1 Kord, kui Jeesus seisis Genneesareti järve ääres, kogunes rahvas tema ümber ja kuulas Jumala sõna. 2 Ta nägi kaht paati kaldaserval, mille olid sinna jätnud kalamehed, kes ise võrke pesid. 3 Ta astus paati, mis kuulus Siimonile, ja palus teda kaldast pisut eemale sõuda. Ning ta istus ja õpetas rahvast paadist.
4 Kui ta lõpetas kõnelemise, sõnas ta Siimonile: „Sõua sügavasse vette, lase oma võrgud sisse ja vaata, kas näkkab!"
5 Siimon vastas talle: „Õpetaja, me oleme terve öö rüganud ega ole midagi saanud! Aga sinu sõna peale ma lasen võrgud vette."
6 Kui nad olid seda teinud, said nad nii suure hulga kalu, et nende võrgud rebenesid. 7 Nad viipasid oma kaasosanikele teises paadis, et nad tuleksid neile appi. Nad tulid ja täitsid mõlemad paadid, nii et need hakkasid vajuma.
8 Kui Siimon Peetrus seda nägi, langes ta Jeesuse jalge ette ja ütles: „Mine minu juurest ära, Issand, sest ma olen patune mees!" 9 Sest tema ja kõik ta kaaslased olid hämmastunud kalasaagist, mis nad olid püüdnud, 10 ja samamoodi olid Sebedeuse pojad Johannes ja Jaakobus, kes olid Siimoni kaasosanikud.
Jeesus ütles Siimonile: „Ära karda! Nüüdsest peale hakkad sa püüdma inimesi!" 11 Ja nii nad tõmbasid paadid kaldale, jätsid kõik maha ja järgnesid talle.
12 Kui Jeesus viibis ühes linnas, tuli nende lähedale pidalitõbine mees. Jeesust nähes langes ta silmili maha ja anus teda: „Issand, kui sa tahad, siis sa võid mu puhtaks teha!"
13 Jeesus sirutas käe, puudutas teda ja ütles: „Ma tahan, saa puhtaks!" Kohe lahkus pidalitõbi mehest.
14 Jeesus keelas teda juhtunust kellelegi rääkimast ja ütles: „Mine, näita ennast preestrile ja ohverda puhtakssaamise eest, mis Mooses on käskinud, neile tunnistuseks!"
15 Ent sõnum Jeesusest levis seda enam ning suur rahvahulk tuli kokku teda kuulama ja oma haigustest terveks saama. 16 Kuid Jeesus tõmbus tihti üksildastesse paikadesse palvetama.
17 Ühel päeval oli Jeesus õpetamas ja seal istusid ka variserid ja kirjatundjad. Nad olid tulnud igast Galilea ja Juudamaa külast ning Jeruusalemmast. Ja Issanda vägi oli Jeesuse peal haigete tervendamiseks. 18 Mõned mehed kandsid magamisasemel halvatut ja püüdsid teda viia majja, et Jeesuse ette asetada. 19 Ja kui nad rahvahulga pärast ei leidnud selleks võimalust, läksid nad üles katusele, võtsid ära osa katusekive ning lasksid ta asemel alla rahva keskele otse Jeesuse ette.
20 Nende usku nähes ütles Jeesus: „Sõber, sinu patud on sulle andeks antud!"
21 Seepeale mõtlesid kirjatundjad ja variserid: „Kes see selline küll on, kes räägib Jumalat teotades? Kes muu saab patte andeks anda kui vaid Jumal üksi?"
22 Jeesus teadis, mida nad mõtlesid, ja küsis: „Miks te mõtlete selliseid asju oma südames? 23 Kumb on kergem, kas öelda „Sinu patud on sulle andeks antud" või „Tõuse üles ja kõnni"? 24 Aga teadke, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda maa peal." Ta sõnas halvatule: „Sulle ma ütlen: tõuse üles, võta oma ase ja mine koju!" 25 Kohe tõusis mees üles nende nähes, võttis oma magamisaseme ja läks koju Jumalat ülistades. 26 Kõiki valdas hämmastus ja nad ülistasid Jumalat. Aukartlikult ütlesid nad: „Me oleme täna imelisi asju näinud!"
