1 Pärast seda määras Issand veel seitsekümmend kaks jüngrit ja saatis nad kahekaupa enda ees igasse linna ja paika, kuhu ta oli minemas. 2 Ta ütles neile: „Lõikus on suur, aga töötegijaid on vähe. Seepärast paluge lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele! 3 Minge! Ma saadan teid otsekui tallekesi huntide sekka. 4 Ärge võtke rahakotti ega kotti ega sandaale ja ärge tervitage kedagi teel!

5 Kui te sisenete majja, öelge kõigepealt: „Rahu sellele kojale!" 6 Ja kui seal on rahulaps, jääb teie rahu tema peale, aga kui mitte, pöördub rahu teie juurde tagasi. 7 Jääge sinna majja, sööge ja jooge kõike, mida nad teile pakuvad, sest töötegija on oma palka väärt. Ärge käige ühest majast teise!

8 Kui te lähete linna ja teid võetakse vastu, sööge, mis teie ette pannakse. 9 Tervendage sealseid haiged ja öelge neile: „Jumala riik on teie lähedal!" 10 Aga kui te lähete linna ja teid ei võeta vastu, minge linnaväljakule ja öelge: 11 „Isegi teie linna tolmu, mis on meie jalgadel, pühime me ära teile hoiatuseks. Kuid teadke seda: Jumala riik on lähedal!" 12 Ma ütlen teile, Soodomal läheb sel päeval kergemini kui sellel linnal.

13 Häda sulle, Korasin! Häda sulle, Betsaida! Kui Tüüroses ja Siidonis oleksid sündinud need imeteod, mis teie juures sündisid, siis oleksid nad ammugi kotiriides ja tuhas meelt parandanud. 14 Aga Tüürosel ja Siidonil läheb kohtupäeval kergemini kui teil. 15 Ja sina, Kapernaum, kas sind peaks ülendatama taevani? Sa langed alla põrgupõhja!

16 Kes iganes teid kuulab, see kuulab mind, kes teid ära tõukab, see tõukab ära minu; aga kes minu ära tõukab, tõukab ära tema, kes mind läkitas."

17 Seitsekümmend kaks jüngrit saabusid tagasi rõõmsatena ja ütlesid: „Issand, isegi kurjad vaimud alluvad meile sinu nimes!"

18 Ta vastas: „Ma nägin saatanat kui välku taevast langemas. 19 Ma olen andnud teile meelevalla tallata madude ja skorpionite peal ja kogu vaenlase väe peal. Miski ei tee teile kahju. 20 Kuid ärge rõõmustage, et vaimud teile alistuvad, vaid rõõmustage, et teie nimed on taevasse kirja pandud!"

21 Selsamal ajal täitus Jeesus rõõmuga Pühas Vaimus ja ütles: „Ma ülistan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa selle oled pannud varjule tarkade ja arusaajate eest, kuid ilmutanud lapsemeelsetele! Jah, Isa, nõnda on see olnud sulle meelepärane.

22 Kõik on mu Isa andnud minu kätte. Keegi ei tea, kes on Poeg, kui ainult Isa, ja kes on Isa, kui vaid Poeg, ja see, kellele Poeg soovib teda ilmutada."

23 Ja omavahel olles Jeesus pöördus jüngrite poole ja ütles: „Õnnistatud on silmad, mis näevad seda, mida teie näete. 24 Sest ma ütlen teile, paljud prohvetid ja kuningad tahtsid näha seda, mida teie näete, ega ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ega ole kuulnud."

25 Kord tõusis üks kirjatundja püsti, et Jeesust proovile panna. „Õpetaja," küsis ta, „mida ma pean tegema, et pärida igavest elu?"

26 „Mis on Seaduses kirjas?" küsis ta. „Kuidas sa seda mõistad?"

27 Ta vastas: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamest ja kogu oma hingest ning kogu oma jõust ja kogu oma mõistusest, ja armasta oma ligimest nagu iseennast!"

28 „Sa oled õigesti vastanud," vastas Jeesus. „Tee seda, ja sa jääd elama!"

