1 Aga sel ajal pistis kuningas Heroodes käe mõnede külge kogudusest, et neile kurja teha. 2 Ta tappis mõõgaga Jaakobuse, Johannese venna. 3 Kui ta nägi, et see juutidele meeldis, mõtles ta kinni võtta ka Peetruse. See oli hapnemata leibade pühal. 4 Heroodes vahistas Peetruse ja heitis ta vangi, andes ta nelja neljamehelise sõdurite salga valvata. Heroodes kavatses ta pärast paasapühi kohtumõistmiseks rahva ette tuua.

5 Nõnda siis oli Peetrus vangis, aga kogudus palvetas tuliselt Jumala poole tema pärast.

6 Ööl enne seda, kui Heroodes tahtis ta kohtu ette tuua, magas Peetrus kahe sõduri vahel kahe ketiga aheldatult, ja tunnimehed valvasid sissepääsu juures. 7 Ja vaata, järsku ilmus Issanda ingel ja valgus säras vangikongis. Ingel lõi Peetrust vastu külge ja äratas ta üles. „Ruttu, tõuse üles!" ütles ta ja ahelad langesid Peetruse randmetelt.

8 Siis ingel ütles talle: „Pane riided selga ja sandaalid jalga." Ja Peetrus tegi nii. „Pane kuub endale ümber ja järgne mulle," ütles ingel. 9 Peetrus tuli tema järel vanglast välja ega teadnud, et see, mis ingel tegi, päriselt sündis; ta mõtles, et ta nägi nägemust. 10 Nad möödusid esimesest ja teisest valvepostist ja jõudsid linna viiva raudvärava juurde. See avanes neile iseenesest ja nad väljusid. Kui nad olid kõndinud ühe tänavapikkuse, jättis ingel ta järsku maha.

11 Siis Peetrus tuli enesesse tagasi ja ütles: „Nüüd ma tean ilma igasuguse kahtluseta, et Issand on läkitanud oma ingli ja on mind päästnud Heroodese käest ja kõigest, mida juudi rahvas ootas."

12 Ja märgates, kus ta on, tuli ta Maarja maja juurde, kes on Markuseks hüütava Johannese ema. Sinna oli palju inimesi kogunenud palvetama. 13 Peetrus koputas väravale ja teenijatüdruk nimega Roode tuli sinna kuulatama. 14 Kui ta Peetruse hääle ära tundis, oli ta nii rõõmus, et jooksis tagasi ust avamata ja hüüdis: „Peetrus on värava juures!"

15 „Sa oled arust ära," ütlesid nad talle. Aga kui ta kinnitas, et see on nõnda, ütlesid nad: „See on tema ingel!"

16 Aga Peetrus koputas edasi. Kui nad ukse avasid, nägid nad teda ja jahmusid. 17 Peetrus aga viipas käega, et nad vait oleksid, ja jutustas neile, kuidas Issand oli ta vanglast välja toonud. „Rääkige sellest Jaakobusele ja vendadele!" ütles ta ja läks sealt ära teise kohta.

18 Aga hommikul oli suur segadus sõdurite hulgas, kui nad püüdsid aru saada, mis Peetrusega oli juhtunud. 19 Ja kui Heroodes laskis paiga põhjalikult läbi otsida ja teda ei leidnud, kuulas ta vangivalvurid üle ja käskis nad hukata.

Siis läks Heroodes Juudamaalt Kaisareasse ja jäi sinna mõneks ajaks. 20 Ent Heroodes kandis viha Tüürose ja Siidoni rahva peale. Need tulid ühel meelel tema juurde ja, saanud kuninga kambriülema Blastose poolehoiu, palusid rahu; sest nad said oma toidu kuninga aladelt.

21 Määratud päeval istus Heroodes kuninglikku rüüd kandes oma troonil ja pidas rahvale kõne. 22 Rahvas hüüdis: „See ei ole inimese, vaid jumala hääl!" 23 Aga otsekohe lõi teda Issanda ingel, sest et ta ei andnud au Jumalale. Ja ussidest sööduna ta suri.

24 Aga Jumala sõna kasvas ja levis.

25 Ja Barnabas ja Saulus tulid tagasi Jeruusalemmast, kui nad olid täitnud oma ülesande, ning võtsid enestega ühes ka Johannese, keda hüüti Markuseks.