27 Pärast seda läks Jeesus välja ja nägi maksukogujat, nimega Leevi, istumas maksukoguja pingil. Jeesus ütles talle: „Järgne mulle!" 28 Ja Leevi tõusis, jättis kõik maha ja järgnes talle.
29 Leevi tegi Jeesusele oma kodus suure pidusöögi. Lauas oli nendega koos palju maksukogujaid ja hulk teisigi. 30 Variserid ja kirjatundjad, kes nende hulka kuulusid, pahandasid Jeesuse jüngritega: „Miks te sööte ja joote koos maksukogujate ja patustega?"
31 Jeesus vastas neile: „Arsti ei vaja terved, vaid haiged. 32 Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid meeleparandusele."
33 Nemad aga ütlesid Jeesusele: „Johannese jüngrid paastuvad sageli ja palvetavad, samuti ka variseride jüngrid, kuid sinu omad söövad ja joovad!"
34 Jeesus vastas neile: „Kas te saate peigmehe sõpru panna paastuma ajal, kui peigmees on nendega? 35 Tuleb aeg, mil peigmees võetakse neilt ära, küll nad siis paastuvad."
36 Ta rääkis neile ka selle tähendamissõna: „Keegi ei rebi tükki uue rõiva küljest, et paigata vana, muidu see käristab ka uue katki ning paik uue küljest ei sobi vanale rõivale. 37 Ja keegi ei vala värsket veini vanadesse nahklähkritesse, muidu värske vein rebestab lähkrid lõhki ja voolab maha ning lähkrid muutuvad kõlbmatuks. 38 Värske vein tuleb valada ikka uutesse lähkritesse. 39 Ja keegi, kes on joonud vana veini, ei soovi uut, vaid ütleb: „Vana on parem!" "
1 Lc 5.1-11; cp.Mt 4.18-22;Mc 1.16-20;Jo 1.40-42Apertado pela multidão que ouvia a palavra de Deus, achava-se Jesus na praia do Nm 34.11;Dt 3.17;Js 12.3;13.27;Mt 4.18lago de Genesaré; 2 e viu duas barcas junto à terra; mas os pescadores, havendo desembarcado, lavavam as redes. 3 cp.Mt 13.2;Mc 4.1Entrando em uma das barcas, que era de Simão, pediu-lhe que a afastasse um pouco da terra; e, sentando-se na barca, dali ensinava a multidão. 4 Quando acabou de falar, disse a Simão: Faze-te ao largo, cp.Jo 21.6;Lc 5.3e lançai as vossas redes para a pesca. 5 Disse Simão: Lc 8.24-25;9.33,49;17.13, somente)Senhor, tendo trabalhado toda a noite, nada apanhamos; porém, sobre a tua palavra, lançarei as redes. 6 Feito isso, apanharam uma grande quantidade de peixe; e as redes rompiam-se. 7 Acenaram aos seus companheiros que estavam na outra barca, para virem ajudá-los; eles vieram e encheram ambas as barcas, a ponto de começarem elas a afundar. 8 Mas, vendo isso, Simão Pedro caiu aos pés de Jesus, dizendo: Retira-te de mim, Senhor, porque sou um homem pecador. 9 Pois, à vista da pesca que haviam feito, a admiração apoderou-se de Pedro e de todos os seus companheiros, 10 bem como de Tiago e João, filhos de Zebedeu, que eram sócios de Simão. Disse Jesus a Simão: Mt 14.27Não temas; de ora em diante, serás cp.2Tm 2.26pescador de homens. 11 Eles, levadas as barcas para a terra, Mt 4.20,22;Mc 1.18,20;Lc 5.28; cp.Mt 19.29deixando tudo, seguiram-no.
12 Lc 5.12-14;Mt 8.2-4;Mc 1.40-44Quando ele estava numa das cidades, apareceu um homem cheio de lepra; vendo a Jesus, prostrou-se com o rosto em terra e rogou-lhe: Senhor, se quiseres, bem podes tornar-me limpo. 13 Jesus, estendendo a mão, tocou-o, dizendo: Quero; fica limpo! No mesmo instante, desapareceu-lhe a lepra. 14 Ordenou-lhe Jesus que não contasse isto a ninguém; mas, disse ele, vai mostrar-te ao sacerdote e fazer a oferta pela tua purificação, conforme Moisés ordenou, para lhes servir de testemunho. 15 Porém Lv 13.49;14.22s.a sua fama cada vez mais se divulgava, e grandes multidões afluíam para ouvir e ser curadas de suas enfermidades; 16 mas ele costumava retirar-se para os lugares desertos e Mt 14.23;Mc 1.35;Lc 6.12orar.
