1 Kutsunud kokku kaksteist jüngrit, andis Jeesus neile väe ja meelevalla välja ajada kurje vaime ja ravida haigusi 2 ning läkitas nad kuulutama Jumala riiki ja tervendama haigeid. 3 Ta ütles neile: „Ärge võtke midagi teele kaasa, ei keppi ega reisipauna ega leiba ega raha ega teist särki! 4 Kuhu majja te ka sisse astute, sinna jääge, kuni te linnast lahkute. 5 Kus teid vastu ei võeta, sellest linnast lahkuge ja raputage selle koha tolm oma jalgelt maha tunnistuseks nende vastu!" 6 Nad asusid teele ja käisid külast külla, kuulutasid evangeeliumi ja tegid haigeid terveks kõikjal.
7 Nelivürst Heroodes sai kuulda kõigest toimunust ja oli kimbatuses, sest mõned ütlesid, et Johannes on üles äratatud surnuist, 8 teised aga, et Eelija on ilmunud ja kolmandad, et keegi muistsetest prohvetitest on üles tõusnud! 9 Kuid Heroodes ütles: „Johannese pea lasksin ma maha raiuda. Kes on aga siis see, kellest ma kuulen sääraseid asju?" Ja ta püüdis Jeesust näha saada.
10 Kui apostlid pöördusid tagasi, jutustasid nad Jeesusele, mida nad olid teinud. Jeesus võttis nad kaasa ja eraldus koos nendega linna, mida kutsuti Betsaidaks. 11 Aga kui rahvas sellest teada sai, järgnesid nad talle. Jeesus võttis nad vastu ning rääkis neile Jumala riigist ja tervendas need, kes tervendamist vajasid.
12 Päev hakkas õhtusse jõudma ja ta juurde astusid kaksteist jüngrit ja ütlesid: „Saada rahvas minema, et nad läheksid ümberkaudsetesse linnadesse ja asulatesse toitu ja öömaja otsima, sest me oleme siin inimtühjas paigas."
13 Kuid Jeesus ütles neile: „Andke teie neile midagi süüa!"
Nad vastasid: „Meil ei ole rohkem kui viis leiba ja kaks kala, kui me just ei lähe ega osta toitu kogu sellele rahvale." 14 Seal oli umbes viis tuhat meest. Siis ütles Jeesus oma jüngritele: „Seadke nad istuma gruppidesse umbes viiekümne kaupa." 15 Jüngrid tegid nõnda ja kõik istusid maha. 16 Jeesus võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas neid ja murdis ning andis jüngrite kätte rahvale jagamiseks. 17 Nad sõid ja kõikide kõhud said täis. Ja neist üle jäänud palukesi korjati kokku kaksteist korvitäit.
18 Kord, kui Jeesus oli üksi palvetamas ja ta jüngrid olid temaga, küsis ta neilt: „Kelle ütlevad inimesed mind olevat?" 19 Nad vastasid talle: „Mõned ütlevad Ristija Johannese, mõned Eelija ja mõned kellegi muistsetest prohvetitest, kes on üles tõusnud." 20 Jeesus küsis neilt: „Aga teie? Kelle teie ütlete mind olevat?" Peetrus vastas: „Jumala Messia!"
21 Aga Jeesus hoiatas neid ja keelas sellest kellelegi rääkimast. 22 Ja ta ütles: „Inimese Poeg hüljatakse ning ta peab palju kannatama rahvavanemate, ülempreestrite ja kirjatundjate käes; ta tapetakse ning kolmandal päeval äratatakse üles."
23 Jeesus ütles kõikidele: „Kui keegi tahab olla minu jünger, siis ta salaku end maha ja kandku iga päev oma risti ja järgnegu mulle! 24 Sest kes tahab päästa oma elu, kaotab selle, kuid kes kaotab oma elu minu pärast, see päästab selle. 25 Mis kasu on inimesel, kui ta võidaks kogu maailma, oma hingele teeks aga kahju? 26 Igaüks, kes häbeneb mind ja minu sõnu, seda häbeneb ka Inimese Poeg, kui ta tuleb oma auhiilguses ning Isa ja pühade inglite auhiilguses.
