1 Sel ajal jõudsid nelivürst Heroodese*14:1 Heroodes Suure poeg Heroodes Antipas. kõrvu kuuldused Jeesusest. 2 „See on Ristija Johannes," ütles ta oma kaaskondlastele. „Tema on üles äratatud surnuist, seepärast ongi tal vägi neid imesid teha."

3 Heroodes oli ju Johannese kinni võtnud, aheldanud ja vangi pannud oma venna Filippuse naise Heroodiase pärast, 4 sest Johannes oli talle öelnud: „Sul pole õigust teda omada!" 5 Heroodes oleks tahtnud Johannest tappa, kuid kartis rahvast, kes pidas Johannest prohvetiks.

6 Aga kui peeti Heroodese sünnipäeva, tantsis Heroodiase tütar nende ees ja see meeldis Heroodesele. 7 Ta tõotas tüdrukule anda, mida ta iganes palub. 8 Tüdruk aga ütles oma ema õhutusel:*14:8 Heroodiase tütre (pärimuse järgi oli ta nimi Saloome) vanus võis olla 12 kuni 20 aastat. „Anna mulle siinsamas kandikul Ristija Johannese pea!" 9 Kuningas kurvastas, kuid piduliste kuuldes antud vande pärast käskis ta soovi täita 10 ja laskis Johannesel vanglas pea maha raiuda. 11 Pea toodi kandikul ja anti tüdrukule, kes viis selle oma emale. 12 Siis tulid Johannese jüngrid, võtsid ta surnukeha ja matsid maha ning läksid ja teatasid sellest Jeesusele.

13 Kui Jeesus sai sellest kuulda, lahkus ta paadiga kõrvalisse paika, et olla omaette. Sellest kuuldes järgnes rahvas talle jalgsi linnadest. 14 Kui Jeesus astus paadist kaldale ja nägi suurt rahvahulka, hakkas tal neist kahju; ja ta tegi terveks nende haiged.

15 Õhtu hakul tulid jüngrid tema juurde ja ütlesid: „See paik on üksildane ja aeg juba hiline. Saada rahvas minema, et nad läheksid küladesse endale süüa ostma!"

16 „Neil pole tarvis ära minna," vastas Jeesus. „Andke teie neile süüa!"

17 „Meil pole siin rohkem kui viis leiba ja kaks kala," kostsid jüngrid.

18 „Tooge need siia minu kätte!" ütles Jeesus. 19 Ta käskis rahval istuda rohule, võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas ja murdis ning ulatas jüngritele, need aga omakorda rahvale. 20 Kõik sõid ja said söönuks ning ülejäänud palukesi korjati kaksteist korvitäit. 21 Sööjaid oli seal ligi viis tuhat meest, arvestamata naisi ja lapsi.

22 Ja Jeesus saatis kohe jüngrid paati, et nad enne teda teisele kaldale läheksid, sellal kui tema rahval minna laseb. 23 Saatnud rahva ära, läks ta üles mäele üksipäini palvetama. Hilisõhtul oli ta seal üksinda. 24 Paat aga oli juba kaldast kaugel lainete pillutada vastutuule pärast.

25 Neljanda öövalvekorra ajal*14:25 See on kella kolme ja kuue vahel hommikul. tuli Jeesus nende suunas järve peal kõndides. 26 Aga Jeesust järve peal kõndimas nähes ütlesid jüngrid kohkunult: „See on vaim!" ja kisendasid hirmust.

27 Jeesus aga kõnetas neid: „Olge julged, see olen mina! Ärge kartke!"

28 Peetrus vastas talle: „Issand, kui see oled sina, siis käsi mul vee peal sinu juurde tulla!"

29 „Tule!" ütles Jeesus.

Peetrus astus paadist välja, kõndis vee peal ja tuli Jeesuse poole. 30 Kuid tuule tugevust nähes lõi ta kartma ning hüüdis vajuma hakates: „Issand, päästa mind!"

31 Jeesus sirutas kohe käe, võttis temast kinni ja ütles talle: „Miks sa kahtlesid, sa nõdrausuline?"

32 Ja kui nad astusid paati, rauges tuul. 33 Paadisolijad aga ülistasid Jeesust, öeldes: „Tõesti, sina oled Jumala Poeg!"

34 Kui nad olid ületanud järve, tulid nad maale Genneesaretis. 35 Ja kui selle paiga mehed Jeesuse ära tundsid, läkitasid nad sõna kogu ümbruskonda ja tema juurde toodi kõik haiged. 36 Need anusid teda, et nad saaksid puudutada kasvõi tema kuuepalistust. Ja kes iganes teda puudutasid, said terveks.

