Pular para o conteúdo
Publicidade

Daniel 4

LSG

Te Moemoeā Tuarua o Nepukaneha

1 Nepukaneha, te kīngi ki ngā tāngata katoa, ki ngā iwi, ki ngā reo e noho ana i te whenua katoa:

Kia whakanuia koutou rangimārie.

2 I mea ahau e pai ana kia whakakitea ngā tohu me ngā mea whakamīharo i mahia nei e te Atua, e te Runga Rawa ki ahau.

3 Anō te nui o āna tohu!

Anō te nui o āna mea whakamīharo!

Ko tōna kīngitanga he kīngitanga mau tonu,

ko tōna kāwanatanga kei tērā whakatupuranga, kei tērā whakatupuranga.

4 I te āta noho ahau, a Nepukaneha, i roto i tōku whare, koa tonu i roto i tōku whare kīngi. 5 Ka kite ahau i tētahi moe i wehi ai ahau; raruraru ana ahau i ngā whakaaro i runga i tōku moenga, i ngā mea anō hoki i kitea e tōku māhunga. 6 reira i puaki ai tāku ture kia kawea mai ngā tāngata whakaaro nui katoa o Papurōna ki tōku aroaro, kia whakakitea ai e rātou te tikanga o te moe ki ahau. 7 , ko te haerenga mai o ngā tohunga māori, o ngā kaititiro whetū, o ngā Karari, rātou ko ngā tohunga tūāhu, kōrerotia ana e ahau te moe ki rātou aroaro. Heoi, kīhai i whakaaturia mai e rātou tōna tikanga ki ahau. 8 Nāwai ā kua tae mai ki tōku aroaro a Raniera, ko tōna ingoa nei ko Peretehatara, ko te ingoa o tōku atua, he tangata kei a ia nei te wairua o ngā atua tapu; ā, kōrerotia ana e ahau te moe ki tōna aroaro.

I mea ahau, 9 "E Peretehatara, e te rangatira o ngā tohunga māori, e mōhio ana hoki ahau kei a koe te wairua o ngā atua tapu, e kore koe e ki tētahi mea ngaro, whakaaturia mai ki ahau ngā mea i puta mai, te moemoeā i kitea e ahau, me te tikanga o aua mea. 10 Ko ngā mea ēnei i kitea e tōku māhunga, i runga i tōku moenga; titiro rawa atu ahau, , ko tētahi rākau i waenganui o te whenua, nui atu tōna tiketike. 11 Kua tupu taua rākau, kua kaha, roa tonu, tutuki tonu ki te rangi, he mea hoki i kitea mai i ngā pito o te whenua katoa. 12 Ātaahua tonu ngā rau, he maha ngā hua, ā, i runga i a ia he kai te katoa. I whai taumarumarunga iho ngā kīrehe o te pārae i raro i a ia, i noho anō ngā manu o te rangi i runga i ōna manga, i reira hoki ngā kikokiko katoa e kai ana.

13 "I kite ahau i roto i ngā mea i kitea e tōku māhunga i runga i tōku moenga, , he tūtei, he mea tapu, e heke iho ana i te rangi. 14 Nui atu tāna karanga; i mea ia: Tuaina te rākau, pōutoutoa ōna manga, whakahoroa ōna rau, tītaria ōna hua. Kia haere atu ngā kararehe i raro i a ia, me ngā manu i ōna manga. 15 Me waiho anō ia te take o ōna pakiaka i te whenua, here rawa ki te rino, ki te parāhi, i roto i te taru hou o te pārae; kia mākū anō i te tōmairangi o te rangi.

" , ko te wāhi mōna kei ngā kararehe, kei te tarutaru o te whenua. 16 Kia puta tōna ngākau tangata, kia hoatu he ngākau kararehe ki a ia, kia whitu hoki ōna e taka.

17 " Ko tēnei mea he mea whakatakoto ngā tūtei; he mea mai anō te kupu a ngā mea tapu. Kia mōhio ai te hunga ora kei te kāwana te Runga Rawa ki te kīngitanga o ngā tāngata, ā, e hoatu ana e ia ki tāna e pai ai, e meinga ana hoki e ia ngā ware rawa o ngā tāngata hei rangatira reira.

18 "Ko tēnei moe, he mea kite nāku, Kīngi Nepukaneha. , māu, e Peretehatara, e whakaatu mai tōna tikanga, kāhore nei hoki i taea e ngā tāngata whakaaro nui katoa o tōku kīngitanga te whakaatu te tikanga ki ahau; e taea ia e koe, kei roto hoki i a koe te wairua o ngā atua tapu."

