perciocchè, induco io ora a credere agli uomini, ovvero a Dio? o cerco io di compiacere agli uomini? poichè, se compiacessi ancora agli uomini, io non sarei servitor di Cristo.

11 Ora, fratelli, io vi fo assapere, che l’evangelo, che è stato da me evangelizzato, non è secondo l’uomo.

12 Perciocchè ancora io non l’ho ricevuto, nè imparato da alcun uomo; ma per la rivelazione di Gesù Cristo.

13 Imperocchè voi avete udita qual fu già la mia condotta nel Giudaesimo: come io perseguiva a tutto potere la chiesa di Dio, e la disertava.

14 Ed avanzava nel Giudaesimo, sopra molti di pari età nella mia nazione, essendo stremamente zelante delle tradizioni dei miei padri.

15 Ma, quando piacque a Dio il qual mi ha appartato fin dal seno di mia madre, e mi ha chiamato per la sua grazia,

16 di rivelare in me il suo Figliuolo, acciocchè io l’evangelizzassi fra i Gentili; subito, senza conferir più innanzi con carne, e sangue;

17 anzi, senza salire in Gerusalemme a quelli ch’erano stati apostoli davanti a me, me ne andai in Arabia, e di nuovo ritornai in Damasco.

18 Poi, in capo a tre anni, salii in Gerusalemme, per visitar Pietro; e dimorai appresso di lui quindici giorni.

19 E non vidi alcun altro degli apostoli, se non Giacomo, fratello del Signore.

20 Ora, quant’è alle cose che io vi scrivo, ecco, nel cospetto di Dio, io non mento.

21 Poi venni nelle contrade della Siria, e della Cilicia.

22 Or io era sconosciuto di faccia alle chiese della Giudea, che sono in Cristo;

23 ma solo aveano udito: Colui, che già ci perseguiva, ora evangelizza la fede, la quale egli già disertava.

24 E glorificavano Iddio in me

1 Paulus, Apostel, mitte inimeste poolt valitud ega ühegi inimese kaudu, vaid Jeesuse Kristuse ja Jumala Isa läbi, Kes Tema on surnuist üles äratanud,

2 ja kõik vennad, kes on minu juures, Galaatia kogudustele:

3 Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt,

4 Kes Enese andis meie pattude eest, et Ta meid viiks välja praegusest kurjast ajastust Jumala ja meie Isa tahte järgi,

5 Kellele olgu austus ajastute ajastuteni! Aamen.

6 Ma panen imeks, et te Kristusest, Kes teid on armus kutsunud, nii ruttu ära pöördute teistsuguse Evangeeliumi juurde,

7 mis ei olegi teine Evangeelium; on vaid mõningaid, kes teid segavad ja tahavad Kristuse Evangeeliumi pöörata teiseks.

8 Aga kui me ise, või isegi mõni Ingel taevast, peaks teile kuulutama Evangeeliumi peale selle, mida meie teile oleme kuulutanud — ta olgu neetud!

9 Nagu me ennegi oleme öelnud, nõnda ütlen mina ka nüüd jälle: kui keegi teile kuulutab Evangeeliumi peale selle, mis te olete saanud, siis ta olgu neetud!

10 Kas ma nüüd püüan inimeste või Jumala heakskiitmist? Või püüan ma olla inimestele meelepärane? Sest kui ma veel tahaksin olla inimestele meelepärane, siis ma ei oleks Kristuse sulane!

11 Sest ma annan teile teada, vennad, et Evangeelium, mida mina olen kuulutanud, ei ole inimestelt.

12 Sest ma pole seda saanud ega õppinud inimestelt, vaid Jeesuse Kristuse ilmutuse kaudu.

13 Sest te olete kuulnud minu endisest elust juudi õpetuses, et ma üliväga taga kiusasin Jumala kogudust ja hävitasin seda,

14 ja et ma juudi õpetuses ette jõudsin mitmest samaealisest oma hõimus, olles palju innukam harrastama oma esiisade pärimusi.

15 Aga kui oli sellele meelepärane, Kes mind mu ema ihust valis ja Oma armu läbi kutsus,

16 ilmutada minus Oma Poega, et ma kuulutaksin Teda paganate seas, siis ma ei hakanud kohe nõu pidama liha ja verega

17 ega läinud ka Jeruusalemma nende juurde, kes enne mind olid Apostlid, vaid ma läksin Araabiasse ja tulin jälle tagasi Damaskusesse.

18 Hiljemini alles, kolme aasta pärast, ma läksin Jeruusalemma tegema tutvust Keefasega ja jäin tema juurde viieteistkümneks päevaks.

19 Kedagi muud Apostlitest ma ei näinud kui vaid Jakoobust, Issanda venda.

20 Ja mida ma teile kirjutan, vaata, ma kinnitan Jumala ees, et ma ei valeta!

21 Pärast ma tulin Süüria ja Kiliikia maakohtadesse.

22 Aga ma olin näo poolest tundmatu Judea kogudustele, kes on Kristuses.

23 Nad olid ainult kuulnud, et see, kes meid enne taga kiusas, nüüd jutlustab seda usku, mida ta enne hävitas.

24 Ja nad andsid Jumalale austust minu pärast.