27 Kuid tõesti, ma ütlen teile, siin seisavad mõned, kes ei maitse surma, enne kui nad näevad Jumala riiki."
28 Umbes nädal pärast seda võttis Jeesus kaasa Peetruse, Johannese ja Jaakobuse ning läks üles mäele palvetama. 29 Palvetamise ajal muutus tema pale ja ta riided muutusid säravaks kui välgu valgus. 30 Ja ennäe, kaks meest, Mooses ja Eelija, kõnelesid temaga. 31 Nad ilmusid auhiilguses ja kõnelesid tema lahkumisest, mille ta pidi täide viima Jeruusalemmas. 32 Peetrus ja tema kaaslased olid väsimusest uinunud, aga kui nad ärkasid, nägid nad Jeesuse auhiilgust ja kahte meest tema juures seisvat. 33 Kui Mooses ja Eelija olid Jeesuse juurest lahkumas, ütles Peetrus: „Õpetaja, siin on meil hea olla. Teeme kolm telki: ühe sulle, ühe Moosesele ja ühe Eelijale."
34 Kui Peetrus kõneles, tuli pilv ja varjas neid. Jüngrid kartsid, kui pilv neid kattis. 35 Pilve seest kostis hääl: „See on minu Poeg, kelle ma olen valinud. Teda kuulake!" 36 Kui hääl oli rääkinud, nägid nad, et Jeesus oli üksi. Jüngrid hoidsid selle enese teada ega rääkinud sel ajal kellelegi, mida nad olid näinud.
37 Järgmisel päeval, kui nad mäelt laskusid, tuli Jeesusele vastu suur rahvahulk. 38 Ja üks mees rahva hulgast kisendas: „Õpetaja, ma anun sind, vaata mu poja peale, sest ta on mu ainus laps! 39 Vaim haarab temast kinni ja poiss karjatab äkki. Vaim heidab ta krampidesse, nii et ta suust tuleb välja vahtu. Ta ei jäta teda peaaegu mitte kunagi ja hävitab ta. 40 Ma anusin sinu jüngreid, et nad ajaksid ta välja, aga nad ei suutnud."
41 Jeesus vastas: „Oh uskmatu ja rikutud sugupõlv! Kui kaua ma pean teie juures olema ja teid välja kannatama? Too oma poeg siia!"
42 Kui poiss oli alles lähenemas, virutas kuri vaim ta krampides maha ja kägistas teda. Jeesus aga sõitles rüvedat vaimu, tegi poisi terveks ning andis isale tagasi. 43 Kõik jahmusid Jumala vägevusest.
Aga kui kõik panid imeks Jeesuse tegusid, siis ütles ta oma jüngritele: 44 „Kuulake tähelepanelikult, mida ma teile ütlen – Inimese Poeg antakse inimeste kätte!" 45 Aga nemad ei saanud aru, mida ta sellega mõtles. See oli nende eest varjatud, et nad ei saaks aru, ja nad kartsid Jeesuselt selle kohta küsida.
46 Jüngrite hulgas tõusis tüli selle üle, kes neist on suurim. 47 Kuid Jeesus, teades nende mõtteid, võttis ühe lapse, pani ta enese kõrvale seisma 48 ja ütles neile: „Kes iganes võtab sellise lapse vastu minu nimel, võtab vastu minu. Ja kes iganes võtab vastu minu, võtab vastu selle, kes mind on läkitanud. Sest kes on väikseim teie hulgas, on suurim."
49 Siis ütles Johannes: „Õpetaja, me nägime üht meest sinu nimel kurje vaime välja ajamas ja me keelasime teda, sest ta ei järgi meiega koos sind."
