1 Samal ajal paiskas Saulus ikka veel tapmisähvardusi Issanda jüngrite vastu. Ta läks ülempreestri juurde 2 ja küsis temalt kirju sünagoogide jaoks Damaskuses, et kui ta leiab sealt usuteel käijaid, olgu mehi või naisi, võiks ta need inimesed vangidena Jeruusalemma tuua. 3 Kui ta teel olles Damaskusele lähenes, sähvatas äkitselt taevast tema ümber valgus. 4 Ta kukkus maha ja kuulis häält talle ütlemas: „Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad?"

5 „Kes sa oled, Issand?" küsis Saulus.

„Mina olen Jeesus, keda sa taga kiusad. Sul on raske astla vastu takka üles lüüa," vastas Issand. 6 Värisedes ja hämmastuses küsis ta: „Issand, mida ma pean tegema?" Ja Issand ütles: „Tõuse nüüd üles ja mine linna, seal öeldakse sulle, mis sul tuleb teha!"

7 Aga mehed, kes koos Saulusega reisisid, seisid ehmunult; nad kuulsid küll häält, kuid ei näinud kedagi. 8 Aga Saulus tõusis maast üles, ja kui ta silmad avas, ei näinud ta enam. Nõnda ta talutati kättpidi Damaskusesse. 9 Kolm päeva oli ta pime, ei söönud ega joonud.

10 Ent Damaskuses oli jünger nimega Ananias. Issand kutsus teda nägemuses: „Ananias!"

„Issand, vaata, siin ma olen!" vastas Ananias.

11 Issand ütles talle: „Mine Sirgel tänaval Juudase majja ja küsi Tarsosest pärit Sauluse järele, sest ta on seal palvetamas. 12 Ta on näinud nägemuses, kuidas mees nimega Ananias tuli tema juurde ja pani käed tema peale, et ta nägemise tagasi saaks!"

13 „Issand," vastas Ananias, „ma olen paljudelt kuulnud, kui palju kurja see mees on teinud sinu pühadele Jeruusalemmas. 14 Ja nüüd on ta siin ülempreestri volitusel aheldamas kõiki, kes sinu nime appi hüüavad!"

15 Aga Issand vastas Ananiasele: „Mine! See mees on minu valitud tööriist, et kanda minu nimi rahvaste ja kuningate ja Iisraeli rahva ette. 16 Sest mina tahan talle näidata, kui palju ta peab kannatama minu nime pärast!"

17 Siis Ananias läks sinna majja. Ja kui ta oma käed oli Sauluse peale pannud, ütles ta: „Vend Saul, Issand Jeesus on mind läkitanud, tema, kes sulle ilmus tee peal, et sa jälle näeksid ja saaksid täis Püha Vaimu." 18 Otsekohe langes Sauluse silmadelt justkui soomuseid ja ta nägi jälle. Ta tõusis püsti ja laskis ennast ristida, 19 ja pärast kehakinnitust tema jõud taastus.

Saulus veetis mitu päeva Damaskuses jüngritega.

20 Ja otsekohe hakkas ta sünagoogides kuulutama Kristusest, et tema on Jumala Poeg. 21 Aga kõik, kes teda kuulsid, ehmusid ning küsisid: „Eks tema ole seesama, kes Jeruusalemmas hävitas selle nime appihüüdjaid? Ja kes on siia tulnud selleks, et neid viia kinniseotuna ülempreestrite juurde?" 22 Ometi muutus Saulus üha võimsamaks ja ajas segadusse Damaskuses elavad juudid ning tõestas, et Jeesus on Messias.

23 Ja kui hulk päevi oli möödunud, kavatsesid juudid ta tappa. 24 Aga Saulus sai nende plaanist teada. Nad panid päevaks ja ööks isegi linnaväravate juurde valvurid, et teda tappa. 25 Kuid ühel ööl lasksid jüngrid ta korvi sees müüriava kaudu alla.

