1 Niisiis, kuidas te peaksite meisse suhtuma: kui Kristuse sulastesse ja majapidajatesse, kellele on usaldatud Jumala ilmutatud saladused. 2 Aga majapidajailt nõutakse, et nad oleksid ustavad. 3 Mulle ei loe see eriti palju, kui minu üle mõistaksite kohut teie või ükskõik milline inimlik kohtukogu. Ka mina ise ei mõista enda üle kohut. 4 Tõsi, ma ei tea, et mul oleks mingit süüd, aga see iseenesest ei mõista mind veel õigeks. Minu kohtumõistja on Issand. 5 Niisiis, ärge mõistke kohut enne õiget aega, enne kui tuleb Issand, kes toob valguse kätte kõik, mida pimedus peidab, ja paljastab inimsüdamete kavatsused. Siis saab igaüks temale kohase kiituse Jumalalt.

6 Teie pärast, vennad ja õed, olen ma kõnelnud neist asjust iseenda ja Apollose näitel, et te õpiksite meie eeskujust, mida tähendab ütlus: „Ärge minge kaugemale sellest, mis on kirjutatud". Siis te enam ei hoople ühe inimese poolt ja teise vastu. 7 Sest kes on teinud sind teisest ülemaks? On sul midagi, mis ei ole saadud Jumalalt? Aga kui see on saadud temalt, miks sa siis kiitled, nagu oleks sul midagi iseenesest?

8 Juba on teil kõike küllaga! Juba te olete rikkaks saanud! Olete hakanud valitsema kuningatena ilma meieta! Oh, oleks te juba tõesti kuningad, et meiegi võiksime valitseda koos teiega! 9 Sest mulle tundub, et Jumal on seadnud meid, apostleid, järjekorras viimasteks, otsekui surmamõistetuiks areenil kogu maailmale vaadata, nii inglitele kui inimestele. 10 Meie oleme arutud Kristuse pärast, aga teie olete ju mõistlikud Kristuses! Meie oleme nõrgad, aga teie olete tugevad! Teid austatakse, aga meie põlatakse! 11 Praeguse tunnini me kannatame nälga ja janu, riietatud kaltsudesse, meid pekstakse ja me oleme kodutud. 12 Me teeme väsitavat tööd oma kätega. Kui meid neetakse, siis me õnnistame, kui meid taga kiusatakse, siis me kannatame ära, 13 kui meid laimatakse, siis vastame lahkesti. Me oleme maailma saast, prügi kõikide jaoks tänapäevani.

14 Ma ei kirjuta seda teie häbistamiseks, vaid manitsedes teid nagu oma armsaid lapsi. 15 Sest kui teil oleks ka kümme tuhat juhendajat Kristuses, ei ole teil mitut isa, sest evangeeliumi läbi sain mina teie isaks Kristuses Jeesuses. 16 Seepärast ma õhutan teid võtma mind eeskujuks! 17 Selleks ma saatsin teie juurde Timoteose, oma armsa ja ustava poja Issandas. Tema tuletab teile meelde minu eluviisi Kristuses, nõnda nagu ma õpetan igal pool kõigis kogudustes.

18 Mõned teist on läinud ülbeks, arvates, et ma ei tulegi enam teie juurde. 19 Aga kui Issand tahab, siis ma tulen peagi ja saan selguse mitte ülbitsejate sõnade, vaid ka selle kohta, kui palju neil väge on. 20 Sest Jumala riik ei ole mitte sõnades, vaid väes! 21 Mida te eelistate? Kas pean tulema teie juurde karistava vitsaga või armastuse ja leebusega?

1 Assim, nos tenham os homens na conta de *Lc 1.2servos de Cristo e *1Co 9.17;Tt 1.7;1Pe 4.10despenseiros dos *Rm 11.25;16.25mistérios de Deus. 2 Ora, além disso, o que se requer nos despenseiros é que eles se achem fiéis. 3 Mas, quanto a mim, bem pouco se me dá de ser julgado por vós ou por tribunal humano. Nem ainda me julgo a mim mesmo. 4 Porque *2Co 1.12; cp.At 23.1nada sei contra mim; contudo, nem por isso me dou por *Sl 143.2;Rm 2.13justificado, pois quem me julga é o Senhor. 5 Por esse motivo, *Mt 7.1;Rm 2.1nada julgueis antes de tempo, *Rm 2.16; cp.Jo 21.22até que venha o Senhor, o qual não somente *1Co 3.13trará à luz as coisas escondidas, que são das trevas, mas também manifestará os conselhos dos corações; e, então, *2Co 10.18;Rm 2.29; cp.1Co 3.8de Deus receberá cada um o seu louvor.