29 Aga tahtes ennast õigustada, küsis ta Jeesuselt: „Ja kes on minu ligimene?"

30 Jeesus ütles vastuseks: „Üks mees läks Jeruusalemmast alla Jeerikosse, kui ta sattus röövlite kätte. Nad röövisid ta riided, peksid teda ja läksid ära, jättes ta poolsurnuna maha. 31 Sama teed juhtus minema keegi preester ja meest nähes möödus temast teisel pool teed. 32 Nõndasamuti ka leviit: kui ta selle kohani jõudis ja teda nägi, läks teisele poole teed. 33 Ka üks samaarlane jõudis samasse kohta, ja kui ta nägi meest, oli tal temast hale. 34 Ta läks mehe juurde, sidus tema haavad ning valas neile õli ja veini. Siis ta pani mehe oma eesli selga, viis öömajale ja hoolitses tema eest. 35 Järgmisel päeval võttis ta kaks teenarit*10:35 Üks teenar oli töölise keskmine päevapalk. ja andis need peremehele: „Kanna tema eest hoolt, ja kui ma tulen tagasi, hüvitan lisakulud, mida sa tema pärast tegid."

36 Milline neist kolmest oli sinu arvates ligimene sellele mehele, kes röövlite kätte langes?"

37 Kirjatundja vastas: „See, kes tema vastu armuline oli."

Jeesus ütles: „Mine ja tee samamoodi!"

38 Kui Jeesus ja ta jüngrid olid teel, jõudsid nad külla, kus üks naine, Marta, ta vastu võttis. 39 Tal oli õde nimega Maarja, kes istus Issanda jalge ees ja kuulas, mida ta rääkis. 40 Aga Marta oli mures kõigi toimetuste pärast, mis ta pidi tegema. Ta tuli Jeesuse juurde ja küsis: „Issand, kas sa ei hooli, et mu õde jättis kogu töö ainult minu kanda? Ütle talle, et ta mind aitaks!"

41 „Marta, Marta," vastas Issand, „sa oled mures ja rahulolematu paljude asjade pärast, 42 kuid tarvis on vaid üht. Maarja on valinud selle, mis on parem, ja seda ei võeta temalt ära."

1 Depois disso, *Lc 7.13o Senhor designou *cp.9.1-2,52outros setenta e enviou-os de *Mc 6.7dois em dois adiante de si a todas as cidades e lugares aonde ele estava para ir. 2 Disse-lhes: *Mt 9.37-38; cp.Jo 4.35A seara, na verdade, é grande, mas os trabalhadores são poucos; rogai, pois, ao senhor da seara que envie trabalhadores para a sua seara. 3 Ide; *Mt 10.16eu vos envio como cordeiros no meio de lobos. 4 *Lc 10.4-12; cp.Mt 10.9-14;Mc 6.8-11;Lc 9.3-5Não leveis bolsa, nem alforje, nem sandálias; e a ninguém saudeis pelo caminho. 5 Em qualquer casa em que entrardes, dizei primeiro: Paz seja nesta casa! 6 Se ali houver algum filho da paz, repousará sobre ele a vossa paz; e, se não houver, ela tornará para vós. 7 Permanecei naquela mesma casa, comendo e bebendo o que vos oferecerem; pois digno é o *Mt 10.10;1Co 9.14;1Tm 5.18trabalhador do seu salário. Não vos mudeis de casa em casa. 8 Em qualquer cidade em que entrardes e vos receberem, *cp.1Co 10.27comei o que vos oferecerem; 9 curai os enfermos que nela houver e dizei: Está próximo a vós *cp.Mt 3.2;10.7;Lc 10.11o reino de Deus. 10 Mas, na cidade em que entrardes e não vos receberem, saindo pelas suas ruas, dizei: 11 *Mt 10.14;Mc 6.11;Lc 9.5Até o pó que da vossa cidade se nos pegou aos pés sacudimos contra vós; todavia, sabei que está próximo o reino de Deus. 12 Digo-vos que, *Mt 10.15;11.24naquele dia, haverá menos rigor para *Mt 10.15Sodoma do que para aquela cidade. 13 *Lc 10.13-15;Mt 11.21-23Ai de ti, *Mt 11.21Corazim! Ai de ti, Betsaida! Porque, se em Tiro e em Sidom se tivessem operado os milagres que em vós se fizeram, há muito, sentadas em *Ap 11.3saco e em cinza, elas se teriam arrependido. 14 Contudo, haverá menos rigor para Tiro e para Sidom no dia do juízo, do que para vós. 15 Tu, *Mt 4.13Cafarnaum, elevar-te-ás, porventura, até o céu? Descerás até *Mt 11.23o Hades. 16 *Mt 10.40;Jo 13.20; cp.Gl 4.14Quem vos ouve a mim me ouve; *cp.Jo 12.48;1Ts 4.8quem vos rejeita a mim me rejeita; e quem me rejeita rejeita aquele que me enviou.

