1 Taotlege armastust, igatsege vaimuandeid, eriti aga prohvetlikku kõnelemist! 2 Sest keeltes kõneleja ei räägi inimestele, vaid Jumalale. Sest teised ei saa temast aru, ta räägib Vaimu mõjul saladusi. 3 Aga kes prohvetlikult kõneleb, see räägib inimestele kinnituseks, julgustuseks ja lohutuseks. 4 Keeltes rääkija ehitab iseennast, prohvetlikult kõneleja ehitab aga kogudust. 5 Mina tahan, et te kõik räägiksite keeli, kuid veel enam, et te kõneleksite prohvetlikult. Sest prohvetlikult kõneleja on suurem keeltes rääkijast, kui ta just ise samal ajal ei tõlgitse, nii et see kogudust kinnitaks.
6 Kui ma tuleksin teie juurde, vennad ja õed, ja räägiksin keeli, mis kasu ma teile tooksin, kui ma ei annaks edasi mõnda ilmutust, tunnetust, prohvetikuulutust või õpetust? 7 Sama lugu on elutute pillidega, näiteks vilepilli või keelpilliga. Kui nende helid ei erineks, kuidas siis saadaks aru, mida mängitakse? 8 Jällegi, kui trompet ei kõla selgelt, siis kes valmistub lahinguks?
9 Samuti on teiega. Kui te ei räägi oma keelega arusaadavaid sõnu, kuidas võib keegi teada, mida te räägite? Te räägite siis ju tuulde.
10 Maailmas on nii palju eri keeli ja ükski neist ei ole tähenduseta. 11 Kui ma mingit keelt ei mõista, olen ma kõnelejale võõramaalane ja tema on minu jaoks võõramaalane. 12 Nii on ka teiega. Kuna te nõnda ihaldate vaimuandeid, siis taotlege neid koguduse ülesehitamiseks, et te võiksite selle poolest silma paista.
13 Seepärast, kes räägib keeli, palugu, et ta võiks neid ka tõlgitseda. 14 Sest kui ma keeli rääkides palvetan, siis palvetab mu vaim, aga mu mõistus on viljatu. 15 Mida siis teha? Ma tahan palvetada vaimus, kuid ma tahan palvetada ka mõistusega. Ma tahan laulda kiitust vaimus, kuid ma tahan laulda kiitust ka mõistusega. 16 Sest kui sa Jumalat ülistad vaimus, siis kuidas saab kõrvalseisja öelda „aamen" sinu tänu peale? Ta ju ei tea, mida sa ütled. 17 Sina tänad küll hästi, aga teist see ei ehita.
18 Ma tänan Jumalat, et ma räägin keeli rohkem kui teie kõik; 19 aga koguduses tahan ma rääkida pigem viis sõna oma mõistusega, et ka teisi õpetada, kui kümme tuhat sõna keeltega.
20 Vennad ja õed, ärge olge mõtlemises nagu lapsed! Kurjuse poolest olge nagu imikud, mõtlemise poolest saage aga täiskasvanuks! 21 Seaduses on kirjutatud:
„Ehkki ma räägin sellele rahvale
võõraste keelte
ja võõraste huultega,
ei võta nad mind kuulda,
ütleb Issand."
22 Niisiis ei ole keeled tunnustäheks usklikele, vaid uskmatuile, kuid prohvetlik kõne ei ole uskmatuile, vaid usklikele. 23 Aga kui kogudus tuleks kokku ja kõik räägiksid keeltes ning kõrvalseisjad või uskmatud astuksid sisse, kas nad ei arvaks, et te sonite? 24 Kui aga kõik räägiksid prohvetlikult ja sisse astuks mõni kõrvalseisja või uskmatu, siis osutaksid kõigi sõnad tema süüle ja arvustaksid teda. 25 Siis paljastatakse kõik ta südame saladused, ta langeks silmili maha ja kummardaks Jumalat, öeldes: „Tõesti, Jumal on teie keskel!"
