1 Kui nad jõudsid Jeruusalemma lähedale ja tulid Betfage juurde Õlimäel, läkitas Jeesus kaks jüngrit 2 ja ütles: „Minge külla, mis on teie ees, ja kohe te leiate seal kinniseotud eesli koos säluga. Siduge nad lahti ja tooge mulle! 3 Kui keegi teile midagi ütleb, siis vastake, et Issand vajab neid ja ta läkitab nad peatselt tagasi."

4 Aga see on sündinud, et läheks täide, mida on öeldud prohveti suu läbi:

5 „Teatage Siioni tütrele:

„Vaata, su kuningas tuleb sinu juurde,

alandlikult eesli seljas,

veolooma poja, sälu seljas." "

6 Jüngrid läksid ja tegid, nagu Jeesus oli juhatanud. 7 Nad tõid eesli ja sälu, katsid nad oma kuubedega ning Jeesus istus sinna. 8 Väga suur rahvahulk aga laotas oma rõivad tee peale, teised lõikasid oksi puudelt ja laotasid tee peale. 9 Aga rahvahulgad, kes kõndisid Jeesuse eel ja järel, hüüdsid:

„Hoosanna*21:9 Heebrea väljend hošianna tähendas algselt „Päästa!" või „Aita!", hiljem kasutati seda ülistavas tähenduses. Taaveti Pojale!"

„Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!"

„Hoosanna kõrgeimas taevas!"

10 Kui Jeesus Jeruusalemma jõudis, läks kogu linn elevile. „Kes see on?" küsisid nad.

11 „Tema on prohvet Jeesus Naatsaretist Galileas!" vastas rahvahulk.

12 Jeesus aga läks templisse, ajas välja kõik, kes ostsid ja müüsid seal ning lükkas kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid. 13 Ta ütles neile: „Kirjutatud on: „Minu koda hüütagu palvekojaks," aga teie olete teinud selle röövlikoopaks!"

14 Templis tuli Jeesuse juurde pimedaid ja jalutuid ja ta tegi nad terveks. 15 Kui ülempreestrid ja kirjatundjad nägid Jeesuse imetegusid ning lapsi, kes templis hüüdsid: „Hoosanna Taaveti Pojale!", siis nad said vihaseks 16 ja küsisid temalt: „Kas sa kuuled, mida need lapsed ütlevad?"

„Jah," vastas Jeesus. „Kas te pole kunagi lugenud:

„väikelaste ja imikute suust

sina, Issand, lased kõlada kiitust"?"

17 Ja jättes nad sinnapaika, läks ta linnast välja Betaaniasse ja ööbis seal.

18 Varahommikul linna tagasi pöördudes tundis Jeesus nälga, 19 ja nähes viigipuud tee ääres, läks ta selle juurde. Ent leidmata sealt midagi peale lehtede, ütles ta viigipuule: „Ära iialgi enam kanna vilja!" Ja viigipuu kuivas otsekohe ära.

20 Kui jüngrid seda nägid, küsisid nad imestades: „Kuidas see viigipuu nii kiiresti ära kuivas?"

21 Aga Jeesus vastas: „Tõesti, ma ütlen teile, kui teil on usku ja te ei kahtle, siis te ei tee üksnes nii nagu mina viigipuuga, vaid ütlete sellele mäele: „Tõuse paigast ja lange merre!", ja see sünnib. 22 Kui te usute, siis te saate kõike, mida te palves küsite!"

23 Jeesus tuli templisse, ja kui ta hakkas õpetama, astusid ülempreestrid ja rahvavanemad tema juurde ja küsisid: „Millise meelevallaga sa seda kõike teed? Ja kes on sulle andnud selle meelevalla?"

24 Aga Jeesus vastas neile: „Ka mina küsin teilt midagi. Kui te mulle vastate, ütlen minagi teile, millise meelevallaga ma seda teen. 25 Kust pärines Johannese ristimine: kas taevast või inimestest?"

