1 Sel ajal tulid jüngrid Jeesuse juurde ja küsisid: „Kes on siis suurim taevariigis?"
2 Jeesus kutsus enda juurde ühe lapse, pani nende keskele seisma 3 ja ütles: „Tõesti, ma ütlen teile, kui te ei pöördu ega saa selliseks nagu lapsed, ei pääse te taevariiki! 4 Kes nüüd iseennast alandab nagu see laps, see ongi suurim taevariigis. 5 Ja kes iganes ühe niisuguse lapse võtab vastu minu nimel, see võtab vastu minu.
6 Kes iganes ahvatleb patule ühe neist väikestest, kes minusse usuvad, sellele oleks parem, et veskikivi talle kaela seotaks ja ta uputataks mere sügavusse. 7 Häda maailmale ahvatluste pärast! On küll paratamatu, et ahvatlused tulevad, kuid häda sellele, kelle kaudu need tulevad. 8 Aga kui su käsi või jalg sunnib sind pattu tegema, raiu see ära ja viska minema! Sul on parem minna käteta või jalutuna ellu kui kahe käe ja kahe jalaga olla visatud igavesse tulle. 9 Ja kui su silm ahvatleb sind patule, kisu see välja ja viska minema! Sul on parem ühe silmaga minna ellu kui kahe silmaga olla visatud põrgutulle.
10 Vaadake, et te ühtki neist pisikestest ei põlgaks! Sest ma ütlen teile, et nende inglid taevas näevad alati minu taevase Isa palet. 11 Sest Inimese Poeg on tulnud päästma kadunut.
12 Mis teie arvate: kui kellelgi on sada lammast ja üks neist ära eksib, eks ta jäta need üheksakümmend üheksa mägedesse ja lähe otsima eksinut? 13 Ja kui ta selle üles leiab, siis tõesti, ma ütlen teile, ta rõõmustab tema üle rohkem kui nende üheksakümne üheksa üle, kes ei olnud eksinud. 14 Samuti ei taha teie taevane Isa, et ükski neist pisikestest hukkuks.
15 Kui su vend teeb pattu, siis mine ja noomi teda nelja silma all. Kui ta sind kuulab, siis oled oma venna tagasi võitnud. 16 Aga kui ta sind ei kuula, siis võta enesega veel üks või kaks inimest, sest iga asi tuleb kinnitada kahe või kolme tunnistaja ütlusega. 17 Aga kui ta ka neid ei kuula, siis räägi kogudusele. Ja kui ta isegi koguduse sõna ei kuula, siis olgu ta sinu jaoks nagu pagan või maksukoguja!
18 Tõesti, ma ütlen teile, mis te iganes kinni seote maa peal, on seotud ka taevas, ja mis te iganes lahti päästate maa peal, on päästetud lahti ka taevas.
19 Tõesti, taas ma ütlen teile, kui maa peal on kaks teie seast ühel meelel mingi asja suhtes, mida nad iganes paluvad, siis minu Isa, kes on taevas, annab selle neile. 20 Sest kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel."
21 Siis Peetrus astus tema juurde ja ütles: „Issand, mitu korda ma peaksin oma vennale andestama, kui ta mu vastu patustab? Kas kuni seitse korda?"
22 Jeesus vastas: „Ma ütlen sulle, mitte seitse, vaid seitsekümmend korda seitse.
23 Seepärast on taevariik kuninga sarnane, kes otsustas oma sulastega arved korda seada. 24 Kui ta sellega algust tegi, toodi ta ette üks, kes võlgnes talle kümme tuhat talenti.18:24 Üks talent oli võrdne tavainimese kahekümne aasta teenistuse eest saadud palgaga. Nt kuningas Heroodese aastatulu olevat olnud vaid 900 talenti. 25 Et tal seda maksta ei olnud, käskis isand müüa maha tema, ta naise, lapsed ja kogu ta vara, ning tasuda sellega.18:25 Keskmise orja hind oli tollal 500–2000 päevapalka, seega ei saa kuningas oma raha kaugeltki tagasi.
26 Sulane aga langes põlvili ta ette ja anus: „Kannata veel minuga ja ma maksan sulle kõik tagasi!" 27 Isandal hakkas temast hale, ta laskis ta vabaks ja kustutas ta võla.
28 Aga kui see sulane oli välja läinud, leidis ta ühe kaassulase, kes võlgnes talle sada teenarit18:28 Üks teenar oli töölise keskmine päevapalk.. Ta haaras temast kinni, hakkas teda kägistama ja ütles: „Maksa ära, mis sa mulle võlgned!"
29 Siis see sulane langes tema jalge ette maha ja anus: „Kannata veel minuga ja ma maksan sulle tagasi!"
30 Tema aga ei olnud nõus, vaid laskis ta heita vanglasse, kuni ta oma võla tasub. 31 Kui teised sulased nägid, mis sündis, olid nad väga nördinud ning rääkisid isandale kõik ära.
32 Siis kutsus isand mehe enese juurde ja ütles talle: „Sina nurjatu! Mina kustutasin kogu sinu võla, sest sa anusid mind. 33 Eks siis sinagi pidanud halastama oma kaassulase peale, nõnda nagu mina sinu peale halastasin?" 34 Ja ta isand vihastas ning andis ta vangivalvurite kätte piinata, kuni ta tasub kogu oma võla.
