Romanos 10

1 Frères, le vœu de mon cœur et ma prière à Dieu pour eux, c’est qu’ils soient sauvés. 2 Je leur rends le témoignage qu’ils ont *Ac 22:3.Ro 9:31.Ga 4:17.du zèle pour Dieu, mais sans intelligence: 3 ne connaissant pas la justice de Dieu, et cherchant à établir leur propre justice, ils ne se sont pas soumis à la justice de Dieu; 4 *Mt 5:17.Ac 13:38.2 Co 3:13.Ga 3:24.car Christ est la fin de la loi, pour la justification de tous ceux qui croient. 5 En effet, Moïse définit ainsi la justice qui vient de la loi: *Lé 18:5.Éz 20:11.Ga 3:12.L’homme qui mettra ces choses en pratique vivra par elles. 6 Mais voici comment parle la justice qui vient de la foi: *De 30:12.Ne dis pas en ton cœur: Qui montera au ciel? C’est en faire descendre Christ; 7 ou: Qui descendra dans l’abîme? C’est faire remonter Christ d’entre les morts. 8 Que dit-elle donc? La parole est près de toi, dans ta bouche et dans ton cœur. Or, c’est la parole de la foi, que nous prêchons. 9 Si tu confesses de ta bouche le Seigneur Jésus, et si tu crois dans ton cœur que Dieu l’a ressuscité des morts, tu seras sauvé. 10 Car c’est en croyant du cœur qu’on parvient à la justice, et c’est en confessant de la bouche qu’on parvient au salut, selon ce que dit l’Écriture: 11 *És 28:16.Ro 9:33.Quiconque croit en lui ne sera point confus. 12 *Ac 15:9.Ro 3:22.Il n’y a aucune différence, en effet, entre le Juif et le Grec, puisqu’ils ont tous un même Seigneur, qui est riche pour tous ceux qui l’invoquent. 13 *Joë 2:32.Ac 2:21.Car quiconque invoquera le nom du Seigneur sera sauvé.

14 Comment donc invoqueront-ils celui en qui ils n’ont pas cru? Et comment croiront-ils en celui dont ils n’ont pas entendu parler? Et comment en entendront-ils parler, s’il n’y a personne qui prêche? 15 Et comment y aura-t-il des prédicateurs, s’ils ne sont pas envoyés? Selon qu’il est écrit:

*És 52:7. Na 1:15.Qu’ils sont beaux

Les pieds de ceux qui annoncent la paix,

De ceux qui annoncent de bonnes nouvelles! 16 Mais tous n’ont pas obéi à la bonne nouvelle. Aussi Ésaïe dit-il:

Seigneur,

*És 53:1.Jn 12:38.Qui a cru à notre prédication?

17 Ainsi la foi vient de ce qu’on entend, et ce qu’on entend vient de la parole de Christ. 18 Mais je dis: N’ont-ils pas entendu? Au contraire!

*Ps 19:5.Leur voix est allée par toute la terre,

Et leurs paroles jusqu’aux extrémités du monde.

19 Mais je dis: Israël ne l’a-t-il pas su? Moïse le premier dit: *De 32:21.J’exciterai votre jalousie par ce qui n’est point une nation, je provoquerai votre colère par une nation sans intelligence. 20 Et Ésaïe pousse la hardiesse jusqu’à dire:

*És 65:1.J’ai été trouvé par ceux qui ne me cherchaient pas,

Je me suis manifesté à ceux qui ne me demandaient pas.

21 Mais au sujet d’Israël, il dit:

*És 65:2.J’ai tendu mes mains tout le jour vers un peuple rebelle

Et contredisant.

1 Vennad ja õed, minu südame igatsus ja palve Jumala poole on, et nad pääseksid! 2 Ma tunnistan nende kasuks, et neil on agarust Jumala asjus, aga see ei põhine selgel arusaamisel tõest. 3 Kuna nad ei tunne Jumala teed õigeksmõistmiseks ja püüavad kehtestada õigeksmõistmist omal viisil, ei ole nad allunud Jumala õigeksmõistmisele. 4 Sest Seaduse lõpp on Kristus, õigeksmõistmiseks igaühele, kes usub.

5 Sest Mooses kirjutab Seadusest tuleneva õigeksmõistmise kohta: „Igaüks, kes seda täidab, elab selle järgi." 6 Kuid usul põhinev õigeksmõistmine räägib nõnda: „Ära ütle oma südames: „Kes läheb üles taevasse?" " (see on – Kristust alla tooma) 7 „või: „Kes läheb alla sügavikku?" " (see on – Kristust surnuist üles tooma).

8 Selle asemel ütleb ta: „Sõna on su lähedal, sinu suus ja su südames!" See on ususõna, mida me kuulutame. 9 Sest kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südamega usud, et Jumal on ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse. 10 Sest südamega usutakse õigeksmõistmiseks ja suuga tunnistatakse päästeks.

11 Sest Pühakiri ütleb: „Igaüks, kes temasse usub, ei jää häbisse." 12 Seega ei ole vahet juudil ja mittejuudil; seesama Issand on kõikide Issand, rikas kõikide heaks, kes teda appi hüüavad. 13 Sest „igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse".

14 Ent kuidas nad siis saavad appi hüüda teda, kellesse nad ei ole uskunud? Ja kuidas nad saaksid uskuda temasse, kellest nad ei ole kuulnud? Ja kuidas nad saavad kuulda, kui pole kuulutajat? 15 Ja kuidas nad võivad kuulutada, kui neid ei ole läkitatud? Nõnda nagu on kirjutatud: „Kui kaunid on nende jalad, kes toovad head sõnumit!" 16 Siiski mitte kõik ei ole evangeeliumile kuuletunud. Jesaja ju ütleb: „Issand, kes on uskunud meie kuulutust?" 17 Niisiis, usk tuleb kuuldust, aga kuuldu Kristuse sõna kaudu.

18 Aga ma küsin, kas nad ei ole siis kuulnud? On küll!

„Nende hääl on läinud üle kogu maa,

nende sõnum maailma äärteni."

19 Aga ma küsin uuesti, kas Iisrael ei saanud aru? Kõigepealt ütleb Mooses:

„Ma teen teid kadedaks nende peale, kes ei ole rahvas,

ma ärritan teid vihale rahva peale, kellel ei ole arusaamist."

20 Ning Jesaja kuulutab julgelt:

„Ma lasin end leida neil, kes mind ei otsinud;

ma tegin end tuntuks neile, kes mu järele ei küsinud."

21 Aga Iisraeli kohta ta ütleb:

„Kogu päeva olen ma sirutanud oma käsi

sõnakuulmatu ja tõrkuva rahva poole!"