17 Um dia em que ele estava ensinando, achavam-se assentados perto dele cp.Mt 15.1fariseus e cp.Lc 2.46doutores da lei, cp.Mc 1.45vindos de todas as aldeias da Galileia, da Judeia e de Jerusalém; Mc 5.30;Lc 6.19;8.46e o poder do Senhor estava com ele para curar. 18 Lc 5.18-26;Mt 9.2-8;Mc 2.3-12Vieram uns homens, trazendo um paralítico em um leito; e procuravam introduzi-lo e pô-lo diante de Jesus. 19 Não achando por onde introduzi-lo, por causa da multidão, subiram ao Mt 24.17eirado e, por cp.Mc 2.4entre os ladrilhos, o desceram no colchão para o meio de todos, diante de Jesus. 20 Vendo este a fé que eles tinham, disse: Homem, Mt 9.2são perdoados os teus pecados. 21 Lc 3.8Começaram os escribas e os fariseus a discorrer, dizendo: Is 43.25Quem é este que profere blasfêmias? Quem pode perdoar pecados, senão só Deus? 22 Mas Jesus, percebendo-lhes os pensamentos, disse-lhes: Que discorreis nos vossos corações? 23 Qual é mais fácil? Dizer: Perdoados são os teus pecados; ou dizer: Levanta-te e anda? 24 Para que saibais que o Filho do Homem tem sobre a terra autoridade para perdoar pecados — disse ao Mt 4.24paralítico: A ti te digo: Levanta-te, toma o teu leito e vai para tua casa. 25 Imediatamente, se levantou diante deles, tomou o leito em que jazia e partiu para sua casa, Mt 9.8glorificando a Deus. 26 Todos ficaram atônitos, glorificaram a Deus e encheram-se Lc 7.16; cp.1.65de temor, dizendo: Hoje, vimos coisas extraordinárias.
27 Lc 5.27-39;Mt 9.9-17;Mc 2.14-22Depois disso, saiu, e viu um publicano, chamado Mt 9.9Levi, sentado na coletoria, e disse-lhe: Segue-me! 28 Ele, Lc 5.11deixando tudo, se levantou e o seguiu.
29 Levi deu-lhe um grande banquete em sua casa; e era grande o número de cp.Lc 15.1publicanos e outras pessoas que estavam com eles à mesa. 30 Os fariseus e cp.Mc 2.16;At 23.9seus escribas murmuravam contra os discípulos de Jesus, perguntando: Por que comeis e bebeis com os publicanos e pecadores? 31 Respondeu-lhes Jesus: Mt 9.12-13;Mc 2.17Os sãos não necessitam de médico, mas sim os enfermos. 32 Não vim chamar os justos, mas os pecadores ao arrependimento.
33 Disseram-lhe eles: cp.Mt 9.14;Mc 2.18Os discípulos de João jejuam frequentemente e fazem orações; assim também os dos fariseus, mas os teus comem e bebem. 34 Jesus disse-lhes: Podeis fazer jejuar os convidados para o casamento, enquanto o noivo está com eles? 35 cp.Mt 9.15;Mc 2.20;Lc 17.22Dias, porém, virão, dias em que lhes será tirado o noivo; nesses dias, hão de jejuar. 36 Propôs-lhes também uma parábola: Ninguém tira remendo de vestido novo e o põe em vestido velho; de outra forma, rasgará o novo, e o remendo do novo não condirá com o velho. 37 Outrossim, ninguém põe vinho novo em odres velhos; de outra forma, o vinho novo arrebentará os odres, e ele se derramará, e estragar-se-ão os odres. 38 Pelo contrário, vinho novo deve ser posto em odres novos. 39 Ninguém que já bebeu vinho velho quer o novo; porque diz: O velho é bom.