26 Mida me peaks siis ütlema, vennad ja õed? Kui te tulete kokku, on igaühel midagi: ülistuslaulu, õpetust, ilmutust, keelterääkimist, tõlgitsust. Kõik see toimugu koguduse ülesehitamiseks! 27 Keeltes rääkigu kaks või kõige rohkem kolm inimest. Nad tehku seda kordamööda ning üks tõlgitsegu! 28 Aga kui tõlgitsejat ei ole, siis olgu nad koguduses vait ja rääkigu omaette Jumalale!
29 Prohveteist kõnelgu samuti kaks või kolm ning teised hinnaku samal ajal öeldut hoolikalt. 30 Kui aga midagi ilmutatakse teisele, kes seni istus, siis jäägu esimene vait. 31 Te võite ju kõik kordamööda prohvetlikult kõneleda, et kõik õpiksid ja saaksid julgustust. 32 Ja prohvetite vaimud alluvad prohvetitele; 33 sest Jumal ei ole segaduse, vaid rahu Jumal – nii nagu on kõikides Issanda rahva kogudustes.
34 Naised olgu koguduse koosviibimistel vait. Neil ei ole lubatud rääkida, vaid nad olgu kuulekad, nagu on kästud Moosese Seaduses. 35 Kui nad aga tahavad midagi teada, siis pärigu kodus oma mehe käest, sest on häbiasi, kui naine võtab koguduses sõna.
36 Kas Jumala sõna on lähtunud teist? Või on see tulnud ainult teie juurde? 37 Kui keegi peab ennast prohvetiks või vaimulikuks inimeseks, siis ta tunnistagu, et see, mida ma teile kirjutan, on Issanda käsk. 38 Kui ta aga seda eirab, siis eiratakse teda ennastki.
39 Niisiis, vennad ja õed, igatsege innukalt prohvetlikult kõnelemist ja ärge takistage keeltes rääkimist. 40 Kuid kõik see toimugu viisakalt ja korra järgi.
1 1Co 16.14Segui a caridade; contudo, 1Co 12.31;1Co 14.39aspirai aos 1Co 12.1dons espirituais, porém, sobre todos, ao de 1Co 13.2profecia. 2 O que 1Co 12.10,28,30;13.1;1Co 14.18-19,26s.; cp.Mc 16.17fala em língua não fala a homens, senão a Deus; pois ninguém o entende, mas em espírito fala 1Co 13.2mistérios. 3 Porém aquele que profetiza fala a homens para 1Co 14.5,12,17,26;Rm 14.19edificação, At 4.36exortação e consolação. 4 Aquele que fala em língua edifica-se a si mesmo; mas o que 1Co 13.2profetiza edifica a igreja. 5 Quero que todos vós faleis em línguas, mas, Nm 11.29antes, que profetizeis; maior é aquele que profetiza do que aquele que fala em línguas, a não ser que as interprete, para que a igreja receba edificação. 6 Agora, porém, irmãos, se eu for ter convosco, falando em línguas, de que vos aproveitarei, se não vos falar por meio de 1Co 14.26;Ef 1.17revelação, ou de 1Co 12.8ciência, ou de profecia, ou de 1Co 14.26; cp.At 2.42;Rm 6.17instrução? 7 Até as coisas inanimadas, quando emitem som, quer flauta quer cítara, se não fizerem diferença de sons, como se conhecerá o que se toca na flauta ou na cítara? 8 Porque, cp.Nm 10.9;Jr 4.19;Ez 33.3-6;Jl 2.1se a trombeta der um som incerto, quem se preparará para a batalha? 9 Assim também vós, se pela língua não proferirdes discurso fácil de se entender, como se conhecerá o que se fala? Pois estareis cp.1Co 9.26falando ao ar. 10 Há, como acontece, tantas espécies de vozes no mundo, e nenhuma há sem significação. 11 Se, portanto, eu não souber a significação da voz, serei um estrangeiro para aquele que fala; e aquele que fala será um estrangeiro para mim. 12 Assim também vós, desde que estais desejosos de dons espirituais, procurai abundar neles, para a edificação da igreja. 13 Por isso, quem fala em língua, ore para que a interprete. 14 Pois, se eu orar em língua, o meu espírito ora, mas o meu entendimento não dá fruto. 15 1Co 14.26; cp.At 21.22Que farei, então? Orarei com o espírito e orarei também com o entendimento; cp.Ef 5.19;Cl 3.16cantarei salmos com o espírito e cantarei também com o entendimento. 16 De outra forma, se bendisseres com o espírito, como dirá o cp.Dt 27.15-26;1Cr 16.36;Sl 106.48;Ne 5.13;8.6;Jr 11.5;28.6amém às tuas Mt 15.36ações de graças aquele que ocupa o lugar de indouto, visto que não sabe o que dizes? 17 Tu, na verdade, dás bem as graças, mas o outro não é 1Co 14.4-5,12,26;Rm 14.19edificado. 18 Dou graças a Deus que falo em línguas mais que todos vós; 19 mas, na igreja, eu, antes, quero falar cinco palavras com o meu entendimento, para que instrua também a outros, do que dez mil palavras em língua.
