1 Kui Jeesus oli kõik need kõned lõpetanud, ütles ta oma jüngritele: 2 „Te teate, et kahe päeva pärast on paasapüha ja Inimese Poeg antakse ära risti lüüa."
3 Siis kogunesid ülempreestrid ja rahvavanemad ülempreester Kaifase paleesse 4 ja pidasid nõu Jeesus kavalusega kinni võtta ja ära tappa. 5 Ent nad arutasid: „Mitte pidustuste ajal, et rahvas ei hakkaks mässama."
6 Aga kui Jeesus istus Betaanias pidalitõbise Siimoni kodus, 7 astus ta juurde naine, kellel oli alabasternõu ülihinnalise lõhnasalviga, ja valas selle temale pähe, kui ta oli laua ääres.
8 Kui jüngrid nägid seda, said nad pahaseks ja ütlesid: „Milleks küll see raiskamine? 9 Selle salvi oleks võinud müüa kalli hinna eest ja raha jagada vaestele."
10 Jeesus märkas seda ja ütles neile: „Miks te tülitate seda naist? Ta on teinud minu heaks kauni teo. 11 Vaeseid on teie juures alati, mind aga ei ole teil alati. 12 Sest seda salvi minu ihu peale kallates tegi tema seda minu matuseks. 13 Tõesti, ma ütlen teile, kus iganes kogu maailmas seda evangeeliumi kuulutatakse, kõneldakse ka tema mälestuseks sellest, mis ta on teinud."
14 Siis läks Juudas Iskariot, üks neist kaheteistkümnest, ülempreestrite juurde 15 ja küsis: „Mis te mulle maksate, kui ma Jeesuse teie kätte annan?" Nad lugesid talle kolmkümmend hõberaha, 16 ja sellest alates otsis Juudas sobivat võimalust Jeesuse äraandmiseks.
17 Aga hapnemata leibade püha esimesel päeval astusid jüngrid Jeesuse juurde ja küsisid: „Kus sa tahad, et me sulle paasasöögi ette valmistaksime?"
18 „Minge linna selle-ja-selle juurde," vastas Jeesus, „ja öelge talle, et õpetaja saadab sõna: „Minu aeg on lähedal, sinu juures ma pean paasasöögi oma jüngritega!" " 19 Jüngrid tegid nõnda, nagu Jeesus oli neid juhendanud, ja valmistasid paasasöögi.
20 Õhtu saabudes istus Jeesus lauda koos oma kaheteistkümne jüngriga, 21 ja kui nad juba sõid, ütles ta: „Tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast annab mu ära!"
22 Ja nad said väga kurvaks ning hakkasid talle üksteise järel ütlema: „Ega sa mind ei mõtle, Issand?"
23 Jeesus vastas neile: „See, kes on pannud käe minuga samasse kaussi, annab mu ära. 24 Inimese Poeg läheb küll ära, nõnda nagu tema kohta on kirjutatud, aga häda sellele inimesele, kes Inimese Poja ära annab! Talle oleks parem, kui ta ei oleks sündinud!"
25 Siis küsis ka äraandja Juudas: „Ega sa mind ei mõtle, rabi?"
„Need on sinu sõnad," vastas Jeesus.
26 Ja kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas, murdis, ulatas jüngritele ja ütles: „Võtke, sööge! See on minu ihu!"
27 Siis ta võttis karika, tänas ja ulatas neile, öeldes: „Jooge kõik selle seest! 28 Sest see on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks! 29 Aga ma ütlen teile: mina ei joo siitpeale sellest viinapuu viljast kuni päevani, mil ma joon koos teiega uut oma Isa Kuningriigis."
30 Ja kui nad olid laulnud kiituslaulu, läksid nad välja Õlimäele.
31 Siis Jeesus ütles neile: „Te kõik hülgate minu täna öösel, sest kirjutatud on:
„Ma löön karjast
ja karja lambad pillutatakse laiali."
32 Kuid pärast oma ülesäratamist lähen ma teie ees Galileasse."
33 Peetrus vastas talle: „Kui ka kõik sind hülgavad, ei hülga mina sind iialgi!"
34 „Tõesti, ma ütlen sulle," vastas Jeesus, „täna öösel veel enne kukelaulu salgad sina mind kolm korda!"