26 Kui ta jõudis Jeruusalemma, püüdis Saulus jüngritega liituda, kuid kõik kartsid teda ega uskunud, et ta on jünger. 27 Aga Barnabas võttis Sauluse, viis ta ja apostlite juurde ja rääkis neile, kuidas Saulus teel olles oli kohanud Issandat ja temaga kõnelnud ja kuidas ta oli Damaskuses kartmatult Jeesuse nimel kuulutanud. 28 Nii jäi Saulus nende juurde ja liikus vabalt Jeruusalemmas, kuulutades julgelt Issanda Jeesuse nimel. 29 Ta rääkis ja vaidles ka Kreeka päritolu juutidega, aga need püüdsid teda tappa. 30 Ent kui usklikud sellest teada said, viisid nad ta alla Kaisareasse ja läkitasid Tarsosesse.

31 Nüüd oli kogudusel rahu kogu Juudamaal, Galileas ja Samaarias, see kasvas ja edenes Issanda kartuses ning Püha Vaimu julgustusel.

32 Peetrus käis läbi kogu maa ja läks ka Lüddas elavate pühade juurde. 33 Seal leidis ta mehe nimega Aineas, kes oli olnud halvatuna voodis maas kaheksa aastat. 34 „Aineas," ütles Peetrus talle, „Jeesus Kristus teeb su terveks: tõuse ja sea oma ase korda!" Ja Aineas tõusis sedamaid. 35 Kõik Lüdda ja Saaroni elanikud nägid teda ja pöördusid Issanda poole.

36 Aga Joppes oli naisjünger nimega Tabiita (mis tõlkes tähendab Dorkas*9:36 Nii aramea k tabiita kui kreeka k dorkas tähendavad gaselli.); ta tegi palju head ja aitas vaeseid. 37 Ja neil päevil sündis, et ta jäi haigeks ja suri. Tema ihu pesti ja pandi ülemisse tuppa. 38 Aga Lüdda oli Joppe lähedal. Kui jüngrid kuulsid, et Peetrus on seal, läkitasid nad kaks meest tema juurde palvega: „Tule otsekohe!"

39 Peetrus tõusis ja läks nendega. Joppesse jõudes juhatati ta ülemisse tuppa. Koguduse lesknaised tulid tema juurde, nutsid ja näitasid talle alussärke ja ülerõivaid, mis Dorkas nendega olles oli teinud.

40 Aga Peetrus saatis nad kõik toast välja, laskus põlvili ja palvetas. Ta pöördus surnukeha poole ja ütles: „Tabiita, tõuse üles!" Tema avas oma silmad ja tõusis Peetrust nähes istuma. 41 Peetrus võttis tal käest ja aitas ta jalule. Ta kutsus pühad ja lesknaised ning näitas teda neile elavana. 42 See sai teatavaks kogu Joppes ja paljud uskusid Issandasse. 43 Ja Peetrus jäi mõneks ajaks Joppesse nahkur Siimoni juurde.

1 *At 9.1-22; cp.At 22.3-16;26.9-18Saulo, *At 8.3;At 9.13,21respirando ainda ameaças e morte contra os discípulos do Senhor, dirigiu-se ao sumo sacerdote 2 e pediu-lhe *At 22.5;26.10; cp.At 9.14,21cartas para as *cp.Mt 10.17sinagogas de *Gn 14.15, etc.;2Co 11.32;Gl 1.17Damasco, a fim de que, caso achasse alguns que fossem do *At 19.9,23;22.4;24.14,22; cp.At 18.25s.;Jo 14.6Caminho, tanto homens como mulheres, os levasse presos a Jerusalém. 3 Caminhando ele, ao aproximar-se de Damasco, *cp.1Co 15.8subitamente resplandeceu em redor dele uma luz do céu; 4 *cp.At 22.7;26.14e, caindo em terra, ouviu uma voz dizer-lhe: Saulo, Saulo, por que me persegues? 5 Ele perguntou: Quem és tu, Senhor? Respondeu o Senhor: Eu sou Jesus, a quem tu persegues; 6 mas levanta-te e entra na cidade, e *At 9.16dir-te-ão o que te é necessário fazer. 7 Os homens que viajavam com ele *cp.At 26.14pararam, emudecidos, *cp.At 22.9;Jo 12.29s.ouvindo sim a voz, mas sem ver a ninguém. 8 Levantou-se Saulo da terra e, *cp.At 22.11;At 9.18abrindo os olhos, nada viu; e, guiando-o pela mão, conduziram-no a *Gn 14.15, etc.;2Co 11.32;Gl 1.17Damasco. 9 Esteve três dias sem ver e não comeu, nem bebeu.

