Publicidade

Mateus 22

TB
Tähendamissõna kuningapoja pulmadest

1 Jeesus rääkis neile veel tähendamissõnades ja ütles: 2 Taevariik on kui kuningas, kes korraldas oma pojale pulmapeo. 3 Ta läkitas oma sulased juba kutsutuid pulmapeole paluma, aga nemad keeldusid.

4 Taas ta läkitas teisi sulaseid ja käskis kutsutuile öelda: Ma olen pidusöögi valmistanud. Mu härjad ja nuumvasikad on tapetud ja kõik on valmis. Tulge pulma!"

5 Nemad aga ei teinud sellest väljagi ja läksid, kes põllule, kes äriasju ajama. 6 Mõned aga võtsid sulased kinni, mõnitasid neid jõhkralt ja tapsid nad ära. 7 Kuningas sai väga vihaseks. Ta saatis oma sõjaväe, hukkas need mõrtsukad ja põletas maha nende linna.

8 Siis ta ütles oma sulastele: Pulmapidu on ette valmistatud, aga kutsutud ei olnud väärt tulema. 9 Seepärast minge tänavanurkadele ja kutsuge pulma, keda te iganes leiate!" 10 Ja sulased läksid välja teedele ja tõid kokku kõik, keda leidsid, nii häid kui halbu, ning pulmasaal sai täis külalisi.

11 Aga kui kuningas astus sisse külalisi vaatama, märkas ta meest, kellel ei olnud pulmariideid seljas. 12 Sõber," ütles ta temale, kuidas sina oled tulnud siia ilma pulmariieteta?" See aga ei suutnud midagi vastata.

13 Siis kuningas ütles oma teenritele:

Siduge kinni tema jalad ja käed ning visake ta välja pimedusse, kus on ulgumine ja hammaste kiristamine!"

14 Sest paljud on kutsutud, aga vähesed valitud."

Maksu maksmisest keisrile

15 Siis variserid läksid ja pidasid nõu, kuidas Jeesus tema sõnadest lõksu püüda. 16 Nad läkitasid ta juurde oma jüngreid koos heroodeslastega. Õpetaja," ütlesid nad, me teame, et sina oled aus ja otsekohene ning õpetad Jumala teed tões ega lase end mõjutada kellestki, sest sa ei tee inimestel vahet. 17 Seepärast ütle meile oma arvamus. Kas on õige maksta keisrile maksu või mitte?"

18 Kuid Jeesus, teades nende alatust, ütles: Miks te mind kiusate, silmakirjatsejad? 19 Näidake mulle maksumünti!" Nad tõid talle teenari, 20 ja ta küsis neilt: Kelle pilt ja nimi sellel on?"

21 Keisri," vastasid nad.

Siis Jeesus ütles neile: Andke siis keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!"

22 Seda kuuldes nad hämmastusid, jätsid ta rahule ja lahkusid.

Abielust ja surnute ülestõusmisest

23 Samal päeval tulid Jeesuse juurde saduserid, kes eitavad surnuist ülestõusmist, ja küsisid temalt: 24 Õpetaja, Mooses on meile öelnud, et kui mees sureb lapsi saamata, siis peab tema vend abielluma lesega ja talle järglasi kasvatama. 25 Meie hulgas oli seitse venda. Esimene võttis naise ja suri. Kuna tal ei olnud järglasi, jättis ta naise oma vennale. 26 Samuti juhtus teise ja kolmandaga, kuni kõik seitse venda olid surnud. 27 Kõige viimasena suri naine. 28 Kui nüüd tuleb ülestõusmine, kelle naine neist seitsmest ta siis on? Ta on ju olnud abielus nende kõikidega."

29 Jeesus vastas neile: Te eksite, kuna ei tunne Pühakirja ega Jumala väge. 30 Ülestõusmises ei võeta naisi ega minda mehele, vaid ollakse nagu inglid taevas. 31 Aga mis puutub surnute ülestõusmisse kas te ei ole lugenud, mida Jumal teile on rääkinud: 32 Mina olen Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!" Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal."