Ka Whakamāramatia te Moemoeā e Raniera

19 Kātahi a Raniera, ko tōna ingoa nei ko Peretehatara, ka ketekete, he poto anō, ā, raruraru ana ia i ōna whakaaro. Ka whakahoki te kīngi, ka mea, "Kei raruraru koe, e Peretehatara, i te moe, i tōna tikanga rānei."

Ka whakahoki a Peretehatara, ka mea, "E tōku ariki, waiho tēnei moe te hunga e kino ana ki a koe, me tōna tikanga anō ōu hoariri. 20 Ko te rākau i kite koe, ko tērā i tupu , ā, kua kaha, ko tōna tiketike nei i tutuki atu ki te rangi, ā, i kitea hoki e te whenua katoa. 21 Ko ōna rau he ātaahua, he maha ōna hua, ā, he kai i runga te katoa; ā, i noho ngā kararehe o te pārae i raro i a ia, he nohoanga hoki a runga i ōna manga ngā manu o te rangi. 22 Ko koe, e te kīngi, kua tupu , kua kaha . Kua tupu hoki tōu nui, kua tutuki atu ki te rangi, me tōu kīngitanga ki te pito o te whenua.

23 ", i kite te kīngi i te tūtei, i te mea tapu hoki e heke iho ana i te rangi, e mea ana, Tuaina te rākau, whakangaromia; me waiho anō ia te take o ōna pakiaka ki te whenua, here rawa ki te rino, ki te parāhi, i te taru hou o te pārae. Kia māku anō i te tōmairangi o te rangi; ā, ko te wāhi mōna, hei ngā kararehe o te pārae, kia taka anō ōna e whitu.

24 "Ko te tikanga tēnei, e te kīngi, ko te ture anō tēnei a te Runga Rawa ka tae iho nei ki runga ki tōku ariki, ki te kīngi: 25 Arā, kia āia atu koe i roto i ngā tāngata, ki ngā kararehe o te pārae he nohoanga mōu, kia meinga anō koe kia kai tarutaru, kia pērā me ngā kau, kia mākū anō i te tōmairangi o te rangi, ā, e whitu ngā ōu ka taka. Kia mōhio anō koe kei te kāwana te Runga Rawa ki te kīngitanga o ngā tāngata, ā, e hoatu ana e ia ki tāna e pai ai. 26 , ko te kīanga mai kia waiho te take o ngā pakiaka o te rākau. Ka pūmau ki a koe tōu kīngitanga, ina mōhio koe ko ngā rangi hei kāwana. 27 reira kia manakohia mai tōku whakaaro e koe, e te kīngi, kia whatia atu anō ōu hara e te tika, kia whatia anō ōu kino e te mahi tohu ki ngā rawakore; ā tērā pea e roa tōu āta noho."

Te Whakaiti o Nepukaneha

28 I katoa mai tēnei ki a Kīngi Nepukaneha. 29 I te mutunga o ngā marama kotahi tekau rua e hāereere ana ia i te whare kīngi o Papurōna. 30 Ka kōrero te kīngi, ka mea, "He teka ianei ko Papurōna nui tēnei i hangā nei e ahau hei whare te kīngitanga; he nui tōku kaha, hei whakahōnore anō tōku korōria?"

31 I te kupu anō i te māngai o te kīngi ka he reo te rangi: "E Kīngi Nepukaneha, he kupu tēnei ki a koe. Ka riro tōu kīngitanga. 32 Ka āia atu anō koe i roto i ngā tāngata, ā, ko te kāinga mōu kei ngā kararehe o te pārae. Ka meinga koe kia kai tarutaru, kia pērā me ngā kau, ā, e whitu ngā ōu ka taka; kia mōhio anō koe kei te kāwana te Runga Rawa ki te kīngitanga o ngā tāngata, ā, e hoatu ana e ia ki tāna e pai ai."

33 I taua hāora anō ka rite taua mea ki a Nepukaneha. , ka āia atu ia i roto i ngā tāngata, ā, kai tarutaru ana ia, pērā ana me ngā kau, i mākū anō tōna tinana i te tōmairangi o te rangi, tupu noa iho ōna huruhuru, kei ngā huruhuru ēkara te rite, ōna matikuku rite tonu ki ō te manu.

Ka Whakamoemititia te Atua e Nepukaneha

34 , i te mutunga o ngā ka anga ake ngā kanohi ōku, o Nepukaneha, ki te rangi, ā, hoki mai ana tōku ngākau mahara ki ahau.