6 Essas coisas, irmãos, eu as apliquei figuradamente a mim e a Apolo, por amor de vós, para que em nós aprendais a não ultrapassar *cp.1Co 1.19,31;3.19s.o que está escrito, a fim de que ninguém *1Co 4.18s.;1Co 8.1;13.4, etc.se ensoberbeça *1Co 1.12;3.4a favor de um contra outro. 7 Pois quem te diferença? E *Jo 3.27;Rm 12.3,6;1Pe 4.10que tens tu que não recebeste? Mas, se o recebeste, porque te glorias, como se o não tiveras recebido? 8 *cp.Ap 3.17s.Já estais fartos; já estais ricos; chegastes a reinar sem nós; sim, oxalá reinásseis, para que nós também reinássemos convosco. 9 Pois penso que Deus nos tem posto a nós, os apóstolos, pelos últimos, como *1Co 15.31;2Co 11.23;Rm 8.36sentenciados à morte; somos *Hb 10.33feitos espetáculo ao mundo, tanto a anjos como a homens. 10 Nós somos *1Co 1.18; cp.At 17.18;26.24estultos por amor de Cristo, mas *2Co 11.19; cp.1Co 1.19s.;3.18vós, sábios em Cristo; *2Co 13.9; vd.1Co 2.3nós, fracos, mas vós, fortes; vós, honrados, mas nós, desprezados. 11 Até esta hora *Rm 8.35;2Co 11.23-27padecemos fome, e sede, e nudez, e somos esbofeteados, e não temos morada certa, 12 e fatigamo-nos, *At 18.3trabalhando com as nossas próprias mãos; quando *1Pe 3.9vilipendiados, bendizemos; *Jo 15.20;Rm 8.35perseguidos, sofremos; difamados, rogamos; 13 somos *Lm 3.45feitos como refugo do mundo, como escória de tudo até agora.

14 Não vos escrevo essas coisas *cp.1Co 6.5;15.34para vos envergonhar, mas para vos admoestar, *2Co 6.13;1Ts 2.11; cp.2Co 12.14;1Jo 2.1;3Jo 4como a filhos meus muito amados. 15 Embora tenhais dez mil *Gl 3.24s.instrutores em Cristo, não tendes, contudo, muitos pais; pois eu *Fm 10; cp.Gl 4.19;1Co 3.8;Nm 11.12vos gerei *1Co 1.30em Cristo Jesus, por meio do *1Co 9.12,14,18,23;15.1evangelho. 16 Exorto-vos, portanto, a que vos torneis meus *1Co 11.1;Fp 3.17;1Ts 1.6; cp.Fp 4.9;2Ts 3.9imitadores. 17 Por essa razão *1Co 16.10vos enviei *At 16.1Timóteo, que é meu *1Tm 1.2,18;2Tm 1.2; cp.1Co 4.14filho amado e fiel no Senhor, o qual vos fará recordar os meus caminhos, que são em Cristo Jesus, *1Co 7.17; cp.11.34;14.33;16.1;Tt 1.5como eu ensino por toda parte, em cada igreja. 18 Alguns andam *1Co 4.6inchados, como se eu *1Co 4.21não houvesse de ir ter convosco; 19 mas *1Co 11.34;16.5s.; cp.8;2Co 1.15s.;At 19.21;20.2irei brevemente ter convosco, *At 18.21se o Senhor quiser; e conhecerei não as palavras dos que assim andam inchados, porém o poder; 20 porque o reino de Deus consiste *1Co 2.4não em palavras, porém em poder. 21 Que quereis? *2Co 1.23;2.1,3;12.20;13.2,10Que eu vá ter convosco com vara ou com caridade e espírito de mansidão?