17 Voltaram os setenta, cheios de alegria, dizendo: Senhor, até *Mc 16.17os demônios se nos submetem em teu nome. 18 Respondeu-lhes Jesus: Eu via *Mt 4.10a Satanás cair do céu como relâmpago. 19 Eis aí vos dei autoridade para *cp.Mc 16.18pisardes serpentes e escorpiões e sobre todo o poder do inimigo, e nada de modo algum vos fará mal. 20 Mas não vos regozijeis em que os espíritos se vos submetem; antes, regozijai-vos em que os *Êx 32.32;Sl 69.28;Is 4.3;Ez 13.9;Dn 12.1;Fp 4.3;Hb 12.23;Ap 3.5;13.8;17.8;20.12,15;21.27vossos nomes estão escritos no céu.

21 *Lc 10.21-22;Mt 11.25-27Naquela hora, exultou Jesus no Espírito Santo e exclamou: Graças te dou a ti, Pai, Senhor do céu e da terra, porque escondeste essas coisas aos sábios e entendidos e as revelaste aos pequeninos! Assim é, Pai, porque assim foi do teu agrado. 22 Todas as coisas me foram entregues por meu Pai. Ninguém sabe quem é o Filho, senão o Pai; nem quem é o Pai, senão o Filho, e aquele a quem o Filho o quiser revelar. 23 *Lc 10.23-24;Mt 13.16-17Virando-se para seus discípulos, disse-lhes em particular: Ditosos os olhos que veem o que vós vedes. 24 Pois vos digo que muitos profetas e reis desejaram ver o que vedes e não no viram; e ouvir o que ouvis e não no ouviram.

25 *Lc 10.25-28;Mt 22.34-40;Mc 12.28-31; cp.Mt 19.16-19Levantando-se um *Mt 22.35doutor da lei, experimentou-o, dizendo: Mestre, que farei para herdar a vida eterna? 26 Respondeu-lhe Jesus: Que é o que está escrito na lei? Como lês tu? 27 Respondeu ele: *Dt 6.5;Lv 19.18Amarás o Senhor, teu Deus, de todo o teu coração, de toda a tua alma, de toda a tua força e de todo o teu entendimento, e o teu próximo como a ti mesmo. 28 Replicou-lhe Jesus: Respondeste bem; *Mt 19.17faze isso e viverás. 29 Ele, porém, querendo *Lc 16.15justificar-se, perguntou a Jesus: E quem é o meu próximo? 30 Prosseguindo Jesus, disse: Um homem *cp.Lc 18.31;19.28descia de Jerusalém a Jericó e caiu nas mãos de salteadores, que, depois de o despirem e espancarem, se retiraram, deixando-o meio morto. 31 Por uma coincidência, descia por aquele caminho um sacerdote; quando o viu, passou de largo. 32 Do mesmo modo, também um levita, chegando ao lugar e vendo-o, passou de largo. 33 Um *Mt 10.5;Lc 9.52samaritano, porém, que ia de viagem, aproximou-se do homem e, vendo-o, teve compaixão dele. 34 Chegando-se, atou-lhe as feridas, deitando nelas azeite e vinho; e, pondo-o sobre o seu animal, levou-o para uma hospedaria e tratou-o. 35 No dia seguinte, tirou dois denários, deu-os ao hospedeiro e disse: Trata-o e quanto gastares de mais, na volta eu to pagarei. 36 Qual desses três te parece ter sido o próximo daquele que caiu nas mãos dos salteadores? 37 Respondeu o doutor da lei: Aquele que usou de misericórdia para com ele. Disse-lhe Jesus: Vai-te e faze tu o mesmo.

38 Quando iam de caminho, entrou ele em uma aldeia; e uma mulher chamada *Lc 10.40s.;Jo 11.1,5,19-28,30,39;12.2Marta hospedou-o. 39 Esta tinha uma irmã chamada *Lc 10.42;Jo 11.1-2,19-20,28,31-32,45;12.3Maria, a qual, *cp.Lc 8.35;At 22.3sentada aos pés do Senhor, ouvia o seu ensino. 40 Marta, porém, andava preocupada com muito serviço; e, chegando-se, disse: Senhor, a ti não se te dá que minha irmã me tenha deixado só a servir? Manda-lhe, pois, que me ajude. 41 Mas respondeu-lhe o Senhor: Marta, Marta, estás *Mt 6.25ansiosa e te ocupas com muitas coisas. 42 *cp.Jo 6.27;Sl 27.4Entretanto, poucas são necessárias ou, antes, uma só. Maria escolheu a boa parte, que não lhe será tirada.