10 Ora, havia em Damasco um discípulo chamado *At 22.12Ananias, e disse-lhe o Senhor em *At 10.3,17,19;11.5;12.9;16.9s.;18.9visão: Ananias! Respondeu ele: Eis-me aqui Senhor! 11 O Senhor ordenou-lhe: Levanta-te e vai à rua que se chama Direita e procura na casa de Judas a um homem de *At 9.30;At 11.25;21.39;22.3Tarso, chamado Saulo; pois ele está orando 12 e tem visto um homem, por nome Ananias, entrar e *At 9.17;Mc 5.23; cp.At 6.6impor-lhe as mãos para recuperar a vista. 13 Mas Ananias respondeu: Senhor, eu tenho ouvido a muitos acerca desse homem, *At 8.3quantos males fez aos *At 9.32,41;At 26.10;Rm 1.7;15.25-26,31;16.2,15;1Co 1.2, etc.teus santos em Jerusalém; 14 e aqui *At 9.2,21tem autoridade dos principais sacerdotes para prender a todos os que *At 7.59invocam o teu nome. 15 Mas o Senhor disse-lhe: Vai, porque *cp.At 13.2;Rm 1.1;Gl 1.15;Ef 3.7;Rm 9.23este é para mim um vaso escolhido para levar o meu nome perante *Rm 6.5;11.13;15.16;Gl 1.16;2.7ss.;Ef 3.2,8;1Tm 2.7;2Tm 4.17; cp.At 22.21;26.17os gentios e *At 25.22s.;26.1,32; cp.2Tm 4.16os reis, bem como perante os filhos de Israel; 16 pois *At 20.23;21.11; cp.21.4,13;1Ts 3.3; esp.2Co 6.4s.;11.23-27eu lhe mostrarei quanto lhe é necessário padecer pelo meu nome. 17 Partiu Ananias, e entrou na casa, e, *At 9.12;Mc 5.23; cp.At 6.6impondo-lhe as mãos, disse: *At 22.13Saulo, irmão, o Senhor Jesus, que te apareceu no caminho por onde vinhas, enviou-me para que recuperes a vista e fiques *At 2.4cheio do Espírito Santo. 18 Logo, lhe caíram dos olhos umas como escamas, e recuperou a vista. Levantando-se, foi batizado; 19 e, depois de tomar alimento, ficou fortalecido.

*At 26.20Demorou-se alguns dias com *At 11.26;At 9.26,38os discípulos que estavam em Damasco; 20 e logo *At 13.5,14;14.1;17.2,10,17;18.4,19;19.8; cp.16.13;28.17nas sinagogas proclamava que Jesus era *Mt 4.3;At 13.33; cp.At 9.22Filho de Deus. 21 Pasmavam todos os que escutavam e diziam: Não é este o que *At 8.3;At 9.13;Gl 1.13,23perseguia em Jerusalém aos que *At 9.14invocavam esse nome e que tinha vindo cá para os levar presos aos principais sacerdotes? 22 Porém Saulo muito mais se fortalecia e confundia os judeus que habitavam em Damasco, provando que Jesus era o Cristo.

