Pular para o conteúdo
Publicidade

Daniel 10

LSG

Raniera Kitenga i te Tangata Mau Rinena

1 I te toru o ngā tau o Hairuha kīngi o Pahia, i whakakitea he mea ki a Raniera, i huaina nei ko Peretehatara, ā, he tika taua mea, he mea tētahi whawhai nui. Ā, i mātau ia ki taua mea, i mōhio anō hoki ki te tikanga o te kite.

2 I aua i te tangi ahau, a Raniera, e toru ngā tino wiki. 3 Kīhai tētahi kai e minaminatia ana i kainga e ahau, kīhai anō te kikokiko, te wāina rānei, i tapoko ki tōku māngai, ā, kīhai rawa ahau i whakawahi i ahau ā taka noa ngā tino wiki e toru.

4 , i te rua tekau whā o ngā o te marama tuatahi, i ahau i te taha o te awa nui, arā o Hirekere, 5 ka ara ake ōku kanohi, ā, ka titiro, ka kite ahau, , ko tētahi tangata he kākahu rīnena tōna, ko tōna hope he mea whītiki ki te kōura parakore o Upuhata. 6 Ko tōna tinana hoki rite tonu ki te perira, ko tōna mata rite tonu ki te āhua o te uira, ko ōna kanohi kei ngā rama ahi te rite, ko ōna ringa, ko ōna waewae, rite tonu te kara ki te parāhi kua oti te whakakanapa, ā, ko te reo o āna kupu, ānō ko te reo o te mano.

7 , ko ahau anake, ko Raniera, i kite i taua whakakitenga. Kīhai hoki ōku hoa i kite i taua whakakitenga; engari i tau te wiri nui ki a rātou, ā, rere ana ki te piri; 8 ā, mahue iho ko ahau anake. , ka kite ahau i tēnei mea nui; kīhai anō hoki i mahue he kaha i roto i ahau. I puta hoki tōku ātaahua, kore iho, kāhore hoki he kaha i mau i ahau. 9 I rongo anō ia ahau i te reo o āna kupu; ā, i tōku rongonga i te reo o āna kupu, , ka riro ahau i te moe au tonu, me tōku tāpapa anō, tōku mata anga tonu ki te whenua.

10 , kua he ringa ki ahau, reira ahau i whakaara ki runga ki ōku turi, ki runga hoki i ngā kapu o ōku ringa. 11 , ka mea ia ki ahau, "E Raniera, e te tangata e arohaina nuitia ana, kia mōhio koe ki ngā kupu ka kōrerotia nei e ahau ki a koe; e ki runga; kua ungā mai hoki ahau ināianei ki a koe." , i tāna kōrerotanga i tēnei kupu ki ahau, ka ahau, me te wiri.

12 Kātahi tērā ka mai ki ahau, "Kaua e wehi, e Raniera, te mea te tuatahi anō i anga ai tōu ngākau ki te mātau, ki te whakaiti i a koe ki te aroaro o tōu Atua, i rangona ai āu kupu; ā, āu kupu hoki ahau i haere mai ai. 13 Otiia i tūria mai ahau e te rangatira o te kīngitanga, o Pahia, e rua tekau tahi ngā . , kua tae mai a Mikaera, tētahi o ngā tino rangatira, hei āwhina mōku, ā, noho ana ahau i reira i ngā kīngi o Pahia. 14 , kua tae mai nei ahau kia mātau ai koe ki ngā mea e ki tōu iwi i ngā whakamutunga. Ko te kite hoki ngā maha e takoto ake nei."

15 , i tāna kōrerotanga mai i ēnei kupu ki ahau, ka anga tōku mata ki te whenua, kāhore hoki āku kupu. 16 , kua tētahi ki ōku ngutu, ko tōna āhua kei ngā tama a te tangata. , ka puaki tōku māngai, ā, ka kōrero ahau, ka mea ki tērā i ki tōku aroaro, "E tōku ariki, te kite , kua tahuri iho ōku pōuritanga ngākau ki ahau, kāhore hoki he kaha e mau ana ki ahau. 17 te aha hoki e āhei ai i te pononga a tēnei ariki ōku te kōrero ki tēnei ariki ōku? Ko ahau nei hoki, kore tonu iho he maunga o te kaha i roto i ahau, kīhai anō i mahue he manawa i roto i ahau."

18 Kātahi ka anō tētahi ki ahau, ko tōna āhua rite tonu ki te tangata, ā, whakakahangia ana ahau e ia. 19 I mea ia, "Kaua e wehi e te tangata e arohaina nuitia ana; kia mau te rongo ki a koe, kia kaha, āe , kia kaha."

