1 Kui Jeesus tuli mäelt alla, järgnes talle suur rahvahulk. 2 Tema juurde astus pidalitõbine, põlvitas ta ette ja ütles: „Issand, kui sa tahad, siis sa võid mu puhtaks teha!"

3 Jeesus sirutas käe, puudutas teda ja ütles: „Ma tahan, saa puhtaks!" Ja mees sai otsekohe pidalitõvest puhtaks. 4 Siis ütles Jeesus talle: „Vaata, et sa sellest kellelegi ei räägi, vaid mine näita ennast preestrile ja vii neile tunnistuseks ohvriand, nagu Mooses on käskinud!"

5 Kui Jeesus jõudis Kapernauma, tuli ta juurde sadakonna ülem ja palus abi: 6 „Issand, mu teener lebab kodus halvatuna suurtes piinades!"

7 „Kas ma pean tulema ja ta terveks tegema?" küsis Jeesus.

8 „Issand," vastas sadakonna ülem talle, „ma ei ole väärt, et sina minu katuse alla tuleksid. Anna vaid käsk ja mu teener paraneb! 9 Mina ise olen ju samuti võimu alla seatud ja minule alluvad sõdurid. Kui ma ütlen ühele neist: „Mine!", siis ta läheb. Ma ütlen teisele: „Tule!" ja ta tuleb. Ma ütlen oma teenrile: „Tee seda!" ja ta teeb."

10 Seda kuuldes Jeesus imestas ja ütles neile, kes ta järel käisid: „Tõesti, ma ütlen teile, sellist usku ei ole ma leidnud Iisraelis veel kellelgi. 11 Ma ütlen teile, et paljud tulevad idast ja läänest ning istuvad taevariigis pidulauda koos Aabrahami, Iisaki ja Jaakobiga. 12 Kuningriigi sünnijärgsed alamad aga heidetakse välja pimedusse, kus on ulgumine ja hammaste kiristamine."

13 Nüüd ütles Jeesus sadakonna ülemale: „Mine! Sündigu sulle nõnda, nagu sa oled uskunud!" Ülema teener sai samal tunnil terveks.

14 Kui Jeesus jõudis Peetruse majja, nägi ta tema ämma voodis lebamas palavikus. 15 Jeesus võttis naisel käest kinni, ja palavik lahkus temast, ning ta tõusis üles ja kattis talle laua.

16 Õhtu saabudes toodi Jeesuse juurde palju kurjadest vaimudest vaevatuid, ja ta ajas neist vaimud välja sõnaga ning tegi terveks kõik haiged. 17 Nii läks täide, mis oli öeldud prohvet Jesaja suu läbi:

„Ta võttis enese peale meie haigused

ja kandis meie tõved."

18 Nähes rahvahulka enda ümber, käskis Jeesus sõita järve teisele kaldale. 19 Üks kirjatundja astus tema juurde ja ütles: „Õpetaja, ma järgnen sulle, kuhu sa iganes lähed!"

20 Jeesus vastas talle: „Rebastel on urud ja lindudel pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu oma pead panna."

21 Üks teine jünger ütles Jeesusele: „Issand, luba mul esmalt minna isa matma!"

22 Jeesus ütles talle: „Järgne mulle, las surnud matta ise oma surnuid!"

23 Siis astus Jeesus paati ja ta jüngrid järgnesid talle. 24 Äkki tõusis järvel suur torm, nii et lained lõid üle paadi; Jeesus aga magas. 25 Jüngrid tulid tema juurde ja äratasid ta üles, hüüdes: „Issand, päästa meid, me upume!"

26 „Teie nõdrausulised, miks te nii hirmul olete?" vastas Jeesus. Siis tõusis ta üles, sõitles tuult ja laineid ning kõik jäi täiesti vaikseks.

27 Inimesed aga imestasid, öeldes: „Mis mees see küll on, et isegi tuul ja lained talle kuuletuvad?"

28 Kui Jeesus jõudis teisele kaldale gerasalaste maale, tulid talle vastu kaks hauakoopaist väljunud kurjast vaimust vaevatud meest, kes olid nii vägivaldsed, et keegi ei julgenud seda teed käia. 29 Need karjusid: „Mis on sul meiega asja, Jumala Poeg? Kas sa oled tulnud meid piinama enne määratud aega?"

30 Aga eemal oli suur seakari söömas. 31 Kurjad vaimud anusid Jeesust: „Kui sa meid välja ajad, siis saada meid selle seakarja sisse!"

32 „Minge!" ütles Jeesus neile. Need tulid välja ja läksid sigadesse. Ja ennäe, kogu kari tormas järsakult järve ja uppus! 33 Karjased aga põgenesid, läksid linna ja rääkisid kõigest, ka sellest, mis oli juhtunud kurjast vaimust vaevatud meestega. 34 Ja kogu linnarahvas tuli Jeesusele vastu. Teda nähes palusid nad, et ta nende aladelt lahkuks.

1 Quando Jesus desceu do monte, acompanharam-no grandes multidões. 2 *Mt 8.2-4;Mc 1.40-44;Lc 5.12-14Aproximando-se um leproso, *Mt 9.18;15.25;18.26;20.20;Jo 9.38;At 10.25adorava-o, dizendo: Senhor, se quiseres, bem podes tornar-me limpo. 3 Jesus, estendendo a mão, tocou-o, dizendo: Quero; fica limpo. No mesmo instante, ficou limpa a sua lepra. 4 Disse-lhe Jesus: *Mt 9.30;12.16;17.9;Mc 1.44;3.12;5.43;7.36;8.30;9.9;Lc 4.41;8.56;9.21Olha, não o digas a alguém, mas *Mc 1.44;Lc 5.14;17.14;Lv 13.49;14.2ss.vai mostrar-te ao sacerdote e fazer a oferta que Moisés ordenou, para lhes servir de testemunho.