23 Decorridos *cp.Gl 1.17-18muitos dias, *1Ts 2.16os judeus deliberaram entre si tirar-lhe a vida; 24 porém *At 20.3,19;23.12,30;25.3essa cilada chegou ao conhecimento de Saulo. *2Co 11.32s.Guardavam também as portas de dia e de noite para o matar. 25 Mas os discípulos tomaram-no de noite e desceram-no pela muralha, baixando-o numa *Mt 15.37alcofa.

26 *At 22.17-20;26.20Tendo chegado a Jerusalém, tentava juntar-se com *At 11.26;At 9.19,38os discípulos; e todos tinham medo dele, não crendo que ele fosse discípulo. 27 Mas *At 4.36Barnabé, tomando-o consigo, levou-o aos apóstolos e contou-lhes como ele *At 9.3-6vira o Senhor no caminho, e que este lhe falara, e como *At 9.20,22em Damasco *At 9.29; cp.At 4.13,29pregara ousadamente em nome de Jesus. 28 Estava com eles em Jerusalém, entrando e saindo, 29 pregando com coragem em nome do Senhor. Ele falava e disputava com os *At 6.1helenistas; mas eles tratavam de tirar-lhe a vida, 30 o que, tendo sabido *At 1.15os irmãos, levaram-no até *At 8.40Cesareia *cp.Gl 1.21(?)e enviaram-no a *At 9.11Tarso.

31 Assim, pois, tinha *cp.At 5.11;8.1;16.5paz a igreja por toda a Judeia, Galileia e Samaria, sendo edificada e caminhando no temor do Senhor, e crescia no conforto do Espírito Santo.

32 Passando Pedro por toda parte, desceu também *At 9.13aos santos que habitam em *cp.1Cr 8.12;Ed 2.33;Ne 7.37;11.35Lida. 33 Achou ali um homem chamado Eneias, que havia oito anos jazia numa cama, porque era paralítico. 34 Pedro disse-lhe: Eneias, Jesus Cristo te sara; levanta-te e faze a tua cama. Ele logo se levantou. 35 Viram-no todos os que moravam em Lida *1Cr 5.16;27.29;Ct 2.1;Is 33.9;35.2;65.10e Sarona, os quais *At 11.21; vd.2.47; cp.At 9.42se converteram ao Senhor.

36 Havia em *Js 19.46;2Cr 2.16;Ed 3.7;Jn 1.3; cp.At 9.38,42s.;At 10.5,8,23,32;11.5,13Jope uma discípula por nome Tabita, que quer dizer Dorcas; ela estava cheia de boas obras e esmolas que fazia. 37 Naqueles dias, adoecendo ela, morreu; e, depois de a lavarem, puseram-na *At 9.39;At 1.13no cenáculo. 38 Como Lida era perto de Jope, *At 11.26os discípulos, ouvindo que Pedro se achava lá, enviaram-lhe dois homens e rogaram-lhe: Não te demores em vir ter conosco. 39 Pedro levantou-se e foi com eles. Tendo chegado, conduziram-no ao cenáculo; e todas *At 6.1as viúvas cercaram-no, chorando e mostrando-lhe túnicas e capas que Dorcas fazia, enquanto estava com elas. 40 Mas Pedro, *cp.Mt 9.25tendo feito sair a todos e *At 7.60;Lc 22.41pondo-se de joelhos, orou; e, voltando-se para o corpo, disse: *cp.Mc 5.41Tabita, levanta-te. Ela abriu os olhos e, vendo a Pedro, sentou-se. 41 Ele, dando-lhe a mão, levantou-a; e, chamando *At 9.13os santos e as viúvas, apresentou-lha viva. 42 Isso se tornou conhecido por toda *At 9.35Jope, e muitos creram no Senhor. 43 Pedro ficou em Jope por muitos dias, em casa de um *At 10.6curtidor chamado Simão.