„Kui me ütleme, et taevast," arutasid nad omavahel, „küsib ta meilt: „Miks te siis ei uskunud teda?" 26 Kui me aga ütleme, et inimestest, siis tuleb meil karta rahvast, sest kõik peavad Johannest prohvetiks."

27 Ja nad vastasid Jeesusele: „Me ei tea!"

Tema vastas omakorda: „Ega minagi ütle teile, millise meelevallaga ma seda teen.

28 Aga mis te sellest arvate? Ühel mehel oli kaks poega. Ta läks esimese juurde ja ütles: „Poeg, mine täna tööle viinamäele!"

29 „Ma ei lähe," vastas ta, aga hiljem muutis ta meelt ja läks.

30 Isa läks teise poja juurde ja ütles talle sedasama.

„Ma lähen, isand," vastas poeg, kuid ta ei läinud.

31 Kumb neist kahest täitis isa tahet?"

„Esimene," vastasid nad.

„Tõesti, ma ütlen teile," ütles Jeesus, „maksukogujad ja hoorad pääsevad enne teid Jumala riiki!*21:31 Konteksti põhjal tuleks seda mõista: „Maksukogujad ja hoorad pääsevad Jumala riiki, aga teie mitte!" 32 Sest Johannes tuli teie juurde õiguse teed näitama, aga teie ei uskunud teda, kuid maksukogujad ja hoorad uskusid. Ja ehk te küll seda nägite, ei parandanud te meelt ega uskunud teda.

33 Kuulake veel ühte tähendamissõna. Oli kord mees, kes istutas viinamäe. Ta piiras selle aiaga, õõnestas kaljusse surutõrre ja ehitas valvetorni. Siis ta andis viinamäe rentnike kätte ja reisis ära. 34 Kui saagiaeg kätte jõudis, saatis ta sulaseid rentnike juurde oma saagiosa vastu võtma.

35 Aga rentnikud võtsid ta sulased kinni – ühte nad peksid, teise tapsid, kolmanda viskasid kividega surnuks. 36 Nüüd saatis peremees teised sulased, rohkem kui eelmisel korral, aga rentnikud tegid nendega samamoodi. 37 Viimaks ta läkitas nende juurde oma poja. „Minu poega nad austavad!" mõtles ta.

38 Kuid rentnikud rääkisid poega nähes omavahel: „Tema ongi pärija. Lähme, tapame ta ära, siis saame ta pärandi endale!" 39 Nad võtsid ta kinni, viskasid viinamäelt välja ja tapsid ära.

40 Kui nüüd viinamäe isand tuleb, mida ta teeb nende rentnikega?"

41 „Ta hukkab need kurjad kurjal kombel," ütlesid nad, „ja annab viinamäe teiste rentnike kätte, kes tasuvad ta saagiosa õigel ajal."

42 „Kas te ei ole kunagi lugenud Pühakirjast," ütles Jeesus neile,

„ „Kivi, mille ehitajad pidasid kõlbmatuks,

on saanud nurgakiviks.

See tuli Issandalt

ja on imeline meie silmis."

43 Seepärast ma ütlen teile, Jumala riik võetakse teie käest ära ja antakse rahvale, kes selle vilja kannab. 44 Kes selle kivi peale kukub, kukub end puruks, ja kelle peale see kivi langeb, selle see purustab."

45 Kui ülempreestrid ja variserid seda Jeesuse tähendamissõna kuulsid, mõistsid nad, et ta räägib seda nende kohta. 46 Ja nad otsisid võimalust teda kinni võtta, kuid kartsid rahvahulka, sest need pidasid Jeesust prohvetiks.