1 *Mt 14.1-12;Mc 6.14-29;Mt 5.1-2;Lc 9.7-9Naquele tempo, o tetrarca *vd.1;Mc 8.15;Lc 3.1,19;8.3;13.31;23.7-8,11-12,15;At 4.27;12.1Herodes soube da fama de Jesus 2 e disse aos seus familiares: *Mt 16.14;Mc 6.14;Lc 9.7Este é João Batista; ele ressuscitou dos mortos, e por isso nele operam virtudes sobrenaturais. 3 Pois Herodes havia mandado prender a João, atá-lo e pô-lo *vd.Mt 4.12;11.2no cárcere, por causa de *Mc 6.17,19,22;Lc 3.19Herodias, mulher de seu irmão Filipe; 4 porque João lhe havia dito: *Lv 18.16;20.21Não te é lícito tê-la por esposa. 5 Herodes, embora quisesse matá-lo, temia ao povo, porque este o tinha como *vd.Mt 11.9profeta. 6 Chegado, porém, o dia natalício de Herodes, a filha de Herodias dançou diante de todos e agradou a Herodes, 7 pelo que este prometeu, sob juramento, dar-lhe o que ela pedisse. 8 Ela, instigada por sua mãe, disse: Dá-me, num prato, a cabeça de João Batista. 9 O rei, embora entristecido, contudo, por causa dos seus juramentos e também dos convivas, mandou dar-lha 10 e ordenou que degolassem a João no cárcere. 11 Foi trazida a sua cabeça num prato, e dada à moça; e ela a levou à sua mãe. 12 Vieram os discípulos de João, levaram o corpo e sepultaram-no; e foram dar a notícia a Jesus.

13 *Mt 14.13-21;Mc 6.32-44;Lc 9.10-17;Jo 6.1-13; cp.Mt 15.32-38Jesus, ouvindo isso, retirou-se dali numa barca para um lugar deserto, à parte; quando as multidões o souberam, seguiram-no das cidades por terra. 14 Ele, ao desembarcar, *vd.Mt 9.36viu uma grande multidão, compadeceu-se dela e *vd.Mt 4.23curou os seus enfermos. 15 À tarde, aproximaram-se dele os discípulos, dizendo: Este lugar é deserto, e a hora é já passada; despede, pois, as multidões, para que, indo às aldeias, comprem alguma coisa para comer. 16 Mas Jesus lhes disse: Não precisam ir; dai-lhes vós de comer. 17 Replicaram-lhe: Não temos aqui senão *Mt 16.9cinco pães e dois peixes. 18 Disse-lhes ele: Trazei-mos cá. 19 Tendo mandado à multidão que se assentasse sobre a relva, tomou os cinco pães e os dois peixes e, erguendo os olhos ao céu, *1Sm 9.13;Mt 15.36;26.26;Mc 6.41;8.7;14.22;Lc 24.30;At 27.35; vd.Rm 14.6deu graças e, partindo os pães, entregou-os aos discípulos, e os discípulos entregaram-nos à multidão. 20 Todos comeram e se fartaram; e do que sobejou levantaram *Mt 16.9;Mc 6.43;8.19;Lc 9.17;Jo 6.13doze cestos cheios de pedaços. 21 Ora, os que comeram foram cerca de cinco mil homens, além de mulheres e crianças.

22 *Mt 14.22-33;Mc 6.45-51;Jo 6.15-21Em seguida, obrigou os discípulos a embarcar e passar primeiro do que ele para o outro lado, enquanto ele despedia o povo. 23 Depois de despedi-lo, *Mc 6.46;Lc 6.12;9.28; cp.Jo 6.15subiu só ao monte para orar. À tardinha, achava-se ali só. 24 Entretanto, a barca já estava a muitos estádios da terra, açoitada pelas ondas; porque o vento era contrário. 25 À *cp.Mc 13.35; vd.Mt 24.43quarta vigília da noite, foi Jesus ter com eles, andando sobre o mar. 26 Os discípulos, vendo-o andar sobre o mar, perturbaram-se e exclamaram: É um *cp.Lc 24.37fantasma! E, de medo, gritaram. 27 Mas Jesus imediatamente lhes falou: *vd.Mt 9.2Tende ânimo, sou eu; *Mt 17.7;28.10;Mc 6.50;Lc 5.10;12.32;Jo 6.20;Ap 1.17; cp.Mt 28.5;Lc 1.13,30;2.10não temais. 28 Disse Pedro: Se és tu, Senhor, ordena que eu vá por cima das águas até onde estás. 29 Ele disse: Vem! E Pedro, saindo da barca, andou sobre as águas e foi para Jesus. 30 Quando, porém, sentiu o vento, teve medo e, começando a submergir-se, gritou: Salva-me, Senhor! 31 No mesmo instante, Jesus, estendendo a mão, segurou-o e disse-lhe: Por que duvidaste, *Mt 6.30;8.26;16.8homem de pouca fé? 32 Entrando ambos na barca, cessou o vento. 33 Os que estavam na barca, adoraram-no, dizendo: Verdadeiramente és *vd.Mt 4.3Filho de Deus.

34 *Mt 14.34-36;Mc 6.53-56; cp.Jo 6.24-25Tendo passado para o outro lado, desembarcaram em *Mc 6.53;Lc 5.1Genesaré. 35 Os homens daquele lugar, conhecendo-o, enviaram mensageiros a toda a circunvizinhança e trouxeram-lhe todos os que se achavam doentes; 36 e lhe rogavam que os deixasse tocar somente na *vd.Mt 9.20fímbria da sua capa. Os que nela *cp.Mt 9.21;Mc 3.10;6.56;8.22;Lc 6.19tocaram ficaram sãos.