1 Ühel hingamispäeval, kui Jeesus läks läbi viljapõldude, katkusid ta jüngrid viljapäid, hõõrusid neid käte vahel ja sõid. 2 Ent mõned variserid küsisid: „Miks te teete seda, mida ei tohi teha hingamispäeval?"
3 Jeesus vastas neile: „Kas te ei ole lugenud, mida tegi Taavet, kui temal ja ta kaaslastel oli nälg? 4 Kuidas ta läks Jumala kotta ja võttis ohvrileibu, sõi ja andis oma meestele, ehkki neid ei ole lubatud süüa kellelgi peale preestrite?" 5 Jeesus ütles neile: „Inimese Poeg on hingamispäeva Issand!"
6 Ühel teisel hingamispäeval, kui Jeesus oli läinud sünagoogi ja õpetas, juhtus seal olema mees, kelle parem käsi oli kärbunud. 7 Kirjatundjad ja variserid otsisid põhjust, et Jeesust süüdistada, ja nõnda nad jälgisid, kas ta tervendab hingamispäeval. 8 Jeesus teadis nende mõtteid. Ta lausus mehele, kellel oli kärbunud käsi: „Tõuse püsti ja seisa meie ette!" Ta tõusis ja jäi seisma.
9 Jeesus ütles neile: „Ma küsin teilt, mida on hingamispäeval lubatud teha: head või halba, päästa elu või see hävitada?"
10 Ta vaatas neist igaühele otsa ja ütles mehele: „Siruta oma käsi!" Mees tegi seda ja ta käsi sai täiesti terveks. 11 Kirjatundjad ja variserid läksid aga raevu ja hakkasid arutama, mida nad võiksid Jeesusele teha.
12 Mõni aeg hiljem läks Jeesus mäele palvetama ja veetis kogu öö Jumalat paludes. 13 Päeva saabudes kutsus ta jüngrid enese juurde ja valis nende hulgast kaksteist, keda ta määras ka apostliteks. Need olid:
14 Siimon, keda ta nimetas Peetruseks6:14 Peetrus tähendab kreeka keeles kaljut., tema vend Andreas,
Jaakobus,
Johannes,
Filippus,
Bartolomeus,
15 Matteus,
Toomas,
Jaakobus, Alfeuse poeg,
Siimon, keda kutsutakse Selooteseks6:15 See nimi märgib selooti, fanaatilist vabadusvõitlejat.,
16 Juudas, Jaakobuse poeg,
ja Juudas Iskariot, kes sai äraandjaks.
17 Kui Jeesus oli tulnud nendega koos mäelt alla, peatus ta tasases paigas. Seal oli suur hulk tema jüngreid ja arvukalt rahvast kogu Juudamaalt, Jeruusalemmast ning Tüürose ja Siidoni rannikualalt, 18 kes olid tulnud teda kuulama ja oma haigustest terveks saama. Paranesid ka rüvedatest vaimudest piinatud inimesed. 19 Kõik püüdsid teda puudutada, sest temast tuli vägi välja ja see tervendas neid kõiki.
20 Jeesus vaatas oma jüngrite poole ja ütles:
„Õnnistatud olete teie, kes te olete vaesed,
sest teie päralt on Jumala riik!
21 Õnnistatud olete teie, kes te praegu nälgite,
sest teid toidetakse!
Õnnistatud olete teie, kes te praegu nutate,
sest teie saate naerda!
22 Õnnistatud olete teie, kui inimesed teid vihkavad
ja teid endi hulgast välja heidavad, kui nad teid teotavad
ja teie nime põlgavad
Inimese Poja pärast!
23 Olge rõõmsad sel päeval ja hüpake, sest teie tasu on suur taevas! Just samuti tegid nende esivanemad prohvetitega.
24 Ent häda teile, kes te olete rikkad,
sest teil on lohutus juba käes!