50 Kuid Jeesus ütles talle: „Ärge keelake teda, sest kes ei ole teie vastu, see on teie poolt!"
51 Kui Jeesuse taevasse võtmise aeg kätte jõudis, hakkas ta otsustavalt Jeruusalemma poole minema. 52 Ja ta saatis enese ees sõnumitoojad, kes läksid ühte samariitlaste külla tema jaoks öömaja valmis seadma. 53 Kuid külarahvas ei võtnud teda vastu, sest ta oli teel Jeruusalemma. 54 Seda nähes ütlesid jüngrid Jaakobus ja Johannes: „Issand, kas sa tahad, et me käsime tulel taevast alla langeda ja nad ära hävitada?" 55 Jeesus aga pöördus ümber ja sõitles neid. 56 Ja ta läks koos jüngritega edasi teise külla.
57 Kui nad olid teed käimas, ütles keegi Jeesusele: „Ma järgnen sulle, kuhu sa iganes lähed!"
58 Jeesus kostis talle: „Rebastel on urud ja lindudel pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu oma pead panna."
59 Ja ühele teisele ütles Jeesus: „Järgne mulle!"
Ent see vastas: „Issand, luba mul esmalt minna isa matma!"
60 Jeesus ütles talle: „Las surnud matta ise oma surnuid, sina aga mine ja kuuluta Jumala riiki!"
61 Ja veel keegi ütles: „Issand, ma tahan sulle järgneda, kuid luba mul esmalt jätta hüvasti oma perega."
62 Kuid Jeesus vastas: „Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigi teenistusse!"
1 Mt 10.5;Mc 6.7Reunindo Jesus os doze, deu-lhes poder e autoridade sobre todos os demônios e para curarem doenças; 2 enviou-os a cp.Mt 10.7pregar o reino de Deus e a fazer curas, 3 dizendo-lhes: Lc 9.3-5;Mt 10.9-15;Mc 6.8-11; cp.Lc 10.4-12;22.35Nada leveis para o caminho: Mt 10.10;Mc 6.8; cp.Lc 22.35s.nem bordão, nem alforje, nem pão, nem dinheiro, nem tenhais duas túnicas. 4 Em qualquer casa em que entrardes, nela ficai e dali partireis. 5 Em qualquer cidade em que vos não receberem, saindo dela, At 13.51;Lc 10.11sacudi o pó de vossos pés em testemunho contra eles. 6 Tendo eles partido, percorreram as aldeias, Lc 8.1;Mc 6.12anunciando as boas-novas e fazendo curas em toda parte.
7 Lc 9.7-9;Mt 14.1-2; cp.Mc 6.14s.Ora, o tetrarca Mt 14.1; cp.Lc 3.1;13.31;23.7Herodes soube de tudo o que se passava e ficou muito perplexo, porque uns diziam: Mt 14.2João ressuscitou dentre os mortos; 8 outros: Mt 16.14Elias apareceu; e outros: Levantou-se um dos antigos profetas. 9 Disse, porém, Herodes: Eu mandei degolar a João; mas quem é este de quem ouço tais coisas? Lc 23.8E procurava vê-lo.
10 Mc 6.30Quando voltaram os Mc 6.30apóstolos, relataram-lhe tudo o que haviam feito. Lc 9.10-17;Mt 14.13-21;Mc 6.32-44;Jo 6.5-13Ele, levando-os consigo, retirou-se à parte para uma cidade chamada Mt 11.21Betsaida. 11 Mas, ao saber isso, a multidão seguiu-o; Jesus, acolhendo-a, falava-lhe do reino de Deus e sarava os que necessitavam de cura. 12 O dia começava a declinar e, aproximando-se de Jesus os doze, disseram: Despede a multidão, para que, indo às aldeias e sítios vizinhos, se hospedem e achem alimento; pois estamos aqui num lugar deserto. 13 Ele, porém, lhes disse: Dai-lhes vós de comer. Responderam eles: Não temos mais do que cinco pães e dois peixes, a não ser que devamos ir comprar comida para todo este povo. 14 Pois eram quase cinco mil homens. Então, disse a seus discípulos: Fazei-os sentar Mc 6.39em turmas de cerca de cinquenta cada uma. 15 Assim o fizeram e mandaram a todos sentar-se. 16 Tomou Jesus os cinco pães e os dois peixes, e, erguendo os olhos ao céu, os abençoou, e partiu, e entregou aos discípulos, para que os distribuíssem pela multidão. 17 Todos comeram e se fartaram; e foram levantados doze Mt 14.20cestos dos pedaços que lhes sobejaram.
