1 Juba mitmed on võtnud ette koostada ülevaadet neist asjust, mis meie seas on täide viidud, 2 kooskõlas sellega, kuidas pealtnägijad ja sulased need on meile edasi andnud. 3 Nõnda olen minagi otsustanud, kuna ma olen algusest peale kõik täpselt järele uurinud, kirjutada korralik ülevaade sulle, kõrgesti austatud Teofilos, 4 et sa teaksid, kui usaldusväärne on sulle antud õpetus.
5 Juuda kuninga Heroodese ajal elas Sakariase nimeline preester, Abija teenistuskorrast.1:5 Preesterkond oli jagatud 24 teenistuskorraks. Tema naine oli Aaroni järeltulija ja naise nimi oli Eliisabet. 6 Nad mõlemad olid õiged Jumala silmis, elades laitmatult kõigis Issanda käskudes ja korraldustes. 7 Aga neil ei olnud last, sest Eliisabet oli viljatu, ja nad mõlemad olid eakad.
8 Kord aga, kui Sakarias oli oma teenistuskorra ajal preestritalituses Jumala ees, 9 langes talle liisk minna preestrite kombe kohaselt Issanda templisse viirukit suitsutama. 10 Ja kui viiruki suitsutamise aeg saabus, palvetas kokku tulnud rahvahulk väljas.
11 Siis ilmus talle Issanda ingel, seistes suitsutusaltari paremal pool. 12 Teda nähes Sakarias ehmus ja teda valdas hirm. 13 Kuid ingel ütles talle: „Ära karda, Sakarias, sest su palvet on kuuldud. Su naine Eliisabet sünnitab sulle poja, ja sa paned talle nimeks Johannes. 14 Sul on temast rõõmu ja hõiskamist ning paljud rõõmustavad tema sündimisest, 15 sest ta saab suureks Issanda silmis. Ta ei tohi juua veini ega teisi kääritatud jooke, ja ta täidetakse Püha Vaimuga juba enne sündimist emaihus. 16 Ta pöörab palju Iisraeli rahvast tagasi Issanda, nende Jumala poole. 17 Ta kõnnib Issanda ees Eelija vaimus ja väes, et pöörata vanemate südamed nende laste poole ja sõnakuulmatud õigete tarkusse, et valmistada rahvas ette Issanda jaoks."
18 Sakarias küsis inglilt: „Kuidas ma saan selles kindel olla? Ma olen juba vana mees ja mu nainegi on eakas."
19 Ingel vastas talle: „Mina olen Gaabriel, kes seisab Jumala ees, ja mind on läkitatud sinuga rääkima ja kuulutama sulle seda rõõmusõnumit. 20 Nüüdsest jääd sa tummaks ega saa rääkida päevani, mil need asjad sünnivad, sest sa ei uskunud mu sõnu, mis lähevad täide määratud ajal."
21 Samal ajal ootas rahvas Sakariast ja pani imeks, et ta nii kaua templis viibib. 22 Kui ta lõpuks välja tuli, siis ei saanud ta nendega rääkida. Nad mõistsid, et ta oli templis näinud nägemust, sest ta viipas neile käega, kuid ei suutnud rääkida.
23 Kui Sakariase teenistuskord läbi sai, läks ta koju. 24 Mõne aja pärast jäi ta naine Eliisabet lapseootele ja tõmbus viieks kuuks üksindusse. Ta ütles: 25 „Nõnda on Issand mulle neil päevil teinud, et ta näitas mulle oma soosingut ning võttis ära mu häbi inimeste ees."
26 Kuue kuu pärast läkitas Jumal ingel Gaabrieli Naatsareti linna Galileas, 27 neitsi juurde, kelle nimi oli Maarja. Maarja oli kihlatud Joosepiga, kes põlvnes Taaveti soost. 28 Gaabriel läks tema juurde ja ütles: „Ole tervitatud, sa armuleidnu! Issand on sinuga!"
