1 Je te somme devant Dieu, et devant le Seigneur Jésus-Christ, qui doit juger les vivants et les morts, en son apparition et en son règne.2 Prêche la parole, insiste dans toutes les occasions; reprends, censure, exhorte avec toute douceur d'esprit, et avec doctrine.3 Car le temps viendra auquel ils ne souffriront point la saine doctrine, mais aimant qu'on leur chatouille les oreilles, [par des discours agréables] ils chercheront des Docteurs qui répondent à leurs désirs.4 Et ils détourneront leurs oreilles de la vérité, et se tourneront aux fables.5 Mais toi, veille en toutes choses, souffre les afflictions, fais l'œuvre d'un Evangéliste, rends ton Ministère pleinement approuvé.6 Car pour moi, je m'en vais maintenant être mis pour l'aspersion du sacrifice, et le temps de mon départ est proche.7 J'ai combattu le bon combat, j'ai achevé la course, j'ai gardé la foi.8 Au reste, la couronne de justice m'est réservée, et le Seigneur, juste juge, me la rendra en cette journée-là, et non seulement à moi, mais aussi à tous ceux qui auront aimé son apparition.9 Hâte-toi de venir bientôt vers moi.10 Car Démas m'a abandonné, ayant aimé le présent siècle, et il s'en est allé à Thessalonique; Crescens est allé en Galatie; [et] Tite en Dalmatie.11 Luc est seul avec moi; prends Marc, et amène-le avec toi : car il m'est fort utile pour le Ministère.12 J'ai aussi envoyé Tychique à Ephèse.13 Quand tu viendras apporte avec toi le manteau que j'ai laissé à Troas, chez Carpus, et les Livres aussi; mais principalement mes parchemins.14 Alexandre le forgeron m'a fait beaucoup de maux, le Seigneur lui rendra selon ses œuvres.15 Garde-toi donc de lui, car il s'est fort opposé à nos paroles.16 Personne ne m'a assisté dans ma première défense, mais tous m'ont abandonné; [toutefois] que cela ne leur soit point imputé!17 Mais le Seigneur m'a assisté, et fortifié, afin que ma prédication fût rendue pleinement approuvée, et que tous les Gentils l'ouïssent; et j'ai été délivré de la gueule du Lion.18 Le Seigneur aussi me délivrera de toute mauvaise œuvre, et me sauvera dans son Royaume céleste. A lui [soit] gloire aux siècles des siècles, Amen!19 Salue Prisce et Aquilas, et la famille d'Onésiphore.20 Eraste est demeuré à Corinthe, et j'ai laissé Trophime malade à Milet.21 Hâte-toi de venir avant l'hiver. Eubulus et Pudens, et Linus, et Claudia, et tous les frères, te saluent.22 Le Seigneur Jésus-Christ soit avec ton esprit. Que la grâce soit avec vous, Amen!
1 Ko taku kupu tenei ki a koe i te aroaro o te Atua, o Karaiti Ihu hoki, mana nei e whakawa te hunga ora me te hunga mate, i te ahua o tona putanga mai me tona rangatiratanga,2 Kauwhautia te kupu; tohea i nga wa pai, i nga wa kino; riria te he, whakahengia iho, whakahaua, whakapaua te manawanui me te whakaako.3 Tenei ake hoki te wa e kore ai ratou e whakarongo ki te whakaako tika; heoi, i te mea he taringa minamina o ratou, ka apohia e ratou he kaiwhakaako e rite ana ki o ratou na hiahia.4 Ka tahuri ke o ratou taringa i te pono, ka anga atu ki nga korero tito noa.5 Kia mau ia koe i nga mea katoa; tukua atu nga mamae ki a koe; mahia te mahi a te kaikauwhau i te rongopai; whakapaua tau mahi minita.6 Tenei hoki ahau kei te ringihia, kua rite ano te wa hei haerenga moku.7 Kua whawhaitia e ahau te whawhai pai, kua omakia toku omanga, kua rite i ahau te whakapono:8 Kei te takoto mai moku i nga wa o muri nei e karauna o te tika, e homai ki ahau a taua ra e te Ariki, e te kaiwhakawa tika: he teka ki ahau anake, engari ki te hunga katoa ano hoki kua matenui ki tona putanga mai.9 Kia puta tou uaua ki te haere wawe mai ki ahau:10 Kua whakarerea ahau e Rimaha, he aroha nona ki tenei ao, a haere ana a ki Teharonika; kua riro atu a Kerekena ki Karatia, a Taituha ki Raramatia.11 Ko Ruka anake kei ahau. Tena a Maka mauria mai hei hoa mou; he pai hoki ia mo taku mahi minita.12 Kua tonoa e ahau a Tikiku ki Epeha.13 Ka haere mai koe, mauria mai te koroka i mahue atu i ahau ki Toroa, ki a Karapu, me nga pukapuka; tena rawa ia nga kirihipi.14 He maha nga kino i meatia mai e Arehanera, e te kaimahi parahi ki ahau: ma te Ariki e hoatu ki a ia he utu e rite ana ki ana mahi:15 Kia tupato hoki koe ki a ia; he rahi rawa hoki tana totohe ki a matou kupu.16 I taku korerotanga tuatahi, i karo ai i ahau, kahore he tangata hei tuara moku, heoi whakarerea ake ahau e te katoa. Kaua tenei e whakairia ki a ratou.17 I tu ia te Ariki ki toku taha, nana hoki ahau i whakakaha; kia whakapaua rawatia ai e ahau te kauwhau, kia rongo katoa ai nga tauiwi: a toia mai ana ahau i roto i te mangai o te raiona.18 Tera ahau e toia mai e te Ariki i roto i nga mahi kino katoa, e whakaorangia hoki tae noa ki tona rangatiratanga i te rangi: waiho atu i a ia te kororia ake ake. Amine.19 Oha atu ki a Pirihira raua ko Akuira, ki te hunga ano hoki o te whare o Onehipora.20 I noho atu a Eratu i Koriniti: ko Toropimu i mahue atu i ahau ki Miretu, he mate.21 Kia puta tou uaua ki te haere mai i mua o te hotoke. Tenei te oha atu nei ki a koe a Upuru, a Purena, a Rinuha, a Karauria, me nga teina katoa.22 Kia noho te Ariki ki tou wairua, Kia tau te aroha noa ki a koutou.