Ā, whakapaingia ana e ahau te Runga Rawa,

whakamoemiti atu ana ahau,

Whakahōnore ana i a ia, e ora tonu ana hoki ia,

he rangatiratanga mau tonu tōna rangatiratanga.

Ko tōna kīngitanga anō kei tērā whakatupuranga,

kei tērā whakatupuranga.

35 Ki te whakaaro he kāhore noa iho ngā tāngata katoa o te whenua;

ā, e mahia ana e ia tāna e pai ai i roto i te ope o te rangi,

i waenga anō o ngā tāngata o te whenua.

E kore anō tōna ringa e taea te pupuri e tētahi,

kāhore hoki he kīanga ki a ia: "E aha ana koe?"

36 I taua anō ka hoki mai ōku mahara ki ahau; i hoki mai anō tōku hōnore me tōku āhua rangatira ki ahau, hei whakakorōria tōku kīngitanga; i rapua mai anō ahau e āku kaiwhakatakoto whakaaro, e āku ariki. , ka ū ahau ki tōku kīngitanga, ā, nui atu te korōria i whakanekehia ake mōku. 37 , tēnei ahau, a Nepukaneha, te whakamoemiti, te whakanui, te whakahōnore nei i te Kīngi o te rangi; he pono hoki āna mahi katoa, ko ōna ara he whakarite whakawā. Ko te hunga anō e haere ana i runga i te whakapehapeha, ka taea e ia te whakaiti.

Le grand arbre, songe de Nebucadnetsar expliqué par Daniel

1 Nebucadnetsar, roi, à tous les peuples, aux nations, aux hommes de toutes langues, qui habitent sur toute la terre. Que la paix vous soit donnée avec abondance! 2 Il m’a semblé bon de faire connaître les signes et les prodiges que le Dieu suprême a opérés à mon égard. 3 Que ses signes sont grands! Que ses prodiges sont puissants! Ps 93:1,2.Da 6:27.Son règne est un règne éternel, et sa domination subsiste de génération en génération. 4 Moi, Nebucadnetsar, je vivais tranquille dans ma maison, et heureux dans mon palais. 5 J’ai eu un songe qui m’a effrayé; les pensées dont j’étais poursuivi sur ma couche et les visions de mon esprit me remplissaient d’épouvante. 6 J’ordonnai qu’on fît venir devant moi tous les sages de Babylone, afin qu’ils me donnassent l’explication du songe. 7 Alors vinrent les magiciens, les astrologues, les Chaldéens et les devins. Je leur dis le songe, et ils ne m’en donnèrent point l’explication. 8 En dernier lieu, se présenta devant moi Daniel, nommé Beltschatsar d’après le nom de mon dieu, et qui a en lui l’esprit des dieux saints. Je lui dis le songe: 9 Beltschatsar, chef des magiciens, qui as en toi, je le sais, l’esprit des dieux saints, et pour qui aucun secret n’est difficile, donne-moi l’explication des visions que j’ai eues en songe. 10 Voici les visions de mon esprit, pendant que j’étais sur ma couche. Je regardais, et voici, il y avait au milieu de la terre un arbre d’une grande hauteur. 11 Cet arbre était devenu grand et fort, sa cime s’élevait jusqu’aux cieux, et on le voyait des extrémités de toute la terre. 12 Son feuillage était beau, et ses fruits abondants; il portait de la nourriture pour tous; les bêtes des champs s’abritaient sous son ombre, les oiseaux du ciel faisaient leur demeure parmi ses branches, et tout être vivant tirait de lui sa nourriture. 13 Dans les visions de mon esprit, que j’avais sur ma couche, je regardais, et voici, un de ceux qui veillent et qui sont saints descendit des cieux. 14 Il cria avec force et parla ainsi: Abattez l’arbre, et coupez ses branches; secouez le feuillage, et dispersez les fruits; que les bêtes fuient de dessous, et les oiseaux du milieu de ses branches! 15 Mais laissez en terre le tronc se trouvent les racines, et liez-le avec des chaînes de fer et d’airain, parmi l’herbe des champs. Qu’il soit trempé de la rosée du ciel, et qu’il ait, comme les bêtes, l’herbe de la terre pour partage. 16 Son cœur d’homme lui sera ôté, et un cœur de bête lui sera donné; et sept temps passeront sur lui. 17 Cette sentence est un décret de ceux qui veillent, cette résolution est un ordre des saints, afin que les vivants sachent que le Très-Haut domine sur le règne des hommes, qu’il le donne à qui il lui plaît, et qu’il y élève le plus vil des hommes. 18 Voilà le songe que j’ai eu, moi, le roi Nebucadnetsar. Toi, Beltschatsar, donnes-en l’explication, puisque tous les sages de mon royaume ne peuvent me la donner; toi, tu le peux, car tu as en toi l’esprit des dieux saints. 19 Alors Daniel, nommé Beltschatsar, fut un moment stupéfait, et ses pensées le troublaient. Le roi reprit et dit: Beltschatsar, que le songe et l’explication ne te troublent pas! Et Beltschatsar répondit: Mon seigneur, que le songe soit pour tes ennemis, et son explication pour tes adversaires! 20 L’arbre que tu as vu, qui était devenu grand et fort, dont la cime s’élevait jusqu’aux cieux, et qu’on voyait de tous les points de la terre; 21 cet arbre, dont le feuillage était beau et les fruits abondants, qui portait de la nourriture pour tous, sous lequel s’abritaient les bêtes des champs, et parmi les branches duquel les oiseaux du ciel faisaient leur demeure, 22 c’est toi, ô roi, qui es devenu grand et fort, dont la grandeur s’est accrue et s’est élevée jusqu’aux cieux, et dont la domination s’étend jusqu’aux extrémités de la terre. 23 Le roi a vu l’un de ceux qui veillent et qui sont saints descendre des cieux et dire: Abattez l’arbre, et détruisez-le; mais laissez en terre le tronc se trouvent les racines, et liez-le avec des chaînes de fer et d’airain, parmi l’herbe des champs; qu’il soit trempé de la rosée du ciel, et que son partage soit avec les bêtes des champs, jusqu’à ce que sept temps soient passés sur lui. 24 Voici l’explication, ô roi, voici le décret du Très-Haut, qui s’accomplira sur mon seigneur le roi. 25 Da 5:20, etc.On te chassera du milieu des hommes, tu auras ta demeure avec les bêtes des champs, et l’on te donnera comme aux bœufs de l’herbe à manger; tu seras trempé de la rosée du ciel, et sept temps passeront sur toi, jusqu’à ce que tu saches que le Très-Haut domine sur le règne des hommes et qu’il le donne à qui il lui plaît. 26 L’ordre de laisser le tronc se trouvent les racines de l’arbre signifie que ton royaume te restera quand tu reconnaîtras que celui qui domine est dans les cieux. 27 C’est pourquoi, ô roi, puisse mon conseil te plaire! Mets un terme à tes péchés en pratiquant la justice, et à tes iniquités en usant de compassion envers les malheureux, et ton bonheur pourra se prolonger.

