1 Je te somme devant Dieu, et devant le Seigneur Jésus-Christ, qui doit juger les vivants et les morts, en son apparition et en son règne.
2 Prêche la parole, insiste dans toutes les occasions; reprends, censure, exhorte avec toute douceur d'esprit, et avec doctrine.
3 Car le temps viendra auquel ils ne souffriront point la saine doctrine, mais aimant qu'on leur chatouille les oreilles, [par des discours agréables] ils chercheront des Docteurs qui répondent à leurs désirs.
4 Et ils détourneront leurs oreilles de la vérité, et se tourneront aux fables.
5 Mais toi, veille en toutes choses, souffre les afflictions, fais l'œuvre d'un Evangéliste, rends ton Ministère pleinement approuvé.
6 Car pour moi, je m'en vais maintenant être mis pour l'aspersion du sacrifice, et le temps de mon départ est proche.
7 J'ai combattu le bon combat, j'ai achevé la course, j'ai gardé la foi.
8 Au reste, la couronne de justice m'est réservée, et le Seigneur, juste juge, me la rendra en cette journée-là, et non seulement à moi, mais aussi à tous ceux qui auront aimé son apparition.
9 Hâte-toi de venir bientôt vers moi.
10 Car Démas m'a abandonné, ayant aimé le présent siècle, et il s'en est allé à Thessalonique; Crescens est allé en Galatie; [et] Tite en Dalmatie.
11 Luc est seul avec moi; prends Marc, et amène-le avec toi : car il m'est fort utile pour le Ministère.
12 J'ai aussi envoyé Tychique à Ephèse.
13 Quand tu viendras apporte avec toi le manteau que j'ai laissé à Troas, chez Carpus, et les Livres aussi; mais principalement mes parchemins.
14 Alexandre le forgeron m'a fait beaucoup de maux, le Seigneur lui rendra selon ses œuvres.
15 Garde-toi donc de lui, car il s'est fort opposé à nos paroles.
16 Personne ne m'a assisté dans ma première défense, mais tous m'ont abandonné; [toutefois] que cela ne leur soit point imputé!
17 Mais le Seigneur m'a assisté, et fortifié, afin que ma prédication fût rendue pleinement approuvée, et que tous les Gentils l'ouïssent; et j'ai été délivré de la gueule du Lion.
18 Le Seigneur aussi me délivrera de toute mauvaise œuvre, et me sauvera dans son Royaume céleste. A lui [soit] gloire aux siècles des siècles, Amen!
19 Salue Prisce et Aquilas, et la famille d'Onésiphore.
20 Eraste est demeuré à Corinthe, et j'ai laissé Trophime malade à Milet.
21 Hâte-toi de venir avant l'hiver. Eubulus et Pudens, et Linus, et Claudia, et tous les frères, te saluent.
22 Le Seigneur Jésus-Christ soit avec ton esprit. Que la grâce soit avec vous, Amen!
1 Ko taku kupu tenei ki a koe i te aroaro o te Atua, o Karaiti Ihu hoki, mana nei e whakawa te hunga ora me te hunga mate, i te ahua o tona putanga mai me tona rangatiratanga,
2 Kauwhautia te kupu; tohea i nga wa pai, i nga wa kino; riria te he, whakahengia iho, whakahaua, whakapaua te manawanui me te whakaako.
3 Tenei ake hoki te wa e kore ai ratou e whakarongo ki te whakaako tika; heoi, i te mea he taringa minamina o ratou, ka apohia e ratou he kaiwhakaako e rite ana ki o ratou na hiahia.
4 Ka tahuri ke o ratou taringa i te pono, ka anga atu ki nga korero tito noa.
5 Kia mau ia koe i nga mea katoa; tukua atu nga mamae ki a koe; mahia te mahi a te kaikauwhau i te rongopai; whakapaua tau mahi minita.
6 Tenei hoki ahau kei te ringihia, kua rite ano te wa hei haerenga moku.
7 Kua whawhaitia e ahau te whawhai pai, kua omakia toku omanga, kua rite i ahau te whakapono:
8 Kei te takoto mai moku i nga wa o muri nei e karauna o te tika, e homai ki ahau a taua ra e te Ariki, e te kaiwhakawa tika: he teka ki ahau anake, engari ki te hunga katoa ano hoki kua matenui ki tona putanga mai.
9 Kia puta tou uaua ki te haere wawe mai ki ahau:
10 Kua whakarerea ahau e Rimaha, he aroha nona ki tenei ao, a haere ana a ki Teharonika; kua riro atu a Kerekena ki Karatia, a Taituha ki Raramatia.
11 Ko Ruka anake kei ahau. Tena a Maka mauria mai hei hoa mou; he pai hoki ia mo taku mahi minita.
12 Kua tonoa e ahau a Tikiku ki Epeha.
13 Ka haere mai koe, mauria mai te koroka i mahue atu i ahau ki Toroa, ki a Karapu, me nga pukapuka; tena rawa ia nga kirihipi.
14 He maha nga kino i meatia mai e Arehanera, e te kaimahi parahi ki ahau: ma te Ariki e hoatu ki a ia he utu e rite ana ki ana mahi:
15 Kia tupato hoki koe ki a ia; he rahi rawa hoki tana totohe ki a matou kupu.
16 I taku korerotanga tuatahi, i karo ai i ahau, kahore he tangata hei tuara moku, heoi whakarerea ake ahau e te katoa. Kaua tenei e whakairia ki a ratou.
17 I tu ia te Ariki ki toku taha, nana hoki ahau i whakakaha; kia whakapaua rawatia ai e ahau te kauwhau, kia rongo katoa ai nga tauiwi: a toia mai ana ahau i roto i te mangai o te raiona.
18 Tera ahau e toia mai e te Ariki i roto i nga mahi kino katoa, e whakaorangia hoki tae noa ki tona rangatiratanga i te rangi: waiho atu i a ia te kororia ake ake. Amine.
19 Oha atu ki a Pirihira raua ko Akuira, ki te hunga ano hoki o te whare o Onehipora.
20 I noho atu a Eratu i Koriniti: ko Toropimu i mahue atu i ahau ki Miretu, he mate.
21 Kia puta tou uaua ki te haere mai i mua o te hotoke. Tenei te oha atu nei ki a koe a Upuru, a Purena, a Rinuha, a Karauria, me nga teina katoa.
22 Kia noho te Ariki ki tou wairua, Kia tau te aroha noa ki a koutou.