20 Rm 1.13Irmãos, Ef 4.14; cp.Hb 5.12s.não vos torneis meninos no juízo. Na malícia, contudo, cp.Sl 131.2;Rm 16.19;1Pe 2.2;Mt 18.3sede crianças; mas no juízo tornai-vos homens feitos. 21 Jo 10.34; cp.1Co 14.34;Is 28.11s.Na Lei está escrito: Por homens de outras línguas e por lábios de estrangeiros, falarei a este povo, e nem assim me ouvirá, diz o Senhor. 22 Assim línguas são para sinal, não aos que creem, mas aos incrédulos; 1Co 14.1a profecia, porém, não aos incrédulos, mas aos que creem. 23 Se, portanto, a igreja inteira se reunir num mesmo lugar, e todos falarem em línguas, e entrarem indoutos ou incrédulos, não dirão que cp.At 2.13estais loucos? 24 Se, porém, todos profetizarem, e entrar algum incrédulo ou indouto, por todos é Jo 16.8convencido, por todos é julgado. 25 Os cp.Jo 4.19segredos do seu coração se tornam manifestos; e, assim, Lc 17.16caindo com o rosto em terra, adorará a Deus, Is 45.14;Lc 8.23; cp.Dn 2.47;At 4.13declarando que realmente Deus está entre vós.
26 1Co 14.15Que farei, pois, Rm 1.13irmãos? Quando vos congregais, cp.1Co 12.8-10cada um tem Ef 5.19salmo, tem 1Co 14.6ensino, tem revelação, tem 1Co 14.2língua, tem 1Co 14.5,13,27s.; vd.1Co 12.10interpretação. Que Rm 14.19tudo se faça para edificação. 27 Se alguém falar em língua, não falem senão dois ou, quando muito, três, e cada um por sua vez; haja um que interprete; 28 mas, se não houver intérprete, esteja calado na igreja e fale consigo e com Deus. 29 Falem cp.1Co 14.32,37; vd.1Co 13.2os profetas, dois ou três, e os outros cp.1Co 12.10julguem. 30 Se for dada alguma revelação a outrem que estiver sentado, cale-se o primeiro. 31 Pois todos, um após outro, podeis profetizar, para que todos aprendam e todos sejam exortados. 32 Os espíritos dos profetas estão sujeitos aos profetas, 33 porque Deus não é Deus de cp.1Co 14.40confusão, mas de paz.
Como em cp.1Co 4.17; vd.7.17todas as igrejas dos At 9.13santos, 34 as mulheres cp.1Co 11.5,13estejam caladas nas igrejas, pois não lhes é permitido falar; cp.1Tm 2.11s.;1Pe 3.1mas estejam em sujeição, como também diz cp.1Co 14.21;Gn 3.16(?)a Lei. 35 Se, porém, querem aprender alguma coisa, perguntem-na em casa a seus maridos porque é vergonhoso para uma mulher o falar na igreja. 36 Porventura, saiu de vós a palavra de Deus ou não veio ela senão para vós?
37 cp.2Co 10.7Se alguém se considera profeta ou 1Co 2.15espiritual, reconheça que as coisas que vos escrevo cp.1Co 7.40;1Jo 4.6são mandamentos do Senhor; 38 mas, se alguém desconhece, é ele desconhecido.
39 Assim, meus irmãos, 1Co 12.31aspirai 1Co 14.1; vd.13.2a profetizar e não proibais o falar em línguas. 40 Mas 1Co 14.33faça-se tudo com decência e ordem.