1 Samuti naised, alistuge igaüks oma mehele, et kui mõned neist ei taha uskuda evangeeliumi, nad võidetaks usule ilma sõnata naiste käitumise kaudu, 2 kui nad on näinud teie puhast käitumist ja aukartust. 3 Ärge ehtige ennast välisega: keerukate soengute, kuldehete ja uhkete riietega, 4 vaid teie ehteks olgu varjulolev sisemine inimene leebe ja tasase vaimu kadumatus ilus, mis on kallihinnaline Jumala silmis. 5 Nii on ka vanasti end ehtinud pühad naised, kes Jumala peale lootsid. Nad alistusid oma meestele, 6 nii nagu Saara oli kuulekas Aabrahamile, nimetades teda isandaks. Teie olete tema lapsed, kui te teete head ega karda ühtki hirmutamist.

7 Samuti mehed, elage mõistvalt naisega kui nõrgema astjaga, osutades talle austust nagu elu armuanni kaaspärijale, et teie palved ei oleks takistatud.

8 Lõpuks, olge kõik ühel meelel, olge osavõtlikud, armastage üksteist, olge halastajad ja alandlikud! 9 Ärge tasuge kurja kurjaga ega sõimu sõimuga! Tasuge hoopis õnnistusega, sest selleks on teid kutsutud, et saaksite pärida õnnistuse.

10 „Sest kes tahab armastada elu

ja näha häid päevi,

see hoidku oma keelt kurja eest

ja oma huuli pettust rääkimast.

11 Ta pöördugu ära kurjast ning tehku head,

otsigu rahu ja taotlegu seda!

12 Sest Issanda silmad on pööratud õigete poole

ja tema kõrvad on lahti nende palvetele,

kuid Issand ise on nende vastu, kes teevad kurja."

13 Kes saab teha teile kurja, kui te olete innukad tegema head? 14 Aga kui te peaksitegi kannatama õiguse pärast, olete õnnistatud. Ärge kartke nende hirmutamist ega sattuge ärevusse! 15 Pidage pühaks Issandat Kristust oma südames, olles alati valmis andma vastust igaühele, kes teilt pärib aru teis oleva lootuse kohta! 16 Kuid tehke seda tasase meelega ja aupaklikult, hoides puhtana oma südametunnistust. Nii jäävad häbisse need, kes laimavad teie kui kristlaste head käitumist. 17 Kui see on Jumala tahtmine, siis parem on kannatada heade tegude, mitte kurjade tegude pärast.

18 Sest ka Kristus kannatas pattude pärast üheainsa korra, õigena ülekohtuste eest, et teid juhtida Jumala juurde. Kui ta küll surmati ihus, aga äratati üles Vaimus, 19 kelles ta ka läks ära ja kuulutas vangis olevaile vaimudele. 20 Need ei kuulanud muiste sõna, kui Jumala pikk meel ootas Noa päevil, kuni ta tegi valmis laeva, milles vähesed, see on kaheksa inimest, päästeti läbi vee. 21 Selle võrdkujuna päästab teidki nüüd vesi ristimisena, mis ei ole lihaliku rüveduse vabastamine, vaid puhta südametunnistuse tõotus Jumalale Jeesuse Kristuse ülestõusmise kaudu. 22 Tema läks taevasse ja on Jumala paremal käel, talle on allutatud inglid ja võimud ja väed.

1 Likewise, ye wives, be in subjection to your own husbands; that, if any obey not the word, they also may without the word be won by the conversation of the wives; 2 While they behold your chaste conversation coupled with fear. 3 Whose adorning let it not be that outward adorning of plaiting the hair, and of wearing of gold, or of putting on of apparel; 4 But let it be the hidden man of the heart, in that which is not corruptible, even the ornament of a meek and quiet spirit, which is in the sight of God of great price. 5 For after this manner in the old time the holy women also, who trusted in God, adorned themselves, being in subjection unto their own husbands: 6 Even as Sara obeyed Abraham, calling him lord: whose daughters ye are, as long as ye do well, and are not afraid with any amazement. 7 Likewise, ye husbands, dwell with them according to knowledge, giving honour unto the wife, as unto the weaker vessel, and as being heirs together of the grace of life; that your prayers be not hindered. 8 Finally, be ye all of one mind, having compassion one of another, love as brethren, be pitiful, be courteous: 9 Not rendering evil for evil, or railing for railing: but contrariwise blessing; knowing that ye are thereunto called, that ye should inherit a blessing. 10 For he that will love life, and see good days, let him refrain his tongue from evil, and his lips that they speak no guile: 11 Let him eschew evil, and do good; let him seek peace, and ensue it. 12 For the eyes of the Lord are over the righteous, and his ears are open unto their prayers: but the face of the Lord is against them that do evil.

13 And who is he that will harm you, if ye be followers of that which is good? 14 But and if ye suffer for righteousness’ sake, happy are ye: and be not afraid of their terror, neither be troubled; 15 But sanctify the Lord God in your hearts: and be ready always to give an answer to every man that asketh you a reason of the hope that is in you with meekness and fear: 16 Having a good conscience; that, whereas they speak evil of you, as of evildoers, they may be ashamed that falsely accuse your good conversation in Christ. 17 For it is better, if the will of God be so, that ye suffer for well doing, than for evil doing. 18 For Christ also hath once suffered for sins, the just for the unjust, that he might bring us to God, being put to death in the flesh, but quickened by the Spirit: 19 By which also he went and preached unto the spirits in prison; 20 Which sometime were disobedient, when once the longsuffering of God waited in the days of Noah, while the ark was a preparing, wherein few, that is, eight souls were saved by water. 21 The like figure whereunto even baptism doth also now save us (not the putting away of the filth of the flesh, but the answer of a good conscience toward God,) by the resurrection of Jesus Christ: 22 Who is gone into heaven, and is on the right hand of God; angels and authorities and powers being made subject unto him.