Souveraineté de Dieu dans la dispensation de ses grâces. Le salut annoncé aux païens par suite de l’endurcissement d’Israël. Conversion finale et salut des Juifs
1 Je Ro 1:9.2 Co 1:23;11:31.Ga 1:20.Ph 1:8.1 Th 2:5;5:27.dis la vérité en Christ, je ne mens point, ma conscience m’en rend témoignage par le Saint-Esprit: 2 J’éprouve une grande tristesse, et j’ai dans le cœur un chagrin continuel. 3 Ex 32:32.Ro 10:1.Car je voudrais moi-même être anathème et séparé de Christ pour mes frères, mes parents selon la chair, 4 qui sont Israélites, De 7:6.Ro 2:17;3:2.à qui appartiennent l’adoption, et la gloire, Ép 2:12.et les alliances, et la loi, et le culte, 5 et les promesses, et les patriarches, et de qui est issu, selon la chair, le Christ, Jé 23:6.Jn 1:1.Ac 20:28.Ro 1:4.Hé 1:8,9,10.qui est au-dessus de toutes choses, Dieu béni éternellement. Amen!
6 Ce n’est point à dire No 23:19.Ro 3:3.2 Ti 2:13.que la parole de Dieu soit restée sans effet. Jn 8:39.Ro 2:28.Car tous ceux qui descendent d’Israël ne sont pas Israël, 7 et, Ga 4:23.pour être la postérité d’Abraham, ils ne sont pas tous ses enfants; Ge 21:12.Ga 3:29.Hé 11:18.mais il est dit: En Isaac sera nommée pour toi une postérité, 8 c’est-à-dire que ce ne sont pas les enfants de la chair qui sont enfants de Dieu, Ga 4:28.mais que ce sont les enfants de la promesse qui sont regardés comme la postérité. 9 Voici, en effet, la parole de la promesse: Ge 18:10.Je reviendrai à cette même époque, et Sara aura un fils. 10 Et, de plus, Ge 25:21.il en fut ainsi de Rébecca, qui conçut du seul Isaac notre père; 11 car, quoique les enfants ne fussent pas encore nés et qu’ils n’eussent fait ni bien ni mal, afin que le dessein d’élection de Dieu subsistât, sans dépendre des œuvres, et par la seule volonté de celui qui appelle, 12 il fut dit à Rébecca: Ge 25:23.L’aîné sera assujetti au plus jeune; selon qu’il est écrit: 13 Mal 1:2.J’ai aimé Jacob
Et j’ai haï Ésaü.
14 Que dirons-nous donc? De 32:4.2 Ch 19:7.Job 34:10.Y a-t-il en Dieu de l’injustice? Loin de là! 15 Car il dit à Moïse: Ex 33:19.Je ferai miséricorde à qui je fais miséricorde, et j’aurai compassion de qui j’ai compassion. 16 Ainsi donc, cela ne dépend ni de celui qui veut, ni de celui qui court, mais de Dieu qui fait miséricorde. 17 Car l’Écriture dit à Pharaon: Ex 9:16.Je t’ai suscité à dessein pour montrer en toi ma puissance, et afin que mon nom soit publié par toute la terre. 18 Ainsi, il fait miséricorde à qui il veut, et il endurcit qui il veut. 19 Tu me diras: Pourquoi blâme-t-il encore? Car qui est-ce qui résiste à sa volonté? 20 O homme, toi plutôt, qui es-tu pour contester avec Dieu? És 45:9.Jé 18:6.Le vase d’argile dira-t-il à celui qui l’a formé: Pourquoi m’as-tu fait ainsi? 21 Le potier n’est-il pas maître de l’argile, pour faire avec la même masse 2 Ti 2:20.un vase d’honneur et un vase d’un usage vil? 22 Et que dire, si Dieu, voulant montrer sa colère et faire connaître sa puissance, a supporté avec une grande patience des vases de colère formés pour la perdition, 23 et s’il a voulu faire connaître la richesse de sa gloire envers des vases de miséricorde qu’il a d’avance préparés pour la gloire? 24 Ainsi nous a-t-il appelés, non seulement d’entre les Juifs, mais encore d’entre les païens, 25 selon qu’il le dit dans Osée: Os 2:22.J’appellerai mon peuple celui qui n’était pas mon peuple, et bien-aimée celle qui n’était pas la bien-aimée; 26 et là où on leur disait: Os 1:10.1 Pi 2:10.Vous n’êtes pas mon peuple! Ils seront appelés fils du Dieu vivant. 27 Ésaïe, de son côté, s’écrie au sujet d’Israël:
És 10:22.Quand le nombre des fils d’Israël serait comme le sable de la mer,
Un reste seulement sera sauvé.
28 Car le Seigneur exécutera pleinement et promptement sur la terre ce qu’il a résolu.
29 Et, comme Ésaïe l’avait dit auparavant:
És 1:9.Si le Seigneur des armées
Ne nous eût laissé une postérité,
nous serions devenus Ge 19:24.És 13:19.Jé 50:40.Éz 16:46.comme Sodome,
nous aurions été semblables à Gomorrhe.