18 Lc 9.18-20;Mt 16.13-16;Mc 8.27-29Estando ele sozinho cp.Mt 14.23;Lc 6.12;Lc 9.28orando em particular, achavam-se com ele os discípulos; e fez-lhes esta pergunta: Quem dizem as multidões que sou eu? 19 Responderam eles: João Batista, mas outros dizem que Elias, e outros ainda que ressuscitou um dos antigos profetas. 20 Mas vós, perguntou ele, quem dizeis que sou eu? Respondeu Pedro: cp.Jo 6.68s.O Cristo de Deus. 21 Porém ele Mt 16.20;Mc 8.30; cp.Mt 8.4lhes advertiu energicamente que não contassem isso a ninguém, 22 Lc 9.22-27;Mt 16.21-28; Mc 8.31—9.1dizendo: Mt 16.21;Lc 9.44É necessário que o Filho do Homem padeça muitas coisas e seja rejeitado pelos anciãos, pelos principais sacerdotes e pelos escribas, que seja morto e ao terceiro dia seja ressuscitado. 23 Dizia a todos: Se alguém quer vir após mim, negue-se a si mesmo, Mt 10.38tome cada dia a sua cruz e siga-me. 24 Pois Mt 10.39quem quiser salvar a sua vida perdê-la-á; mas quem perder a sua vida por amor de mim, esse a salvará. 25 Que aproveita a um homem, se ganhar o mundo inteiro, mas Hb 10.34perder-se ou causar dano a si mesmo? 26 cp.Lc 12.9;Mt 10.33Pois o que se envergonhar de mim e das minhas palavras, envergonhar-se-á dele o Filho do Homem, quando vier na sua glória, na do Pai e na dos santos anjos. 27 Mas em verdade vos digo: Mt 16.28Alguns há dos que estão aqui que de modo algum morrerão, até que vejam o reino de Deus.
28 Lc 9.28-36;Mt 17.1-8;Mc 9.2-8Cerca de oito dias depois de haver assim falado, levou consigo a Mt 17.1Pedro, a João e a Tiago e cp.Mt 5.1subiu ao monte para Lc 3.21;5.16;6.12;Lc 9.18orar. 29 Enquanto orava, o aspecto do seu rosto cp.Mc 16.12(Gr.)alterou-se, e as suas vestes tornaram-se brancas e resplandecentes. 30 Eis que dois varões falavam com ele; estes eram Moisés e Elias, 31 que apareceram em glória e falavam da 2Pe 1.15sua retirada que ele estava para realizar em Jerusalém. 32 Pedro e seus companheiros estavam Mt 26.43;Mc 14.40oprimidos de sono; mas, conservando-se acordados, viram a sua glória e os dois varões ao lado dele. 33 Ao apartarem-se estes de Jesus, disse-lhe Pedro: Lc 5.5;Lc 9.49Mestre, bom é estarmos aqui, cp.Mt 17.4;Mc 9.5e façamos três tabernáculos: um para ti, outro para Moisés e outro para Elias, cp.Mc 9.6não sabendo o que dizia. 34 Enquanto assim falava, veio uma nuvem que os envolvia; e encheram-se de temor ao entrar na nuvem. 35 Dela saiu 2Pe 1.17s.uma voz, dizendo: Mt 3.17;Lc 3.22Este é o meu Filho, o meu escolhido, ouvi-o. 36 Tendo cessado a voz, viram só a Jesus. Mt 17.9;Mc 9.9s.Eles guardaram silêncio e, naqueles dias, a ninguém contaram coisa alguma do que haviam visto.