29 Maarja kohkus väga neist sõnadest ja mõtles, mida see tervitus võiks tähendada. 30 Aga ingel ütles talle: „Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala silmis! 31 Sa jääd lapseootele ja sünnitad poja ja paned talle nimeks Jeesus.1:31 Nimi Jeesus tuleb heebrea keelsest Yeshua, mille juur tähendab päästet, kuid täisnimi tähendab „Issand päästab". 32 Tema saab suureks ja teda kutsutakse Kõigekõrgema Pojaks ning Issand Jumal annab talle tema esiisa Taaveti trooni. 33 Ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsus ei lõpe iialgi."
34 Maarja küsis inglilt: „Kuidas see võimalik on, kui ma olen neitsi?"
35 Ingel vastas talle: „Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi katab sind. Seepärast on laps, kes sinust sünnib, Püha, ja teda kutsutakse Jumala Pojaks. 36 Isegi su sugulane Eliisabet on pojaootel oma vanas eas ja see on kuues kuu temal, keda öeldi olevat viljatu. 37 Sest Jumala käes ei ole ükski asi võimatu."
38 Maarja ütles: „Mina olen Issanda teenija, sündigu mulle nii, nagu sa ütlesid!" Ja ingel läks tema juurest ära.
39 Neil päevil asus Maarja teele ja ruttas mäestikku Juuda linna. 40 Ta läks Sakariase majja ja tervitas Eliisabetti. 41 Kui Eliisabet kuulis Maarja tervitust, hüppas laps tema üsas ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu. 42 Ta hüüdis valju häälega: „Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on laps, keda sa kannad!
43 Aga miks saab mulle osaks selline arm, et mu Issanda ema tuleb minu juurde? 44 Niipea kui su tervituse hääl mu kõrvu kostis, hüppas laps mu ihus rõõmu pärast. 45 Õnnistatud on see, kes on uskunud, et Issand täidab oma tõotused, mis ta on lubanud!"
46 Maarja ütles:
„Mu hing ülistab Issandat
47 ja mu vaim hõiskab Jumalas, minu Päästjas,
48 sest ta on pannud tähele oma sulase alandlikku olekut.
Siitpeale hüüavad mind õnnistatuks kõik sugupõlved,
49 sest mulle on suuri asju teinud Vägev.
Tema nimi on püha,
50 tema halastus ulatub nendeni, kes teda kardavad,
sugupõlvest sugupõlveni.
51 Ta on teinud vägevaid tegusid oma käega,
ta on pillutanud laiali need, kes on uhked oma mõtetes.
52 Ta on tõuganud maha valitsejad aujärgedelt
ja ülendanud alandlikke.
53 Näljased on ta täitnud heade andidega,
ent rikkad saatnud tühjalt minema.
54 Ta on kandnud hoolt oma sulase Iisraeli eest,
ja osutanud halastust,
55 nõnda nagu ta on lubanud meie esivanematele,
Aabrahamile ja tema järeltulijatele igavesti."
56 Maarja jäi Eliisabeti juurde umbes kolmeks kuuks ja pöördus siis tagasi koju.
57 Kui Eliisabetil tuli aeg sünnitada, tõi ta ilmale poja. 58 Tema naabrid ja sugulased kuulsid, et Issand oli osutanud talle suurt halastust, ja nad rõõmustasid koos temaga.
59 Nad tulid kaheksandal päeval lapse ümberlõikamisele ja tahtsid panna talle tema isa nime Sakarias. 60 Kuid lapse ema ütles: „Ei, tema nimi peab olema Johannes!" 61 Nad ütlesid talle: „Su suguvõsas pole kedagi sellenimelist!" 62 Ja nad viipasid lapse isale, küsides, mis nime tema tahab lapsele panna. 63 Sakarias küsis tahvlit ning kirjutas kõigi imestuseks: „Tema nimi on Johannes!" 64 Samal hetkel pääsesid ta keelepaelad valla ja ta hakkas rääkima, kiites Jumalat.
65 Aukartus valdas kõiki naabreid ja neist asjust räägiti kogu Juuda mägismaal. 66 Kõik, kes sellest kuulsid, imestasid ja küsisid: „Mis küll saab sellest lapsest?" Sest Issanda käsi oli temaga.
67 Lapse isa Sakarias sai täis Püha Vaimu ja prohveteeris:
68 „Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal,
et ta on tulnud oma rahva hulka ja nad lunastanud.