1 *Mt 21.1-9;Mc 11.1-10;Lc 19.29-38Quando se aproximaram de Jerusalém e chegaram a Betfagé, *Mt 24.3;26.30;Mc 11.1;13.3;14.26;Lc 19.37;22.39;Jo 8.1; cp.Lc 19.29;21.37;At 1.12ao monte das Oliveiras, enviou Jesus dois discípulos, 2 dizendo-lhes: Ide à aldeia que está em frente de vós e achareis logo uma jumenta presa e, com ela, um jumentinho; desprendei-a e trazei-mos. 3 Se alguém vos disser alguma coisa, respondei-lhe que o Senhor precisa deles; e logo deixará trazê-los. 4 *Mt 21.4-9;Jo 12.12-15Ora isto aconteceu para se cumprir o que foi dito pelo profeta:

5 *Is 62.11;Zc 9.9Dizei à filha de Sião:

eis que vem a ti o teu Rei,

manso e montado em uma jumenta,

e em um jumentinho, filho de jumenta.

6 Indo os discípulos, fizeram como Jesus lhes ordenara; 7 trouxeram a jumenta e o jumentinho, puseram sobre eles as capas e fizeram-no montar. 8 A maior parte da multidão *cp.2Rs 9.13estendia as suas capas pela estrada, e outros cortavam ramos de árvores e os espalhavam no caminho. 9 As turbas que lhe precediam e as que o seguiam clamavam: *cp.Sl 118.26s.Hosana ao *vd.Mt 9.27filho de Davi! Bendito aquele que vem em nome do Senhor! Hosana *cp.Lc 2.14nas maiores alturas! 10 Ao entrar ele em Jerusalém, agitou-se a cidade inteira, perguntando: Quem é este? 11 A multidão respondia: Este é Jesus, *Jo 1.21,25;6.14;7.40;At 3.22s.;7.37; cp.Mt 21.26;Mc 6.15;Lc 7.16,39;13.33;24.19;Jo 4.19;9.17o profeta de *Mt 2.23Nazaré da Galileia.

12 *Mt 21.12-16;Mc 11.15-18;Lc 19.45-47;Mt 21.12-13;Jo 2.13-16Jesus entrou no templo, expulsou todos os que ali vendiam e compravam, derribou as mesas dos *cp.Êx 30.13cambistas e as cadeiras dos que vendiam as *Lv 1.14;5.7;12.8pombas 13 e disse-lhes: Está escrito: *Is 56.7A minha casa será chamada casa de oração; *Jr 7.11vós, porém, a fazeis covil de salteadores. 14 No templo, cegos e coxos o procuraram, *vd.Mt 4.23e ele os curou. 15 Mas, vendo os principais sacerdotes e os escribas as maravilhas que ele fez e os meninos que clamavam no templo: Hosana ao filho de Davi!, indignaram-se 16 e perguntaram-lhe: Ouves o que estes estão dizendo? Respondeu-lhes Jesus: Sim; nunca lestes: *Sl 8.2Da boca de pequeninos e crianças de peito tiraste perfeito louvor? 17 Tendo-os deixado, saiu da cidade para *Mt 26.6;Mc 11.1,11-12;14.3;Lc 19.29;24.50;Jo 11.1,18;12.1Betânia, onde passou a noite.

18 *Mt 21.18-22;Mc 11.12-14,20-24Pela manhã, ao voltar à cidade, teve fome. 19 Vendo uma figueira à beira do caminho, dela se aproximou e não achou nela senão folhas; e disse-lhe: Nunca jamais nasça fruto de ti. No mesmo instante, secou a figueira. 20 Vendo isso os discípulos, maravilharam-se e perguntaram: Como é que repentinamente secou a figueira? 21 Respondeu-lhes Jesus: Em verdade vos digo que, *Mt 17.20;Mc 11.23;Lc 17.6;Tg 1.6se tiverdes fé e não duvidardes, fareis não só o que foi feito à figueira, mas até se disserdes a este monte: Levanta-te e lança-te no mar, isso será feito; 22 *vd.Mt 7.7e tudo o que, com fé, pedirdes em vossas orações haveis de receber.