33 Seda kuuldes rahvas hämmastus tema õpetusest.

Suurim käsk

34 Kui variserid kuulsid, et Jeesus oli sulgenud saduseridel suu, kogunesid nad sinna 35 ning üks kirjatundja nende seast küsis Jeesuselt teda proovile pannes: 36 Õpetaja, milline käsk Seaduses on suurim?"

37 Jeesus vastas: „ Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamest, kogu oma hingest ja kogu oma mõistusest!" 38 See on suurim ja ülim käsk. 39 Ja teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast!" 40 Neis kahes käsus on koos kogu Seadus ja Prohvetid."

Kelle poeg on Messias?

41 Pöördudes kokku tulnud variseride poole, küsis Jeesus neilt: 42 Mida te arvate Messia kohta: kelle poeg ta on?"

Taaveti poeg," vastasid nad.

43 Miks siis Taavet nimetab teda Pühas Vaimus rääkides Issandaks?" küsis Jeesus. Ta ütleb ju:

44 Issand ütles minu Issandale:

Istu mu paremale käele,

kuni ma panen sinu vaenlased

su jalge alla." "

45 Kui nüüd Taavet hüüab teda Issandaks, kuidas ta siis on tema poeg?" 46 Ja ükski ei suutnud Jeesusele vastata sõnagi ning keegi ei söandanud sellest päevast alates temalt midagi rohkem küsida.

A parábola das bodas

1 De novo vd.At 3.12começou Jesus a falar em parábolas, dizendo-lhes: 2 Mt 22.2-14; cp.Lc 14.16-24O vd.Mt 13.24reino dos céus é semelhante a um rei, que celebrou as bodas de seu filho. 3 Mt 21.34Enviou os seus servos a chamar os convidados para a festa, e estes não quiseram vir. 4 Mt 21.36Enviou ainda outros servos com este recado: Dizei aos convidados: Tenho preparado o meu banquete; as minhas reses e os meus cevados estão mortos, e tudo está pronto; vinde às bodas. 5 Mas eles não fizeram caso e foram, um para o seu campo, outro para o seu negócio; 6 e os outros, agarrando os servos, os ultrajaram e mataram. 7 Irou-se o rei, e mandou as suas tropas exterminar aqueles assassinos e incendiar a sua cidade. 8 Então disse aos servos: As bodas estão preparadas, mas os convidados não eram dignos; 9 ide, pois, às Ez 21.21;Ob 14encruzilhadas dos caminhos e chamai para as bodas a quantos encontrardes. 10 Indo aqueles servos pelos caminhos, reuniram todos os que encontraram, maus e bons; e a sala nupcial ficou cheia de convivas. 11 Mas entrando o rei para ver os convivas, notou ali um cp.2Rs 10.22homem que não trajava veste nupcial, 12 e perguntou-lhe: Mt 20.13;26.50Amigo, como entraste aqui sem veste nupcial? Ele, porém, emudeceu. 13 Então o rei disse aos servos: Atai-o de pés e mãos, e lançai-o nas trevas exteriores; vd.Mt 8.12ali haverá o choro e o ranger de dentes. 14 Pois muitos são Ap 17.14; cp.2Pe 1.10;Mt 24.22chamados, mas poucos escolhidos.

A questão do tributo

15 Mt 22.15-22;Mc 12.13-17;Lc 20.20-26Então os fariseus se retiraram e consultaram como apanhariam a Jesus em alguma palavra. 16 Enviaram os seus discípulos, juntamente com os Mc 3.6;12.13; cp.Mc 8.15herodianos, a perguntar: Mestre, sabemos que és verdadeiro e que ensinas o caminho de Deus segundo a verdade, e não se te de ninguém, porque não te deixas levar de respeitos humanos; 17 dize-nos, pois, qual é o teu parecer; é lícito ou não pagar Mt 17.25o tributo a Lc 2.1;3.1César? 18 Porém Jesus, tendo percebido a malícia deles, respondeu-lhes: Por que me experimentais, hipócritas? 19 Mostrai-me uma moeda de tributo. Trouxeram-lhe um denário. 20 Ele perguntou: De quem é esta efígie e inscrição? 21 Responderam: De César. Então lhes disse Jesus: Mc 12.17;Lc 20.25; cp.Rm 13.7Dai, pois, a César o que é de César e a Deus, o que é de Deus. 22 Ao ouvirem isso, admiraram-se e, Mc 12.12deixando-o, foram-se.