25 Häda teile, kes te praegu olete hästi toidetud,
sest teie saate veel nälgida!
Häda teile, kes te praegu naerate,
sest teie saate leinata ja nutta!
26 Häda teile, kui kõik inimesed räägivad teist hästi,
sest samuti tegid ju nende esivanemad valeprohvetitele!
27 Kuid ma ütlen teile, kes kuulete: armastage oma vaenlasi, tehke head neile, kes teid vihkavad. 28 Õnnistage neid, kes teid neavad, palvetage nende eest, kes teid laimavad. 29 Kui keegi lööb sind ühele põsele, pööra tema poole ka teine, ja kui keegi võtab sinult kuue, sellele ära keela ka särki! 30 Anna igaühele, kes sinult küsib, ja kes võtab sinu oma, sellelt ära nõua tagasi! 31 Tehke teistele seda, mida soovite, et nad ka teile teeksid!
32 Kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis kasu te sellest ootate? Isegi patused armastavad neid, kes neid armastavad. 33 Ja kui te teete head neile, kes teile head teevad, mis tunnustust te selle eest ootate? Isegi patused teevad sedasama. 34 Kui te laenate neile, kellelt te loodate tagasi saada, mis tunnustust te selle eest ootate? Ka patused laenavad patustele, et nad samavõrra tagasi saaksid. 35 Armastage oma vaenlasi, tehke head ja laenake neile ilma midagi tagasi lootmata. Siis on teie tasu suur ja te olete Kõigekõrgema lapsed, sest tema on hea tänamatute ja kurjade vastu! 36 Olge armulised, nagu teie Isa on armuline!
37 Ärge mõistke kohut, ja ka teie üle ei mõisteta kohut! Ärge mõistke hukka, ja ka teid ei mõisteta hukka! Andke andeks, ja teile antakse andeks! 38 Andke, ja teile antakse – hea, tihedaks vajutatud, kokku raputatud, kuhjaga mõõt antakse teie rüppe. Selle mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse teile tagasi."
39 Ta rääkis neile ka tähendamissõna: „Kas pime saab juhtida pimedat? Eks nad mõlemad kuku auku? 40 Ei ole jünger õpetajast üle, kuid iga väljaõppe saanu on nagu tema õpetaja.
41 Miks sa näed pindu oma venna silmas, aga palki enda silmas ei märka? 42 Kuidas sa võid oma vennale öelda: „Vend, lase ma tõmban välja pinnu sinu silmast!" ja ise ei näe palki oma silmas? Silmakirjatseja, tõmba esmalt palk oma silmast välja, ja siis sa näed ka pindu oma venna silmast välja tõmmata!
43 Ükski hea puu ei kanna halba vilja, ega halb puu head. 44 Iga puud tuntakse tema viljast. Viigimarju ei korjata kibuvitstelt ega koguta viinamarjakobaraid ohakailt. 45 Hea inimene toob välja head oma südame heast tagavarast ja kuri inimene toob kurjusest välja kurja. Sest ta suu räägib sellest, mida ta süda on täis.
46 Aga miks te mind hüüate: „Issand, Issand!" ega tee, mida ma ütlen? 47 Ma näitan teile, milline on inimene, kes minu juurde tulles kuuleb mu sõnu ja teeb nende järgi. 48 Ta on inimese sarnane, kes maja ehitades kaevas sügavale ja ladus alusmüüri kaljule. Kui tuli üleujutus, sööstis tulvavesi vastu maja, kuid ei suutnud seda kõigutada, sest see oli ehitatud hästi. 49 Aga kes kuuleb ega tee, see on inimese sarnane, kes ehitas maja maapinnale ilma alusmüürita. Tulvavesi sööstis vastu maja ja see varises kokku ning hävis täielikult."