69 Ta on meile üles tõstnud päästesarve
oma sulase Taaveti soost,
70 nagu ta on rääkinud ajastute algusest oma pühade prohvetite suu kaudu,
71 pääste meie vaenlaste käest
ja kõigi vihameeste käest,
72 et armu anda meie vanematele
ja pidada meeles oma püha lepingut,
73 vannet, mille ta on vandunud meie esiisale Aabrahamile:
74 päästa meid meie vaenlaste käest
ja lubada meil teda kartmatult teenida
75 pühaduses ja õigluses tema ees kõik meie elupäevad.
76 Ja sind, minu laps, hüütakse Kõigekõrgema prohvetiks,
sest sa lähed Issanda ees temale teed valmistama,
77 et anda tema rahvale teada päästest
nende pattude andeksandmises,
78 meie Jumala südamliku halastuse läbi,
millega meile tuleb päikesetõus taevast,
79 et paista nende peale, kes elavad pimeduses ja surma varjus
ja juhtida meie jalgu rahuteele."
80 Aga laps kasvas ja sai tugevaks vaimus. Ta elas kõrbes selle päevani, mil ta astus avalikult Iisraeli ette.
1 Tendo muitos empreendido fazer uma narração coordenada dos fatos que Rm 4.21(Gr.);14.5;Cl 4.12;2Tm 4.5,17; cp.Cl 2.2;1Ts 1.5;Hb 6.11;10.22entre nós se realizaram, 2 como no-los transmitiram os que foram deles 2Pe 1.16;1Jo 1.1testemunhas oculares Jo 15.27; cp.At 1.21s.desde o princípio At 26.16;1Co 4.1; cp.Hb 2.3e ministros da Mc 4.14;16.20;At 8.4;14.25;16.6;17.11palavra 3 também a mim, depois de 1Tm 4.6;2Tm 3.10(Gr.)haver investigado tudo cuidadosamente desde o começo, pareceu-me bem, cp.At 23.26;24.3;26.25excelentíssimo At 1.1Teófilo, dar-te por escrito uma narração At 11.4;18.23em ordem, 4 para que conheças a verdade das coisas em que At 18.25;Rm 2.18;1Co 14.19;Gl 6.6(Gr.)foste instruído.
5 Mt 2.1Nos dias de Herodes, rei da Judeia, houve um sacerdote chamado Zacarias, da 1Cr 24.10turma de Abias; sua mulher era descendente de Arão, e chamava-se Isabel. 6 Ambos eram Gn 7.1; cp.At 2.25;8.21justos diante de Deus, andando Fp 2.15;3.6;1Ts 3.13(Gr.)irrepreensíveis em todos os mandamentos e preceitos do Senhor. 7 Eles não tinham filhos, porquanto Isabel era estéril, e ambos, de idade avançada.
8 Estando Zacarias a 1Cr 24.19;2Cr 8.14;31.2exercer diante de Deus as funções sacerdotais na ordem da sua turma, coube-lhe por sorte, 9 segundo o costume do sacerdócio, Êx 30.7s.entrar no santuário do Senhor e queimar o incenso; 10 toda a multidão do povo estava orando da parte cp.Lv 16.17de fora, à hora do incenso. 11 Apareceu a Zacarias Lc 2.9;At 5.19um anjo do Senhor, em pé à direita do altar do incenso. 12 Zacarias, vendo-o, ficou turbado, e o temor o assaltou. 13 Mas o anjo lhe disse: Lc 1.30; cp.Mt 14.27Não temas, Zacarias, porque a tua oração foi ouvida, e Isabel, tua mulher, te dará à luz um filho, Lc 1.60,63a quem chamarás João; 14 terás gozo e alegria, e muitos se regozijarão com o seu nascimento. 15 Pois ele será grande diante do Senhor Nm 6.3;Jz 13.4;Mt 11.18;Lc 7.33e não beberá vinho nem bebida forte; já desde o ventre de sua mãe será cheio do Espírito Santo 16 e converterá muitos dos filhos de Israel ao Senhor, Deus deles. 17 Ele Lc 1.76irá adiante do Senhor no espírito e poder de Mt 11.14Elias, para converter os corações dos pais aos filhos e converter os desobedientes, de maneira que andem na prudência dos justos, a fim de preparar para o Senhor um povo dedicado. 18 Perguntou Zacarias ao anjo: Como terei certeza disso? Porque eu sou velho, e minha mulher já é de idade avançada. 19 Respondeu o anjo: Eu sou Lc 1.26;Dn 8.16;9.21Gabriel, que Mt 18.10assisto diante de Deus e fui enviado a falar-te e a trazer-te estas boas novas; 20 tu ficarás mudo e não poderás falar, até o dia em que essas coisas acontecerem, porque não deste crédito às minhas palavras, que a seu tempo se hão de cumprir. 21 O povo estava esperando a Zacarias e maravilhava-se, enquanto ele se demorava no santuário. 22 Quando ele saiu, não Lc 1.62lhes podia falar, e perceberam que tinha tido uma visão no santuário; ele lhes fazia acenos e continuou mudo. 23 Cumpridos os dias do seu ministério, retirou-se para sua casa.