23 *Mt 21.23-27;Mc 11.27-33;Lc 20.1-8Tendo Jesus entrado no templo, quando estava ensinando, vieram a ele os principais sacerdotes e os anciãos do povo, perguntando: Com que autoridade fazes essas coisas? Quem te deu tal autoridade? 24 Respondeu-lhes Jesus: Também eu vos farei uma só pergunta; se me responderdes, então vos direi com que autoridade faço essas coisas. 25 Donde era o batismo de João? Do céu ou dos homens? Eles discorriam entre si: Se dissermos: Do céu, dir-nos-á: Por que, então, não lhe destes crédito? 26 Mas, se dissermos: Dos homens, tememos o povo; porque todos consideram João como *vd.Mt 11.9; cp.Mc 6.20profeta. 27 Responderam a Jesus: Não sabemos. Ele, por sua vez, lhes declarou: Nem eu vos digo com que autoridade faço essas coisas. 28 Mas que vos parece? Um homem tinha dois filhos; chegando ao primeiro, disse: Filho, vai trabalhar hoje *Mt 21.33;Mt 20.1na minha vinha. 29 Ele respondeu: Irei, senhor; e não foi. 30 Chegando ao segundo, disse-lhe o mesmo. Porém este respondeu: Não quero; mais tarde, tocado de arrependimento, foi. 31 Qual dos dois fez a vontade do pai? Responderam eles: O segundo. Declarou-lhes Jesus: Em verdade vos digo que os *Lc 7.29,37-50publicanos e as meretrizes entrarão primeiro do que vós no reino de Deus. 32 Pois João veio a vós no caminho da justiça, e não lhe destes crédito, mas os *Lc 3.12publicanos e as meretrizes lho deram; e vós, vendo isso, nem vos arrependestes depois, para lhe dardes crédito.

33 Ouvi outra parábola. *Mt 21.33-46;Mc 12.1-12;Lc 20.9-19Havia um proprietário que *Sl 80.8;Is 5.1ss.plantou uma *Mt 21.28;Mt 20.1vinha, cercou-a com uma sebe, cavou ali um *Is 5.2lagar, edificou uma torre, arrendou-a a uns lavradores *Mt 25.14e partiu para outro país. 34 Ao aproximar-se o tempo dos frutos, *Mt 22.3enviou os seus servos aos lavradores, para receber os frutos que lhe tocavam. 35 Estes, agarrando os servos, feriram um, mataram outro e a outro apedrejaram. 36 *Mt 22.4Enviou ainda outros servos em maior número; e trataram-nos do mesmo modo. 37 Por último, enviou-lhes seu filho, dizendo: Terão respeito a meu filho. 38 Mas os lavradores, vendo-o, disseram entre si: Este é o herdeiro; vinde, matemo-lo e apoderemo-nos da sua herança; 39 e, agarrando-o, lançaram-no fora da vinha e mataram-no. 40 Quando, pois, vier o senhor da vinha, que fará àqueles lavradores? 41 Responderam-lhe: Fará perecer horrivelmente a esses malvados *cp.Mt 8.11s.;At 13.46;18.6;28.28e arrendará a vinha a outros, que lhe darão os frutos no tempo próprio. 42 Perguntou-lhes Jesus: Nunca lestes nas Escrituras:

*Sl 118.22s.;At 4.11;1Pe 2.7; cp.Rm 9.33A pedra que os edificadores rejeitaram,

essa foi posta como a pedra angular;

isso foi feito pelo Senhor

e é maravilhoso aos nossos olhos?

43 Portanto, vos declaro que o reino de Deus vos será tirado e oferecido a uma nação que dará os frutos dele. 44 O que cair sobre essa pedra far-se-á em pedaços; mas aquele sobre quem ela cair será reduzido a pó. 45 Os principais sacerdotes e os fariseus, ouvindo essas parábolas, perceberam que era deles que Jesus falava; 46 e ainda que procurassem prendê-lo, *Mt 21.26temeram o povo, porque este o considerava como *Mt 21.11profeta.