1 Naquele tempo, o rei Herodes mandou prender alguns da igreja para os maltratar. 2 Ordenou que *Mt 4.21; cp.Mt 20.23matassem à espada Tiago, irmão de João. 3 Vendo que isso *cp.At 24.27;25.9agradava aos judeus, fez ainda mais: mandou prender também a Pedro — e eram *Êx 12.15;23.15;At 20.6os dias dos Pães Asmos — 4 e, tendo-o feito prender, lançou-o no cárcere, entregando-o a quatro escoltas de *cp.Jo 19.23quatro soldados cada uma para o guardarem, tencionando apresentá-lo ao povo depois da *Mc 14.1;At 12.3Páscoa. 5 Pedro, pois, estava guardado no cárcere; mas a igreja orava com insistência a Deus por ele. 6 Quando Herodes estava para apresentá-lo, nessa mesma noite, Pedro dormia entre dois soldados, *At 21.33acorrentado com duas cadeias, e sentinelas, à porta, guardavam o cárcere. 7 Eis que *Lc 2.9;24.4sobreveio *At 5.19um anjo do Senhor, e uma luz brilhou na prisão; e ele, tocando o lado de Pedro, o despertou, dizendo: Levanta-te depressa. *cp.At 16.26As cadeias caíram-lhe das mãos. 8 O anjo acrescentou: Cinge-te e calça as tuas sandálias. Ele assim o fez. Disse-lhe mais: Cobre-te com a tua capa e segue-me. 9 Pedro, saindo, seguia-o e não sabia que era real o que se fazia por meio do anjo, mas julgava que era *At 9.10uma visão. 10 Depois de terem passado a primeira e a segunda sentinela, chegaram ao portão de ferro que dá para a cidade, o qual se lhes *cp.At 5.19;16.26abriu por si mesmo; e, saindo, andaram uma rua, e logo o anjo o deixou. 11 Pedro, *cp.Lc 15.17tornando a si, disse: Agora, sei verdadeiramente que *cp.Dn 3.28;6.22o Senhor enviou o seu anjo e me livrou da mão de Herodes e de tudo o que esperava o povo judaico. 12 Depois de refletir, foi à casa de Maria, mãe *At 12.25;At 13.5,13;15.37,39;Cl 4.10;2Tm 4.11;Fm 24;1Pe 5.13de João, que tem por sobrenome Marcos, onde muitas pessoas estavam congregadas *At 12.5e oravam. 13 Quando ele bateu ao postigo do portão, veio uma *Jo 18.16s.criada chamada Rode ver quem era; 14 reconhecendo a voz de Pedro, *Lc 24.41de gozo não abriu o portão, mas, correndo para dentro, contou que Pedro estava ali. 15 Eles lhe disseram: Estás louca. Ela, porém, asseverava que era ele. Diziam: É o *Mt 18.10seu anjo. 16 Mas Pedro continuava a bater; quando abriram o portão, viram-no e ficaram atônitos. 17 Mas ele, *At 13.16;19.33;21.40acenando-lhes com a mão que se calassem, contou-lhes como o Senhor o tirou do cárcere e acrescentou: Anunciai isso *At 15.13;21.18;1Co 15.7;Gl 1.19;2.9,12; cp.Mc 6.3a Tiago e *At 1.15aos irmãos. E, saindo, retirou-se para outro lugar. 18 Logo que amanheceu, houve grande alvoroço entre os soldados sobre o que teria acontecido a Pedro. 19 Herodes, tendo-o procurado e não o achando, inquiriu as sentinelas e mandou *cp.At 16.27;27.42que fossem justiçadas; e, descendo da Judeia *At 8.40a Cesareia, ali se demorou.

20 Herodes estava irritado contra os de *Mt 11.21Tiro e de Sidom; porém eles, de comum acordo, se apresentaram a ele e, depois de alcançar o favor de Blasto, camarista do rei, pediam paz, porque *cp.1Rs 5.11;Ed 3.7;Ez 27.17era do país do rei que se abastecia o país deles. 21 Num dia designado, Herodes, vestido de traje real, sentado no trono, dirigia-lhes uma fala; 22 e o povo clamava: É voz de um deus e não de um homem. 23 No mesmo instante, um *At 5.19; cp.2Sm 24.16;2Rs 19.35anjo do Senhor o feriu, por ele não haver dado glória a Deus; e, comido de vermes, expirou.

24 Entretanto, *At 6.7;19.20a palavra de Deus crescia e se multiplicava.

25 *At 13.1ss.; vd.4.36Barnabé e Saulo, *At 11.30tendo acabado o seu serviço, voltaram de Jerusalém, levando consigo a *At 12.12João, que tem por sobrenome Marcos.