1 Lc 6.1-5;Mt 12.1-8;Mc 2.23-28Em um sábado, passando Jesus pelas searas, seus discípulos Dt 23.25colhiam espigas e, debulhando-as com as mãos, comiam-nas. 2 Perguntaram alguns dos fariseus: Por que fazeis o que não é lícito no sábado? 3 Respondeu-lhes Jesus: Nem ao menos tendes lido 1Sm 21.6o que fez Davi, quando teve fome, ele e seus companheiros? 4 Como entrou na Casa de Deus, tomou, e comeu os pães da proposição, que somente aos sacerdotes era lícito comer, e os deu também aos que com ele estavam? 5 E acrescentou: O Filho do Homem é senhor do sábado.
6 Lc 6.6-11;Mt 12.9-14;Mc 3.1-6Em Lc 6.1outro sábado, entrou Mt 4.23na sinagoga e começou a ensinar. Ali se achava um homem que tinha seca a mão direita. 7 Os escribas e os fariseus Mc 3.2observaram-no para ver se ele curava nesse dia, a fim de acharem pretexto para o acusar. 8 Mas ele, Mt 9.4conhecendo-lhes os pensamentos, disse ao homem que tinha seca a mão: Levanta-te e fica no meio de nós; e ele, levantando-se, ficou em pé. 9 Disse-lhes Jesus: Pergunto-vos: É lícito no sábado fazer o bem ou o mal, salvar a vida ou tirá-la? 10 Depois de Mc 3.5olhar para todos os que o rodeavam, disse ao homem: Estende a mão. Ele a estendeu, e a mão lhe foi restabelecida. 11 Mas eles se encheram de furor e falavam uns com os outros, para ver o que fariam a Jesus.
12 Naqueles dias, retirou-se para Mt 5.1o monte Mt 14.23;Lc 9.28; cp.9.18;5.16a orar e passou a noite orando a Deus. 13 Depois de amanhecer, Lc 6.13-16;Mt 10.2-4;Mc 3.16-19;At 1.13chamou seus discípulos e escolheu doze dentre eles, aos quais deu também o nome de Mc 6.30apóstolos, 14 a saber: Simão, a quem deu ainda o nome de Pedro, e André, seu irmão; Tiago e João; Filipe e Bartolomeu; 15 Mt 9.9Mateus e Tomé; Tiago, filho de Alfeu, e Simão, chamado zelote; 16 Judas, filho de Tiago, e Judas Iscariotes, que se tornou traidor; 17 e, cp.Lc 6.12descendo com eles, parou num lugar plano, onde se achava Mt 4.25;Mc 3.7-8grande número de seus discípulos e muito povo de toda a Judeia, de Jerusalém e do litoral de Mt 11.21Tiro e de Sidom, que vieram para ouvi-lo e ser curados das suas enfermidades. 18 Os que eram atormentados por espíritos imundos, ficavam sãos. 19 Todo o povo procurava Mc 3.10; cp.Mt 9.21;14.36tocá-lo, porque saía dele Lc 5.17uma virtude que os curava a todos.
20 Olhando para seus discípulos, começou a dizer: Lc 6.20-23; cp.Mt 5.3-12Bem-aventurados vós os pobres, porque Mt 5.3vosso é o reino de Deus. 21 Bem-aventurados vós que agora tendes fome, porque sereis fartos. Bem-aventurados vós que agora chorais, porque vos rireis. 22 Bem-aventurados sois quando os homens vos odiarem e quando vos cp.Jo 9.22;16.2expulsarem da sua companhia, vos ultrajarem e rejeitarem o vosso nome como indigno, por causa do Filho do Homem. 23 Regozijai-vos naquele dia e Ml 4.2exultai, porque grande é o vosso galardão no céu; pois assim seus pais trataram aos profetas. 24 Mas ai de vós Tg 5.1; cp.Lc 16.25que sois ricos! Porque cp.Mt 6.2já recebestes a vossa consolação. 25 Ai de vós, os que agora estais fartos! Porque tereis fome. Ai de vós, os que agora rides! Porque haveis de lamentar e chorar. 26 Ai de vós, quando todos vos louvarem! porque assim seus pais trataram aos Mt 7.15falsos profetas.