37 Lc 9.37-42;Mt 17.14-18;Mc 9.14-27No dia seguinte, quando desceram do monte, uma grande multidão foi encontrá-lo. 38 Do meio da multidão um homem clamou: Mestre, suplico-te que ponhas os olhos em meu filho, porque é o único que tenho; 39 um espírito apodera-se dele, fá-lo gritar subitamente, convulsiona-o até escumar e dificilmente o deixa, tirando-lhe todas as forças. 40 Supliquei a teus discípulos que o expelissem, mas não puderam. 41 Respondeu Jesus: Ó geração incrédula e perversa! Até quando estarei convosco e vos sofrerei? Traze aqui teu filho. 42 Quando se ia aproximando, o demônio atirou o menino no chão e convulsionou-o; mas Jesus repreendeu ao espírito imundo, curou o menino e o entregou ao pai. 43 Maravilharam-se todos 2Pe 1.16da grandeza de Deus.
Lc 9.43-45;Mt 17.22s.;Mc 9.30-32Como todos se maravilhassem de tudo o que ele fazia, disse a seus discípulos: 44 Dai ouvidos a estas palavras; pois Lc 9.22o Filho do Homem há de ser entregue às mãos dos homens. 45 Mc 9.32Eles, porém, não entenderam isso, e foi-lhes encoberto para que o não compreendessem; e temiam interrogá-lo a esse respeito.
46 Lc 9.46-48;Mt 18.1-5;Mc 9.33-37Levantou-se uma discussão entre eles sobre qual deles seria o maior. 47 Mas Jesus, Mt 9.4percebendo o pensamento dos seus corações, tomou um menino, pô-lo junto de si 48 e disse-lhes: Mt 10.40Quem receber este menino em meu nome a mim me recebe; e quem receber a mim recebe aquele que me enviou; Lc 22.26pois aquele que dentre vós todos é o menor, esse é grande.
49 Lc 9.49-50;Mc 9.38-40Disse João: Lc 5.5;Lc 9.33Mestre, vimos um homem expelir demônios em teu nome e lho proibimos, porque não te segue conosco. 50 Mas Jesus respondeu-lhe: Não lho proibais; Mt 12.30; cp.Lc 11.23pois quem não é contra vós é por vós.
51 Estando para se completarem os dias em que Mc 16.19devia ser recebido no céu, manifestou a firme resolução cp.Lc 13.22;17.11;18.31;19.11,28de ir a Jerusalém e enviou mensageiros adiante de si. 52 Indo eles, entraram numa aldeia dos Mt 10.5; cp.Lc 10.33;17.16;Jo 4.4samaritanos, para lhe arranjar pousada; 53 o povo, porém, não o recebeu, porque Jo 4.9o seu rosto era como o de quem ia para Jerusalém. 54 Vendo isso os discípulos cp.Mc 3.17; cp.2Rs 1.10-12Tiago e João, perguntaram: Senhor, queres que mandemos descer fogo do céu para os consumir? 55 Mas ele, virando-se para eles, os repreendeu. 56 E foram para outra aldeia.
57 Lc 9.51Enquanto estavam no caminho, disse-lhe Lc 9.57-60;Mt 8.19-22um homem: Seguir-te-ei para onde quer que fores. 58 Jesus respondeu-lhe: As raposas têm covis, e as aves do céu, pousos; mas Mt 8.20o Filho do Homem não tem onde reclinar a cabeça. 59 A um outro disse Jesus: Mt 8.22Segue-me! Ele, porém, respondeu: Deixa-me ir primeiro enterrar meu pai. 60 Replicou-lhe Jesus: Deixa que os mortos enterrem os seus mortos; tu, porém, vai e Mt 4.23anuncia o reino de Deus. 61 Disse-lhe ainda um outro: Seguir-te-ei, Senhor; mas cp.1Rs 19.20deixa-me primeiro despedir-me dos que estão em minha casa. 62 Respondeu-lhe Jesus: cp.Fp 3.13Ninguém, tendo posto a mão ao arado e olhando para trás, é apto para o reino de Deus.