35 „Isegi kui ma peaksin koos sinuga surema, mina ei salga sind iial!" ütles Peetrus. Samamoodi ütlesid ka kõik teised jüngrid.
36 Siis Jeesus tuli koos jüngritega paika, mida hüütakse Ketsemaniks, ja ütles neile: „Istuge siin, kuni ma lähen sinna ja palvetan!" 37 Ta võttis enesega kaasa Peetruse ja kaks Sebedeuse poega ning teda haaras sügav kurbus ja ahastus. 38 Siis ta ütles neile: „Mu hing on väga kurb surmani, jääge siia ja valvake koos minuga!"
39 Ja ta läks pisut eemale, langes silmili maha ja palvetas: „Minu Isa, kui see on võimalik, siis mingu see karikas minust mööda! Ometi ärgu sündigu nõnda, nagu mina tahan, vaid nagu tahad sina!"
40 Siis Jeesus tuli tagasi jüngrite juurde ja leidis nad magamast. „Kas te ei suutnud ainsatki tundi koos minuga valvata?" küsis ta Peetruselt. 41 „Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Vaim on küll valmis, aga liha on nõder."
42 Ta läks teist korda eemale ja palvetas: „Minu Isa, kui see karikas ei saa minust mööda minna nii, et ma sellest ei joo, siis sündigu sinu tahtmine!"
43 Kui ta tuli tagasi, leidis ta jüngrid taas magamast, sest nende silmalaud olid unest rasked. 44 Ta jättis nad sinna, läks veel kord ära ja palvetas kolmandat korda, öeldes uuesti needsamad sõnad.
45 Siis Jeesus tuli tagasi jüngrite juurde ja ütles neile: „Teie aina magate ja puhkate! Vaata, tund on tulnud ja Inimese Poeg antakse patuste kätte! 46 Tõuske üles, lähme! Mu äraandja on lähedal!"
47 Kui Jeesus alles rääkis, jõudis sinna Juudas, üks tema kaheteistkümnest jüngrist. Temaga oli kaasas suur hulk mehi mõõkade ja nuiadega, saadetud ülempreestrite ja rahvavanemate poolt. 48 Aga tema äraandja oli andnud neile märgi: „Tema on see, keda ma suudlen; võtke ta kinni!" 49 Ja otsekohe astus Juudas Jeesuse juurde ja ütles: „Tervitus sulle, rabi!" ning suudles teda.
50 Jeesus ütles talle: „Tee seda, milleks sa tulid, sõber."
Siis teised astusid samuti ligi, haarasid Jeesusest kinni ja vahistasid ta. 51 Aga üks Jeesuse kaaslastest tõmbas tupest oma mõõga ja lõi ülempreestri sulast, raiudes ära ta kõrva.
52 „Pista oma mõõk tuppe tagasi!" käskis Jeesus. „Sest kõik, kes mõõga tõmbavad, mõõga läbi hukkuvad! 53 Kas sa arvad, et ma ei või oma Isa appi hüüda, ja ta saadaks mulle kohe rohkem kui kaksteist leegioni ingleid? 54 Aga kuidas siis saaks täide minna Pühakirja ettekuulutus, et see nii peab sündima?"
55 Selsamal tunnil ütles Jeesus rahvahulgale: „Kas ma juhin mässu, et te olete tulnud mõõkade ja nuiadega mind kinni võtma? Ma olen päevast päeva istunud templis ja õpetanud, ja te ei ole mind kinni võtnud. 56 Aga see kõik on sündinud, et prohvetite kirjad läheksid täide." Siis jätsid kõik jüngrid ta maha ja põgenesid.
57 Aga Jeesuse vangistajad viisid ta ülempreester Kaifase ette, kuhu olid kogunenud kirjatundjad ja rahvavanemad. 58 Peetrus järgnes talle eemalt kuni ülempreestri õueni, läks sinna sisse ja istus valvurite juurde, et näha, kuidas asi lõpeb.
59 Aga ülempreestrid ja terve Suurkohus otsisid valetunnistust Jeesuse vastu, et teda surma mõista, 60 kuid ei leidnud, ehkki paljud tulid valetunnistust andma.