Os saduceus e a ressurreição

23 Mt 22.23-33;Mc 12.18-27;Lc 20.27-40Naquele dia, vieram alguns vd.Mt 3.7saduceus, At 23.8afirmando não haver ressurreição, e fizeram-lhe esta pergunta: 24 Mestre, Dt 25.5Moisés disse: Se alguém morrer sem deixar filhos, seu irmão casará com a viúva e dará sucessão ao falecido. 25 Ora, havia entre nós sete irmãos: o primeiro, depois de ter casado, morreu e, não havendo sucessão, deixou sua mulher a seu irmão; 26 do mesmo modo também o segundo e o terceiro, até o sétimo. 27 Depois de todos eles, morreu a mulher. 28 Na ressurreição, pois, a qual dos sete pertencerá a mulher? Porque todos foram casados com ela. 29 Respondeu-lhes Jesus: Errais, cp.Jo 20.9não sabendo as Escrituras, nem o poder de Deus. 30 Pois, na ressurreição, nem os homens cp.Mt 24.38;Lc 17.27casam, nem as mulheres são dadas em casamento, porém são como os anjos no céu. 31 Quanto à ressurreição dos mortos, não tendes lido o que Deus vos disse: 32 Êx 3.6Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó? Ele não é Deus de mortos, mas de vivos. 33 Ouvindo isso, vd.Mt 7.28o povo admirava-se da sua doutrina.

O grande mandamento

34 Mt 22.34-40;Mc 12.28-31; cp.Lc 10.25-28Mas os fariseus, sabendo que ele fizera calar vd.Mt 3.7os saduceus, reuniram-se; 35 e um deles, Lc 7.30;10.25;11.45-46,52;14.3;Tt 3.13doutor da lei, para o experimentar, fez-lhe esta pergunta: 36 Mestre, qual é o grande mandamento da Lei? 37 Respondeu-lhe Jesus: Dt 6.5Amarás ao Senhor, teu Deus, de todo o teu coração, de toda a tua alma e de todo o teu entendimento. 38 Este é o grande e primeiro mandamento. 39 O segundo semelhante a este é: Mt 19.19;Lv 19.18; cp.Gl 5.14Amarás ao teu próximo como a ti mesmo. 40 vd.Mt 7.12Desses dois mandamentos dependem toda a lei e os profetas.

O Cristo, Filho de Davi

41 Mt 22.41-46;Mc 12.35-37;Lc 20.41-44Como estivessem reunidos os fariseus, perguntou-lhes Jesus: 42 Que ideia fazeis do Cristo? De quem é filho? 43 Responderam-lhe: vd.Mt 9.27De Davi. Replicou Jesus: Como é, então, que Davi, Ap 1.10;4.2; cp.2Sm 23.2pelo Espírito, lhe chama Senhor, dizendo:

44 Sl 110.1;At 2.34s.;Hb 1.13; cp.1Co 15.25;Hb 10.13;1Pe 3.22; cp.Mt 26.64;Mc 16.19Disse o Senhor ao meu Senhor:

Senta-te à minha mão direita,

até que eu ponha os teus inimigos debaixo dos teus pés?

45 Portanto, se Davi lhe chama Senhor, como é ele seu filho? 46 Mc 12.34;Lc 14.6;20.40Ninguém podia responder-lhe palavra, nem mais ousou alguém, desde aquele dia, fazer-lhe perguntas.

Veja também

Bíblia Online Bíblia Online

Bíblia Online • Versão: 2026-07-05_19-25-13-