, i tāna kōrerotanga ki ahau, kua kaha ahau. , ka mea ahau, "tōku ariki e kōrero mai; kua oti nei hoki ahau te whakakaha e koe."

20 Kātahi tērā ka mai, "E mōhio ana rānei koe ki te mea i haere mai ai ahau ki a koe? , ākuanei ahau hoki ai ki te whawhai ki te rangatira o Pahia. Ka puta atu ahau, , ka haere mai te rangatira o Kariki. 21 Me whakaatu anō ia e ahau ki a koe te mea i tuhituhia ki te karaipiture pono. Kāhore hoki tētahi e whakakaha ana i a ia anō hei hoa mōku ki ēnei mea, ko koutou rangatira anake, ko Mikaera."

Vision de l’ange annonçant les événements derniers

1 La troisième année de Cyrus, roi de Perse, une parole fut révélée à Daniel, qu’on nommait Beltschatsar. Cette parole, qui est véritable, annonce une grande calamité. Il fut attentif à cette parole, et il eut l’intelligence de la vision. 2 En ce temps-là, moi, Daniel, je fus trois semaines dans le deuil. 3 Je ne mangeai aucun mets délicat, il n’entra ni viande ni vin dans ma bouche, et je ne m’oignis point jusqu’à ce que les trois semaines fussent accomplies. 4 Le vingt-quatrième jour du premier mois, j’étais au bord du grand fleuve qui est Ge 2:14.Hiddékel. 5 Je levai les yeux, je regardai, et voici, il y avait un homme vêtu de lin, et Ap 1:13,14,15.ayant sur les reins une ceinture d’or d’Uphaz. 6 Son corps était comme de chrysolithe, son visage brillait comme l’éclair, ses yeux étaient comme des flammes de feu, ses bras et ses pieds ressemblaient à de l’airain poli, et le son de sa voix était comme le bruit d’une multitude. 7 Moi, Daniel, je vis seul la vision, et les hommes qui étaient avec moi ne la virent point, mais ils furent saisis d’une grande frayeur, et ils prirent la fuite pour se cacher. 8 Je restai seul, et je vis cette grande vision; les forces me manquèrent, Da 7:28.mon visage changea de couleur et fut décomposé, et je perdis toute vigueur. 9 J’entendis le son de ses paroles; et comme j’entendais le son de ses paroles, je tombai frappé d’étourdissement, la face contre terre. 10 Et voici, une main me toucha, et secoua mes genoux et mes mains. 11 Puis il me dit: Daniel, homme bien-aimé, sois attentif aux paroles que je vais te dire, et tiens-toi debout à la place tu es; car je suis maintenant envoyé vers toi. Lorsqu’il m’eut ainsi parlé, je me tins debout en tremblant. 12 Il me dit: Daniel, ne crains rien; car dès le premier jour tu as eu à cœur de comprendre, et de t’humilier devant ton Dieu, tes paroles ont été entendues, et c’est à cause de tes paroles que je viens. 13 Le chef du royaume de Perse m’a résisté vingt et un jours; mais voici, Micaël, l’un des principaux chefs, est venu à mon secours, et je suis demeuré auprès des rois de Perse. 14 Je viens maintenant pour te faire connaître ce qui doit arriver à ton peuple dans la suite des temps; car la vision concerne encore ces temps-là. 15 Tandis qu’il m’adressait ces paroles, je dirigeai mes regards vers la terre, et je gardai le silence. 16 Et voici, quelqu’un qui avait l’apparence des fils de l’homme toucha mes lèvres. J’ouvris la bouche, je parlai, et je dis à celui qui se tenait devant moi: Mon seigneur, la vision m’a rempli d’effroi, et j’ai perdu toute vigueur. 17 Comment le serviteur de mon seigneur pourrait-il parler à mon seigneur? Maintenant les forces me manquent, et je n’ai plus de souffle. 18 Alors celui qui avait l’apparence d’un homme me toucha de nouveau, et me fortifia. 19 Puis il me dit: Ne crains rien, homme bien-aimé, que la paix soit avec toi! Courage, courage! Et comme il me parlait, je repris des forces, et je dis: Que mon seigneur parle, car tu m’as fortifié. 20 Il me dit: Sais-tu pourquoi je suis venu vers toi? Maintenant je m’en retourne pour combattre le chef de la Perse; et quand je partirai, voici, le chef de Javan viendra. 21 Mais je veux te faire connaître ce qui est écrit dans le livre de la vérité. Personne ne m’aide contre ceux-là, excepté Micaël, votre chef.

Veja também