28 Toutes ces choses se sont accomplies sur le roi Nebucadnetsar. 29 Au bout de douze mois, comme il se promenait dans le palais royal à Babylone, 30 le roi prit la parole et dit: N’est-ce pas ici Babylone la grande, que j’ai bâtie, comme résidence royale, par la puissance de ma force et pour la gloire de ma magnificence? 31 La parole était encore dans la bouche du roi, qu’une voix descendit du ciel: Apprends, roi Nebucadnetsar, qu’on va t’enlever le royaume. 32 On te chassera du milieu des hommes, tu auras ta demeure avec les bêtes des champs, on te donnera comme aux bœufs de l’herbe à manger; et sept temps passeront sur toi, jusqu’à ce que tu saches que le Très-Haut domine sur le règne des hommes et qu’il le donne à qui il lui plaît. 33 Au même instant la parole s’accomplit sur Nebucadnetsar. Il fut chassé du milieu des hommes, il mangea de l’herbe comme les bœufs, son corps fut trempé de la rosée du ciel; jusqu’à ce que ses cheveux crussent comme les plumes des aigles, et ses ongles comme ceux des oiseaux. 34 Après le temps marqué, moi, Nebucadnetsar, je levai les yeux vers le ciel, et la raison me revint. J’ai béni le Très-Haut, j’ai loué et glorifié celui qui vit éternellement, celui dont la domination est une domination éternelle, et dont le règne subsiste de génération en génération. 35 Tous les habitants de la terre ne sont à ses yeux que néant: il agit comme il lui plaît avec l’armée des cieux et avec les habitants de la terre, et il n’y a personne qui résiste à sa main et qui lui dise: Que fais-tu? 36 En ce temps, la raison me revint; la gloire de mon royaume, ma magnificence et ma splendeur me furent rendues; mes conseillers et mes grands me redemandèrent; je fus rétabli dans mon royaume, et ma puissance ne fit que s’accroître. 37 Maintenant, moi, Nebucadnetsar, je loue, j’exalte et je glorifie le roi des cieux, dont toutes les œuvres sont vraies et les voies justes, et qui peut abaisser ceux qui marchent avec orgueil.

Veja também