5 *Mt 8.5-13;Lc 7.1-10Tendo Jesus entrado em Cafarnaum, chegou-se a ele um centurião e rogou-lhe: 6 Senhor, o meu criado jaz em casa *vd.Mt 4.24paralítico, padecendo horrivelmente. 7 Disse-lhe ele: Eu irei curá-lo. 8 Mas o centurião respondeu: Senhor, não sou digno de que entres em minha casa; porém dize somente uma palavra, e o meu criado há de sarar. 9 Pois também eu sou homem sujeito à autoridade, e tenho soldados às minhas ordens, e digo a um: Vai ali, e ele vai; a outro: Vem cá, e ele vem; e ao meu servo: Faze isto, e ele o faz. 10 Jesus, ouvindo isso, admirou-se e disse aos que o acompanhavam: Em verdade vos afirmo que nem mesmo em Israel achei tamanha fé. 11 Digo-vos que *Lc 13.29; cp.Is 49.12;59.19;Ml 1.11muitos virão do Oriente e do Ocidente e hão de sentar-se com Abraão, Isaque e Jacó no reino dos céus; 12 mas *cp.Mt 13.38os filhos do reino serão lançados nas *Mt 22.13;25.30trevas exteriores; *Mt 13.42,50;22.13;24.51;25.30;Lc 13.28ali haverá o choro e o ranger de dentes. 13 Disse Jesus ao centurião: Vai-te, e, *Mt 9.29; vd.9.22como creste, assim te seja feito. Naquela mesma hora, sarou o criado.

14 *Mt 8.14-16;Mc 1.29-34;Lc 4.38-41Tendo entrado Jesus na casa de Pedro, viu que a sogra deste estava de cama e com febre; 15 e, tocando-lhe a mão, a febre a deixou. Ela se levantou e o servia. 16 À tarde, trouxeram-lhe muitos *vd.Mt 4.23-24;8.33endemoninhados; ele, com a sua palavra, expeliu os espíritos e curou todos os doentes; 17 para se cumprir o que foi dito pelo profeta Isaías: *Is 53.4Ele mesmo tomou as nossas enfermidades e carregou com as nossas doenças.

18 Vendo Jesus uma multidão ao redor de si, *Mc 4.35;Lc 8.22mandou passar para a outra margem do lago. 19 *Mt 8.19-22;Lc 9.57-60Chegou um escriba e disse-lhe: Mestre, seguir-te-ei para onde quer que fores. 20 Respondeu-lhe Jesus: As raposas têm covis, e as aves do céu, pousos; mas *Mt 9.6;12.8,32,40;13.41;16.13,27s.;17.9;10.28;26.64;Mc 8.38;Lc 12.8;18.8;21.36;Jo 1.51;3.13s.;6.27;12.34;At 7.56; cp.Dn 7.13o Filho do Homem não tem onde reclinar a cabeça. 21 Um outro discípulo disse-lhe: Senhor, deixa-me ir primeiro enterrar meu pai. 22 Porém Jesus respondeu-lhe: *Mt 9.9;Mc 2.14;Lc 9.59;Jo 1.43;21.19Segue-me e deixa que os mortos enterrem os seus mortos.

23 *Mt 8.23-27;Mc 4.36-41;Lc 8.22-25Entrando ele na barca, seus discípulos acompanharam-no. 24 Eis que se levantou no mar tão grande tempestade, que as ondas cobriam a barca; mas Jesus dormia. 25 Os discípulos, aproximando-se, acordaram-no, dizendo: Salva-nos, Senhor, que perecemos. 26 Ele lhes disse: Por que temeis, *Mt 6.30;14.31;16.8homens de pouca fé? Então, erguendo-se, repreendeu os ventos e o mar; e fez-se grande bonança. 27 Todos se maravilharam, dizendo: Que homem é este que até os ventos e o mar lhe obedecem?

28 *Mt 8.28-34;Mc 5.1-17;Lc 8.26-37Tendo ele chegado à outra banda, à terra dos gadarenos, dois endemoninhados, em extremo furiosos, de modo que ninguém podia passar por aquele caminho, saindo dos túmulos, vieram-lhe ao encontro. 29 Eles gritaram: *Jz 11.12;2Sm 16.10;19.22;1Rs 17.18;2Rs 3.13;2Cr 35.21;Mc 1.24;5.7;Lc 4.34;8.28;Jo 2.4Que temos nós contigo, Filho de Deus? Vieste aqui atormentar-nos antes do tempo? 30 Ora, a alguma distância deles pastava uma grande manada de porcos. 31 Os demônios rogavam-lhe: Se nos expeles, envia-nos para a manada de porcos. 32 Disse-lhes Jesus: Ide. Tendo eles saído, passaram para os porcos; toda a manada precipitou-se pelo declive no mar, e ali se afogaram. 33 Os pastores fugiram, foram à cidade, contaram todas essas coisas e o que tinha acontecido aos *vd.Mt 4.24endemoninhados. 34 Então, a cidade toda saiu ao encontro de Jesus; e, ao verem-no, rogaram-lhe que se retirasse daqueles termos.