24 Depois desses dias, Isabel, sua mulher, concebeu e ocultou-se por cinco meses, dizendo: 25 Assim me fez o Senhor nos dias em que ele pôs os olhos sobre mim, Gn 30.23;Is 4.1para acabar com o meu opróbrio entre os homens.
26 No sexto mês, foi enviado, da parte de Deus, o anjo Lc 1.19Gabriel a uma cidade da Galileia, chamada Mt 2.23Nazaré, 27 a Mt 1.18uma virgem desposada com um homem que se chamava José, Mt 1.16,20;Lc 2.4da casa de Davi; o nome da virgem era Maria. 28 Aproximando-se dela, disse: Salve, altamente favorecida! O Senhor é contigo. 29 Ela, porém, ao ouvir essas palavras, cp.Lc 1.12perturbou-se muito e pôs-se a pensar que saudação seria esta. 30 Disse-lhe o anjo: Lc 1.13; cp.Mt 14.27Não temas, Maria pois achaste graça diante de Deus. 31 Conceberás no teu ventre e darás à luz um filho, a Mt 1.21,25;Lc 2.21quem chamarás JESUS. 32 Este será grande e será chamado Filho do Lc 1.35,76;Lc 6.35;At 7.48;Mc 5.7Altíssimo; o Senhor Deus lhe dará o trono de seu pai Davi, 33 Mt 1.1e ele reinará eternamente sobre a casa de Jacó, cp.Mt 28.18;Dn 2.44;7.14,18,27e o seu reino não terá fim. 34 Maria perguntou ao anjo: Como será isso, uma vez que não conheço varão? 35 Respondeu-lhe o anjo: Mt 1.18O Espírito Santo virá sobre ti, e a virtude Lc 1.32do Altíssimo te envolverá com a sua sombra; por isso, o que há de nascer será cp.Mc 1.24chamado santo, Mt 4.3Filho de Deus. 36 Isabel, tua parenta, também ela concebeu um filho na sua velhice, e já está no sexto mês aquela que era chamada estéril; 37 porque cp.Mt 19.26nenhuma palavra vinda de Deus será impossível. 38 Disse Maria: Eis aqui a serva do Senhor; faça-se em mim segundo a tua palavra. E o anjo retirou-se.
39 Naqueles dias, levantando-se Maria, foi apressadamente Lc 1.65; cp.Js 20.7;21.11à região montanhosa, a uma cidade de Judá, 40 entrou na casa de Zacarias e saudou a Isabel. 41 Apenas Isabel ouviu a saudação de Maria, a criança deu saltos no ventre dela, e Isabel ficou Lc 1.67cheia do Espírito Santo 42 e exclamou em alta voz: Bendita és tu entre as mulheres, e bendito é o fruto do teu ventre! 43 Como é que me vem visitar a mãe cp.Lc 2.11do meu Senhor? 44 Pois, logo que a voz da tua saudação chegou aos meus ouvidos, a criança deu saltos de alegria no meu ventre. 45 Lc 1.48; cp.Lc 1.20Bem-aventurada aquela que creu que se hão de cumprir as coisas que lhe foram ditas da parte do Senhor! 46 Disse Maria:
Lc 1.46-53;1Sm 2.1-10A minha alma Sl 34.2s.engrandece ao Senhor,
47 e Sl 35.9o meu espírito alegrou-se em 1Tm 1.1;2.3;Tt 1.3;2.10;3.4;Jd 25Deus meu Salvador,
48 porque pôs os olhos na baixeza da sua serva.
pois, de ora em diante, todas as gerações me chamarão Lc 1.45bem-aventurada,
49 porque o Poderoso me fez grandes coisas.