30 Que dirons-nous donc? Les païens, qui ne cherchaient pas la justice, ont obtenu la justice, la justice qui vient de la foi, 31 tandis qu’Israël, Ro 10:2;11:7.qui cherchait une loi de justice, n’est pas parvenu à cette loi. 32 Pourquoi? Parce qu’Israël l’a cherchée, non par la foi, mais comme provenant des œuvres. Ils se sont heurtés contre la pierre d’achoppement, 33 selon qu’il est écrit:
Ps 118:22.És 8:14;28:16.Mt 21:42.1 Pi 2:6.Voici, je mets en Sion une pierre d’achoppement
Et un rocher de scandale,
Ps 2:12.Pr 16:20.És 28:16.Jé 17:7.Et celui qui croit en lui ne sera point confus.
Pauluse mure Iisraeli pärast
1 Ma räägin tõtt Kristuses, mu südametunnistus koos Püha Vaimuga kinnitab, et ma ei valeta: 2 mul on südames suur kurbus ja lakkamatu ahastus. 3 Sest ma soovin pigem, et ma ise oleksin neetud ja Kristusest ära lõigatud oma rahva, oma suguvõsa, 4 Iisraeli rahva pärast. Nende päralt on lapseõigus, kirkus ja lepingud, seadustik, templiteenistus ja tõotused. 5 Neile kuuluvad esiisad ja nende hulgast põlvneb Messia ihulikult, kes on Jumal üle kõige, igavesti kiidetav! Aamen.
Jumala valiku sõltumatus
6 See pole nii, nagu oleks Jumala sõna ebaõnnestunud. Kaugel sellest! Sest mitte kõik, kes põlvnevad Iisraelist, ei ole Iisrael 7 ja mitte kõik ei ole Aabrahami lapsed sellepärast, et nad on tema järeltulijad. Vastupidi: „Sinu sugu loetakse Iisakist." 8 Teisisõnu, mitte lihased lapsed ei ole Jumala lapsed, vaid Aabrahami järglasteks arvatakse tõotuse lapsed. 9 Sest selline oli tõotussõna: „Järgmisel aastal samal ajal tulen ma su juurde ja siis on Saaral poeg!"
10 Aga see pole ainus näide. Rebeka pojad sündisid ühest ja samast, meie esiisast Iisakist. 11,12 Kuid Jumala kava pidi teostuma endiselt valiku põhjal, sõltudes mitte inimeste tegudest, vaid kutsujast. Seepärast, veel enne, kui Rebeka pojad sündisid ja midagi head või halba tegid, kuulutati talle: „Vanem orjab nooremat!" 13 Nagu Pühakirjas öeldakse: „Jaakobit ma armastasin, Eesavit aga vihkasin."
14 Mis me siis ütleme? Kas Jumala juures on ebaõiglust? Kaugeltki mitte! 15 Sest ta ütleb Moosesele:
„Ma olen armuline, kellele olen armuline,
ja halastan, kellele halastan."
16 Nõnda siis ei sõltu see inimese tahtest või pingutusest, vaid Jumalast, kes halastab. 17 Sest vaaraole öeldakse Pühakirjas: „Just selleks olen ma sind esile tõstnud, et näidata sinu varal oma väge, ja et minu nime kuulutataks üle kogu maa." 18 Nõnda siis Jumal annab armu, kellele tahab, ja kalestab, keda tahab.
19 „Miks ta siis veel etteheiteid teeb?" ütled sa nüüd mulle. „Sest kes on iial saanud seista vastu tema tahtele?" 20 Ent kes oled sina, oh inimene, et arvustad Jumalat? Ei ütle ju vormitud kuju oma vormijale: „Miks sa mind selliseks tegid?" 21 Või kas pole pottsepal voli valmistada samast savikamakast üks anum ülemaks ja teine alamaks otstarbeks?
22 Aga kui Jumal selliselt tegutseb? Tahtes ilmutada oma viha ja avaldada oma väge, on ta ülima kannatlikkusega talunud hävitamiseks tehtud vihaanumaid, 23 et avaldada oma rikkalikku kirkust halastuseanumaile, mida ta on ette valmistanud kirkuseks.
24 Selleks ongi ta kutsunud meid mitte ainult juutide, vaid ka mittejuutide seast. 25 Nagu ka Hoosea raamatus öeldakse:
„Ma kutsun oma rahvaks teda, kes ei olnud minu rahvas,
ja armastatuks teda, kes ei olnud armastatud."
26 Ja,
„Paigas, kus neile öeldi:
„Teie ei ole mu rahvas!"
seal kutsutakse neid elava Jumala lasteks!"
27 Aga Jesaja hüüab Iisraeli kohta:
„Kuigi iisraellasi oleks nõnda palju nagu mereliiva,
päästetakse neist ainult jääk,
28 sest lõplikult ja kiiresti
teeb Issand tõeks oma sõna maa peal."
29 Ja nagu Jesaja on ette kuulutanud:
„Kui vägede Issand ei oleks jätnud meile järelsugu,
siis oleksime kadunud nagu Soodom
ja hävinud nagu Gomorra."
Iisraeli uskmatus
30 Mis me siis ütleme? Et mittejuudid, kes õigeksmõistmist ei taotlenud, on kätte saanud õigeksmõistmise usu kaudu; 31 aga Iisrael, kes taotles õigeksmõistmist Seaduse järgi, ei ole Seaduse täitmist saavutanud. 32 Mispärast? Sest nad ei lähtunud usust, vaid arvasid õigeks saavat tegudest. Nad komistasid vastu komistuskivi, 33 nagu Pühakirjas öeldakse:
„Vaata, ma panen Siionisse kivi, mis paneb inimesed komistama,
ja kalju, mis paneb nad kukkuma,
ja kes temasse usub, ei jää häbisse!"