1 Jaakobus, Jumala ja Issanda Jeesuse Kristuse sulane,
Kaheteistkümnele rahvaste sekka pillutatud suguharule:
Tervitused.
2 Pidage alati rõõmuks, mu vennad ja õed, kui te satute mitmesugustesse katsumustesse! 3 Te ju teate, et teie usu läbikatsumine teeb teid vastupidavaks. 4 Ja lõpuni vastupidamine teeb teid täiuslikuks ja laitmatuks, ilma ühegi puudujäägita.
5 Aga kui kellelgi teist on puudu tarkusest, siis ta palugu Jumalalt, kes annab heldelt kõigile, tegemata etteheiteid, ja talle antakse. 6 Ent ta palugu usus, kahtlemata, sest kahtleja on nagu merelaine, mida tuul siia-sinna ajab. 7 Selline inimene ärgu arvaku, et ta Issandalt midagi saab. 8 Ta on kõikuva meelega mees, ebakindel kõigis oma ettevõtmistes.
9 Vaene vend kiidelgu oma kõrgest seisusest, 10 aga rikas kiidelgu oma madalusest, sest ta kaob nagu rohuõis. 11 Sest päike tõuseb ja kuumus kuivatab rohu, õis pudeneb ja ta ilu hävib. Nii närtsib ka rikas keset oma tegemisi.
12 Õnnis on mees, kes katsumuses vastu peab. Sest kui ta on läbi katsutud, saab ta võidupärjaks elu, mille Jumal on tõotanud neile, kes teda armastavad.
13 Ärgu keegi kiusatuses olles öelgu: „Jumal kiusab mind!" Sest Jumalat ei kiusata kurjaga ja ka tema ise ei kiusa kedagi. 14 Igaüht kiusab ta oma himu; see peibutab teda ja meelitab lõksu. 15 Kui himu on viljastunud, toob ta ilmale patu, ja kui patt on täide viidud, sünnitab see surma.
16 Ärge laske end eksitada, mu armsad vennad ja õed! 17 Iga hea and ja iga täiuslik kingitus on pärit ülalt, valguste Isalt, kelle juures ei ole muutust ega valguse varjutust. 18 Oma tahte kohaselt on ta meid sünnitanud tõe sõnumi läbi, et oleksime kui esimene viljasaak tema loodute seast.
19 Seda teadke, mu armsad vennad ja õed: iga inimene olgu kärmas kuulama, pikaldane rääkima, pikaldane vihastama! 20 Sest inimese viha ei too õigust Jumala ees. 21 Seepärast pange maha kõik rüvedus ja viimnegi kurjus! Võtke alandlikult omaks teisse istutatud sõna – see suudab päästa teie hinge!
22 Kuid olge sõna tegijad, mitte need, kes üksnes kuulavad ja iseennast petavad. 23 Sest kui keegi sõna kuulab, aga selle järgi ei tee, siis sarnaneb ta mehega, kes näeb peeglist oma tegelikku palet: 24 vaadelnud ennast, läheb ta eemale ja unustab peagi, milline ta on. 25 Aga see, kes uurib vabaduse täiuslikku seadust ega eemaldu sellest, ei ole unustav kuulaja, vaid tegude tegija. See inimene on õnnistatud oma tegudes.
26 Kui keegi arvab end teenivat Jumalat, aga oma keelt ei talitse, siis ta petab iseennast ja tema jumalateenistus on tühine. 27 Puhas ja laitmatu jumalateenistus Jumala, meie Isa ees on hoolitseda vaeslaste ja lesknaiste eest nende viletsuses ning hoida ennast maailmast määrimata.
1 vd.At 12.17(?);At 12.2(?)Tiago, vd.Tt 1.1servo de Deus e Rm 1.1;2Pe 1.1;Jd 1do Senhor Jesus Cristo, Lc 22.30;At 26.7às doze tribos da 1Pe 1.1; cp.Fp 3.20;Hb 13.14;Jo 7.35(?)dispersão, vd.At 15.23saúde.
2 Meus irmãos, vd.Mt 5.12; cp.Tg 1.12;Tg 5.11tende por motivo de grande gozo quando passardes por 1Pe 1.6diversas tentações, 3 conhecendo que 1Pe 1.7a provação da vossa cp.Hb 6.12fé produz a fortaleza. 4 vd.Lc 21.19A fortaleza deve completar a sua obra, para que sejais cp.Tg 3.2;Mt 5.48;Cl 4.12;1Ts 5.23perfeitos e completos, não faltando em coisa alguma.