35 Nõnda teeb ka minu taevane Isa teiega, kui teie kogu südamest ei anna andeks oma vennale."
1 Mt 18.1-5;Mc 9.33-37;Lc 9.46-48Naquela hora, chegaram-se os discípulos a Jesus e perguntaram: Quem é, porventura, o maior no reino dos céus? 2 Jesus, chamando para junto de si um menino, pô-lo no meio deles 3 e disse: Em verdade vos digo que, se Mt 19.14;Mc 10.15;Lc 18.17; cp.1Co 14.20;1Pe 2.2não vos converterdes e não vos fizerdes como meninos, de modo algum entrareis no reino dos céus. 4 Quem, pois, se tornar humilde como este menino, esse será o maior no reino dos céus. 5 Aquele que receber um menino, tal como este, em meu nome a mim é que recebe; 6 mas Mc 9.42;Lc 17.2; cp.1Co 8.12quem puser vd.Mt 17.27uma pedra de tropeço no caminho de um destes pequeninos que creem em mim, melhor seria que se lhe pendurasse ao pescoço uma grande pedra de moinho e que fosse lançado no fundo do mar.
7 Ai do mundo por causa dos tropeços! Porque Lc 17.1;1Co 11.19;1Tm 4.1é necessário que apareçam tropeços; mas ai do homem por quem vem o tropeço! 8 Mt 5.30;Mc 9.43; cp.Mt 17.27Se a tua mão ou o teu pé te serve de pedra de tropeço, corta-o e lança-o de ti; melhor é entrares na vida manco ou aleijado do que, tendo duas mãos ou dois pés, seres lançado no fogo eterno. 9 Mt 5.29;Mc 9.47; cp.Mt 17.27Se o teu olho te serve de pedra de tropeço, arranca-o e lança-o de ti; melhor é entrares na vida com um só dos teus olhos do que, tendo dois, seres lançado na vd.Mt 5.22Geena de fogo. 10 Vede, não desprezeis um destes pequeninos; porque vos digo que cp.At 12.15;Lc 1.19;Ap 8.2;2Rs 25.19;1Rs 10.8os seus anjos nos céus veem incessantemente a face de meu Pai celestialAlguns manuscritos inserem o v. 11: Porque o Filho do homem veio salvar o que havia perecido.. 11 [Porque o Filho do homem veio salvar o que havia perecido.] 12 Que vos parece? Mt 18.12-14; cp.Lc 15.4-7Se um homem tiver cem ovelhas, e uma delas se extraviar, não deixa as noventa e nove e vai aos montes procurar a que se extraviou? 13 Se acontecer achá-la, em verdade vos digo que se regozija mais por causa desta do que pelas noventa e nove que não se extraviaram. 14 Assim, não é da vontade de vosso Pai, que está nos céus, que pereça um destes pequeninos.
15 Lc 17.3; cp.Gl 6.1;2Ts 3.15;Tg 5.19;Lv 19.17Se teu irmão pecar, vai repreendê-lo entre ti e ele só. Se ele te ouvir, ganhado terás teu irmão; 16 mas, se não te ouvir, leva ainda contigo uma ou duas pessoas, para Dt 19.15;Jo 8.17;2Co 13.1;1Tm 5.19;Hb 10.28que, por boca de duas ou três testemunhas, toda questão fique decidida. 17 Se ele recusar ouvi-los, cp.1Co 6.1ss.dize-o à igreja; e, se também recusar ouvir a igreja, cp.2Ts 3.6,14s.considera-o como gentio e publicano. 18 Em verdade vos digo: Mt 16.19;Jo 20.23Tudo o que ligardes sobre a terra será ligado no céu; e tudo o que desligardes sobre a terra será desligado no céu. 19 Ainda vos digo mais que, se dois de vós sobre a terra concordarem em pedir alguma coisa, vd.Mt 7.7ser-lhes-á feita por meu Pai, que está nos céus. 20 Pois, onde dois ou três estão congregados em meu nome, ali estou eu no meio deles.
21 Então, Pedro, aproximando-se, lhe perguntou: Senhor, Mt 18.15quantas vezes pecará meu irmão contra mim, que lhe hei de perdoar? Será até Lc 17.4sete vezes? 22 Respondeu-lhe Jesus: Não te digo que até sete vezes, mas até cp.Gn 4.24setenta vezes sete. 23 Por isso, o vd.Mt 13.24reino dos céus é semelhante a um rei que resolveu Mt 25.19ajustar contas com os seus servos. 24 Tendo começado a ajustá-las, trouxeram-lhe um que lhe devia dez mil talentosUm talento valia 1:890 $ moeda brasileira.. 25 Lc 7.42Não tendo, porém, o servo com que pagar, ordenou o seu senhor cp.Êx 21.2;Lv 25.39;2Rs 4.1;Ne 5.5que fossem vendidos — ele, sua mulher, seus filhos e tudo quanto possuía, e que se pagasse a dívida. 26 O servo, pois, prostrando-se, vd.Mt 8.2o reverenciava, dizendo: Tem paciência comigo, que te pagarei tudo. 27 O senhor teve compaixão daquele servo, deixou-o ir e perdoou-lhe a dívida. 28 Tendo saído, porém, aquele servo, encontrou um dos seus companheiros que lhe devia cem denários; e, segurando-o, o sufocava, dizendo-lhe: Paga o que me deves. 29 Este, caindo-lhe aos pés, implorava: Tem paciência comigo, que te pagarei. 30 Ele, porém, não o atendeu; mas foi-se embora e mandou conservá-lo preso, até que pagasse a dívida. 31 Vendo, pois, os seus companheiros o que se tinha passado, ficaram muitíssimo tristes e foram contar ao seu senhor tudo o que havia acontecido. 32 Então, o seu senhor, chamando-o, disse-lhe: Servo malvado, eu te perdoei toda aquela dívida, porque me pediste; 33 não devias tu também ter compaixão do teu companheiro, como eu tive de ti? 34 Irou-se o seu senhor e o entregou aos verdugos, até que pagasse tudo o que lhe devia. 35 vd.Mt 6.14Assim também meu Pai celestial vos fará, se cada um de vós, do íntimo do coração, não perdoar a seu irmão.