Santo é o seu nome.
50 E a sua misericórdia estende-se de geração em geração
sobre os que o temem.
51 Sl 98.1;118.15Manifestou poder com o seu braço,
dissipou os que tinham pensamentos soberbos no coração.
52 Depôs os poderosos dos seus tronos
e exaltou os humildes.
53 Encheu de bens os famintos
e despediu vazios os ricos.
54 Socorreu a Israel, seu servo,
lembrando-se de misericórdia
55 (cp.Gn 17.19;Sl 132.11;Gl 3.16Como falou a nossos pais.)
para com Abraão e a sua posteridade, para sempre.
56 Maria ficou cerca de três meses com ela; depois, voltou para sua casa.
57 Chegado o tempo de dar à luz, Isabel teve um filho. 58 Os seus vizinhos e parentes, sabendo Gn 19.19da grande misericórdia que o Senhor manifestara para com ela, participavam do seu regozijo. 59 No Gn 17.12;Lv 12.3;Lc 2.21;Fp 3.5oitavo dia, vieram circuncidar o menino e iam dar-lhe o nome de seu pai, Zacarias. 60 Sua mãe, porém, disse: Não! Mas Lc 1.13,63será chamado João. 61 Disseram-lhe: Ninguém há entre teus parentes que tenha esse nome. 62 Perguntavam, Lc 1.22por acenos ao pai que nome queria que lhe pusessem. 63 Ele, pedindo uma tabuinha, escreveu: Lc 1.13,60João é o seu nome. Todos se maravilharam. 64 Imediatamente, lhe Lc 1.20foi aberta a boca e solta a língua, e começou a falar, bendizendo a Deus. 65 O temor apoderou-se de todos os seus vizinhos; divulgou-se a notícia de todas essas coisas por toda a Lc 1.39região montanhosa da Judeia, 66 e todos os que delas souberam as guardaram no coração, dizendo: Que virá a ser, então, este menino? Pois, na verdade, At 11.21a mão do Senhor era com ele.
67 Zacarias, seu pai, ficou Lc 1.41cheio do Espírito Santo e cp.Jl 2.28profetizou, dizendo:
68 Bendito seja o Senhor Deus de Israel!
Porque, visitou e Lc 2.38;Hb 9.12; cp.Lc 1.71;At 1.6remiu o seu povo,
69 e nos suscitou um 1Sm 2.1,10;Sl 18.2;89.17;132.17;Ez 29.21libertador poderoso
na casa de Mt 1.1Davi, seu servo,
70 Rm 1.2(Como anunciou At 3.21desde o princípio pela boca dos seus santos profetas),
71 cp.Lc 1.68para nos livrar dos nossos inimigos e da mão de todos os que nos odeiam;
72 Mq 7.20para usar de misericórdia com nossos pais
Sl 105.8s.;106.45e lembrar-se da sua santa aliança
73 Gn 22.16ss.do juramento que fez a Abraão, nosso pai,
74 de conceder-nos que, livres da mão dos nossos inimigos,
o servíssemos sem temor,
75 em santidade e justiça diante dele, por todos os nossos dias.
76 sim, e tu, menino, serás chamado Mt 11.9profeta do Lc 1.32Altíssimo,
porque Lc 1.17irás ante a face do Senhor preparar os seus caminhos,
77 para dar ao seu povo conhecimento da salvação,
Mc 1.4;Jr 31.34na remissão dos seus pecados,
78 devido à entranhável misericórdia de nosso Deus,
pela qual nos visitará a cp.Ml 4.2;Ef 5.14;2Pe 1.19aurora lá do alto,
79 cp.Is 9.2;59.8;Mt 4.16para alumiar os que estão de assento nas trevas e na sombra da morte,
para dirigir os nossos pés no caminho da paz.
80 Lc 2.40O menino crescia, e se fortalecia em espírito, e habitava nos desertos até o dia da sua manifestação a Israel.