5 Mas se algum de vós 1Rs 3.9ss.;Pv 2.3-6; cp.Tg 3.17necessita de sabedoria, peça-a a Deus, que dá a todos liberalmente e não impropera, e vd.Mt 7.7ser-lhe-á dada. 6 vd.Mt 21.21Peça-a, porém, com fé, Mc 11.23;At 10.20nada duvidando; porque quem duvida é semelhante à vaga do mar, que cp.Ef 4.14;Mt 14.28-31o vento subleva e agita. 7 Não cuide esse homem que alcançará do Senhor alguma coisa, 8 sendo Tg 4.8homem irresoluto e vd.2Pe 2.14inconstante em todos os seus caminhos.
9 Lc 14.11Mas glorie-se o irmão de condição humilde na sua exaltação, 10 e o rico, na sua humilhação, 1Pe 1.24; cp.1Co 7.31porque ele passará como a flor da erva. 11 Pois o sol se levanta, seguido de vd.Mt 20.12um vento abrasador, e Is 40.7s.;Sl 102.4,11seca a erva; e a sua flor cai, e a beleza do seu aspecto desaparece; assim também murchará o rico nos seus caminhos.
12 cp.Tg 5.11;Lc 6.22;1Pe 3.14;4.14Bem-aventurado o homem que suporta a tentação, porque, depois de ter sido provado, receberá a vd.1Co 9.25coroa da vida, que o Senhor Tg 2.5;Êx 20.6prometeu aos 1Co 2.9; vd.1Co 8.3que o amam. 13 Ninguém, ao ser tentado, diga: cp.Gn 22.1Sou tentado por Deus; pois Deus não é tentado pelo mal, e ele a ninguém tenta. 14 Mas cada um é tentado pela sua própria cobiça, quando esta o atrai e seduz; 15 então, a cobiça, cp.Jó 15.35;Sl 7.14;Is 59.4havendo concebido, dá à luz o pecado, vd.Rm 5.12;6.23e o pecado, sendo consumado, gera a morte. 16 vd.1Co 6.9Não vos enganeis, Tg 1.19;Tg 2.5; cp.Tg 1.2;2.1,14;3.1,10;5.12,19; cp.Tg 4.11; vd.At 1.15meus amados irmãos. 17 Toda boa dádiva e todo dom perfeito vêm lá de Tg 3.15,17;Jo 3.3cima, descendo do Sl 136.7; cp.1Jo 1.5Pai das luzes, Ml 3.6no qual não pode haver mudança nem sombra de variação. 18 Pela vd.Jo 1.13sua própria vontade, ele cp.Tg 1.15;1Pe 1.3,23nos gerou vd.2Co 6.7;Ef 1.13;2Tm 2.15pela palavra da verdade, para que, de algum modo, fôssemos as Jr 2.3;Ap 14.4primícias das suas criaturas.
19 cp.1Jo 2.21Isso sabeis, meus amados irmãos. Mas todo homem seja pronto para ouvir, Pv 10.19;17.27tardio para falar e Pv 16.32;Ec 7.9tardio para irar-se; 20 porque Mt 5.22;Ef 4.26a ira do homem não cumpre a justiça de Deus. 21 Por isso, vd.Ef 4.22;1Pe 2.1renunciando toda imundícia e todo excesso de malícia, recebei com mansidão a palavra 1Pe 1.22s.; cp.Ef 1.13em vós enxertada, a qual pode salvar as vossas almas. 22 Tg 1.22-25; cp.Mt 7.24-27;Lc 6.46-49; vd.Rm 2.13;Tg 2.14-20Tornai-vos cumpridores da palavra e não ouvidores tão somente, enganando-vos a vós mesmos. 23 Quem ouve a palavra e não a pratica é semelhante a um homem que mira cp.1Co 13.12no espelho o seu rosto nativo, 24 porque se mira a si mesmo, e se vai, e logo esquece qual ele era. 25 Mas quem contempla atentamente Tg 2.12; vd.Gl 2.4;Jo 8.32; cp.Rm 8.2;Gl 6.2;1Pe 2.16a lei perfeita — a lei da liberdade — e nela persevera, sendo não ouvidor esquecidiço, mas fazedor de obra, este será vd.Jo 13.17bem-aventurado na sua ação. 26 Se alguém cuida que é religioso, não Tg 3.2-12;Sl 39.1;141.3refreando a sua língua, mas iludindo o seu coração, a sua religião é vã. 27 A religião pura e imaculada Rm 2.13;Gl 3.11diante de nosso Deus e Pai é esta: Mt 25.36visitar Dt 14.29;Jó 31.16-17,21;Sl 146.9;Is 1.17,23os órfãos e as viúvas nas suas aflições e guardar-se a si mesmo isento da corrupção Tg 4.4;Tt 2.12;2Pe 1.4;2.20; cp.Ef 2.2;Mt 12.32;1Jo 2.15-17do mundo.