27 Digo, porém, a vós que me ouvis: Mt 5.44;Lc 6.35Amai os vossos inimigos, fazei o bem aos que vos odeiam, 28 bendizei aos que vos maldizem, orai pelos que vos insultam. 29 Lc 6.29-30;Mt 5.39-42Ao que te bate numa face, oferece-lhe também a outra; e, ao que te tira a capa, não lhe negues a túnica. 30 Dá a todo o que te pede; e, ao que tira o que é teu, não lho reclames. 31 Mt 7.12Assim como quereis que vos façam os homens, assim fazei vós também a eles. 32 Se Mt 5.46amais aqueles que vos amam, que mereceis? Pois também os pecadores amam aos que os amam. 33 Se fizerdes o bem aos que vos fazem o bem, que mereceis? Até os pecadores fazem isso. 34 Mt 5.42Se emprestardes àqueles de quem esperais receber, que mereceis? até os pecadores emprestam aos pecadores, para receberem outro tanto. 35 Lc 6.27Amai, porém, os vossos inimigos, fazei o bem e emprestai, nunca desanimando; será grande a vossa recompensa, e sereis cp.Mt 5.9filhos do Lc 1.32Altíssimo. Pois ele é benigno para com os ingratos e maus. 36 Sede misericordiosos, como é misericordioso vosso Pai. 37 Lc 6.37-42;Mt 7.1-5Não julgueis e não sereis julgados; não condeneis e não sereis condenados; Lc 23.16;At 3.13; cp.Mt 6.14perdoai e sereis perdoados; 38 dai, e dar-se-vos-á; Mc 4.24boa medida, recalcada, sacudida, trasbordando, vos porão no Sl 79.12;Is 65.6-7;Jr 32.18regaço; porque a medida de que usais, dessa tornarão a usar convosco.
39 Propôs-lhes também uma parábola: Porventura, Mt 15.14pode um cego guiar outro cego? Não cairão ambos no barranco? 40 Mt 10.24O discípulo não é mais que seu mestre; mas todo discípulo, quando for bem instruído, será como seu mestre. 41 Por que vês o argueiro no olho de teu irmão, porém não reparas na trave que está no teu? 42 Como poderás dizer a teu irmão: Deixa, irmão, que eu tire o argueiro do teu olho não vendo tu mesmo a trave que está no teu? Hipócrita, tira primeiro a trave do teu olho, e então verás claramente para tirar o argueiro que está no olho de teu irmão. 43 Lc 6.43-44;Mt 7.16,18,20Não há árvore boa que dê mau fruto; nem tampouco árvore má que dê bom fruto. 44 Mt 7.16Pois cada árvore se conhece pelo seu fruto. Os homens não colhem figos dos espinheiros, nem dos abrolhos vindimam uvas. 45 Mt 12.35O homem bom do bom tesouro do seu coração tira o bem, e o homem mau do mau tesouro tira o mal; porque Mt 12.34a sua boca fala o de que está cheio o coração.
46 Mt 7.21; cp.Ml 1.6Por que me chamais, Senhor, Senhor, e não fazeis o que vos mando? 47 Lc 6.47-49;Mt 7.24-27Todo aquele que vem a mim, e ouve as minhas palavras, e as observa, eu vos mostrarei a quem é semelhante. 48 É semelhante a um homem que, edificando uma casa, cavou, abriu profunda vala e pôs os alicerces sobre a rocha; e, vindo uma enchente, deu a torrente com ímpeto naquela casa e não a pôde abalar, porque tinha sido bem edificada. 49 Mas aquele que as ouve e não as observa é semelhante a um homem que edificou uma casa sobre a terra sem alicerces, na qual a torrente deu com ímpeto, e logo caiu; e foi grande a ruína daquela casa.