1 Paul Apôtre de Jésus-Christ, par la volonté de Dieu, selon la promesse de la vie qui est en Jésus-Christ :
2 A Timothée, mon fils bien-aimé, que la grâce, la miséricorde et la paix te soient données de la part de Dieu le Père, et de la part de Jésus-Christ notre Seigneur.
3 Je rends grâces à Dieu, lequel je sers dès mes ancêtres avec une pure conscience, faisant sans cesse mention de toi dans mes prières nuit et jour.
4 Me souvenant de tes larmes, je désire fort de te voir afin que je sois rempli de joie;
5 Et me souvenant de la foi sincère qui est en toi, et qui a premièrement habité en Loïs, ta grand-mère, et en Eunice, ta mère, et je suis persuadé qu'elle [habite] aussi en toi.
6 C'est pourquoi je t'exhorte de ranimer le don de Dieu, qui est en toi par l'imposition de mes mains.
7 Car Dieu ne nous a pas donné un esprit de timidité, mais de force, de charité et de prudence.
8 Ne prends donc point à honte le témoignage de notre Seigneur, ni moi, qui suis son prisonnier; mais prends part aux afflictions de l'Evangile, selon la puissance de Dieu;
9 Qui nous a sauvés, et qui nous a appelés par une sainte vocation, non selon nos œuvres, mais selon son propre dessein, et selon la grâce qui nous a été donnée en Jésus-Christ avant les temps éternels;
10 Et qui maintenant a été manifestée par l'apparition de notre Sauveur Jésus-Christ, qui a détruit la mort, et qui a mis en lumière la vie et l'immortalité par l'Evangile;
11 Pour lequel j'ai été établi Prédicateur, Apôtre, et Docteur des Gentils.
12 C'est pourquoi aussi je souffre ces choses; mais je n'en ai point de honte; car je connais celui en qui j'ai cru, et je suis persuadé qu'il est puissant pour garder mon dépôt jusqu'à cette journée-là.
13 Retiens le vrai patron des saines paroles que tu as entendues de moi, dans la foi et dans la charité qui est en Jésus-Christ.
14 Garde le bon dépôt par le Saint-Esprit qui habite en nous.
15 Tu sais ceci, que tous ceux qui [sont] en Asie, se sont éloignés de moi; entre lesquels sont Phygelle et Hermogène.
16 Le Seigneur fasse miséricorde à la maison d'Onésiphore : car souvent il m'a consolé, et il n'a point eu honte de ma chaîne;
17 Au contraire, quand il a été à Rome, il m'a cherché très soigneusement, et il m'a trouvé.
18 Le Seigneur lui fasse trouver miséricorde envers le Seigneur en cette journée-là; et tu sais mieux [que personne] combien il m'a rendu de services à Ephèse.
1 Na Paora, i paingia e te Atua hei apotoro ma Ihu Karaiti, mo te ora i whakaaria mai i roto i a Karaiti Ihu,
2 Ki a Timoti, ki taku tamaiti aroha: Kia tau te aroha noa, te mahi tohu, te rangimarie, he mea na te Atua Matua, na Karaiti Ihu hoki, na to tatou Ariki.
3 E whakawhetai ana ahau ki te Atua, e mahi atu nei ahau ki a ia, he mea no oku tupuna iho i runga i te hinengaro ma, no te mea kahore e mutu toku mahara ki a koe i aku inoinga i te po, i te ao;
4 Nui atu toku hiahia kia kite i a koe, i ahau e mahara ana ki ou roimata, kia ki ai ahau i te hari;
5 Ka hoki ake nei toku mahara ki te whakapono tinihangakore i roto i a koe; i noho tuatahi ra i roto i tou tupuna wahine, i a Roihi, i tou whaea hoki, i a Unihi; a e tino mohio ana ahau kei roto ano i a koe.
6 Koia ahau ka whakamahara nei i a koe, kia whakaungia ano te ahi, te mea i hoatu na e te Atua, tena kei roto i a koe, he mea na te whakapanga atu o oku ringaringa.
7 Kahore hoki i homai e te Atua ki a tatou te wairua o te wehi; engari to te kaha, to te aroha, to te ngakau mahara.
8 Na, kei whakama koe ki te whakaatu i to tatou Ariki, ki ahau ranei, kia tona herehere: engari uru atu koe ki nga mate o te rongopai, kia rite ki ta te Atua whakakahanga;
9 Nana nei tatou i whakaora, nana hoki tatou i karanga ki te karangatanga tapu; kihai i rite ki a tatou mahi, engari ki tana ake tikanga i whakatakoto ai i mua, ki te aroha noa hoki i homai nei ki a tatou i roto i a Karaiti Ihu, i mua atu o te tima tanga o te ao;
10 A kua whakakitea mai nei inaianei i te putanga nui mai o to tatou Kaiwhakaora, o Ihu karaiti, i whakakahore nei i te mate, a whakakitea mai ana e ia te ora me te matengakore, he mea na te rongopai:
11 Meinga iho nei ahau hei kaikauwhau mo tenei, hei apotoro, hei kaiwhakaako.
12 Ko te mea hoki tenei i pangia ai ahau e enei mate: he ahakoa ra kahore ahau e whakama: e matau ana hoki ahau ki taku i whakapono ai, e u ana toku whakaaro e taea e ia te tiaki taku i tuku atu ai ki a ia, a taea noatia taua ra.
13 Kia mau ki te tauira mo nga kupu tika i rongo ra koe ki ahau, puritia i runga i te whakapono, i te aroha i roto i a Karaiti Ihu.
14 Ko te mea pai i tukua ra ki a koe, me tiaki e koe, ara e te Wairua Tapu e noho ana i roto i a tatou.
15 E matau ana ko tenei, i tahuri ke i ahau te hunga katoa i Ahia; no ratou a Paikeru raua ko Heremokeni.
16 Kia tohungia e te Ariki nga tangata o te whare o Onehipora; he maha hoki oku oranga ngakau i a ia, kihai hoki ia i whakama ki toku mekameka.
17 A, i a ia i Roma, i rapu marietia ahau e ia, a kitea ana.
18 Ma te Ariki e tuku ki a ia kia kite i te mahi tohu a te Ariki a taua ra: ko ana mahinga mea hoki maku i Epeha. erangi koe e mohio ana.