Lõpuks astusid ette kaks, 61 kes väitsid: „Tema on öelnud: „Ma võin Jumala templi lammutada ja kolme päevaga üles ehitada." "
62 Siis ülempreester tõusis püsti ja ütles Jeesusele: „Kas sa ei vasta midagi selle kohta, mida nad sinu vastu tunnistavad?" 63 Kuid Jeesus vaikis.
Siis ülempreester ütles talle: „Ma vannutan sind elava Jumala juures, ütle meile, kas sina oled Messias, Jumala Poeg?"
64 „Need on sinu sõnad," vastas Jeesus. „Ometi ma ütlen teile:
siitpeale te näete Inimese Poega
istumas Kõigeväelise paremal käel
ja tulemas taeva pilvede peal."
65 Siis ülempreester käristas oma riided lõhki ja ütles: „Ta on teotanud pühadust! Mis tunnistajaid meil veel on vaja! Nüüd te olete ise kuulnud pühaduseteotust! 66 Mis teie arvate?"
„Tema on surma väärt!" vastasid nad.
67 Siis nad sülitasid talle näkku ja peksid teda rusikatega, aga mõned lõid lahtise käega, 68 öeldes: „Prohveteeri meile, Messias, kes sind praegu lõi?"
69 Peetrus istus aga siseõues. Seal astus tema juurde üks teenijatüdruk ja ütles: „Ka sina olid Galilea Jeesusega!"
70 Kuid Peetrus salgas kõikide ees: „Ma ei tea, millest sa räägid!"
71 Kui ta läks aga värava poole, nägi teda teine teenijatüdruk ja ütles seal teistele: „See mees oli koos Naatsareti Jeesusega."
72 Taas salgas Peetrus vandega: „Ma ei tunne seda inimest!"
73 Pisut hiljem astusid mõned sealviibijad tema juurde ja ütlesid:
„Tõesti, ka sina oled üks nende hulgast, sest su kõneviis paljastab sind."
74 Seepeale hakkas Peetrus sajatama ja vanduma: „Ma ei tunne seda meest!"
Ja kohe kires kukk 75 ning Peetrusele meenusid Jeesuse sõnad: „Veel enne kui kukk kireb, salgad sina mind kolm korda." Ta läks välja ja nuttis kibedasti.
1 vd.Mt 7.28Tendo Jesus acabado todo esse discurso, disse a seus discípulos: 2 Mt 26.2-5;Mc 14.1-2;Lc 22.1-2Sabeis que, de hoje a dois dias, celebrar-se-á Jo 11.55;13.1a Páscoa; e o Filho do Homem será entregue para ser crucificado. 3 Jo 11.47Depois, se reuniram os principais sacerdotes e os anciãos do povo no Mt 26.58,69;Mc 14.54,66;15.16;Lc 11.21;22.55;Jo 18.15; cp.Mt 27.27pátio da casa do sumo sacerdote, chamado Mt 26.57;Lc 3.2;Jo 11.49;18.13-14,24,28;At 4.6Caifás, 4 e vd.Mt 12.14deliberaram prender a Jesus à traição e tirar-lhe a vida. 5 Mas diziam: Durante a festa, não, Mt 27.24para que não haja tumulto entre o povo.
6 Mt 26.6-13;Mc 14.3-9; cp.Jo 12.1-8;Lc 7.37-39Estando Jesus em vd.Mt 21.7Betânia, na casa de Simão, o leproso, 7 chegou-se a ele uma mulher que trazia um vaso de alabastro com precioso perfume e lho derramou sobre a cabeça, quando ele estava à mesa. 8 Vendo isso, seus discípulos indignaram-se e disseram: 9 Para que este desperdício? Pois o perfume podia ser vendido por muito dinheiro e ser este dado aos pobres. 10 Mas Jesus, percebendo isso, disse-lhes: Por que molestais essa mulher? Ela me fez uma boa obra. 11 Pois Mc 14.7;Jo 12.8;Dt 15.11os pobres, sempre os tendes convosco, mas a mim nem sempre me tendes; 12 derramando ela este perfume sobre o meu corpo, fê-lo vd.Jo 19.40para a minha sepultura. 13 Em verdade vos digo Mc 14.9que, onde quer que for pregado em todo o mundo este evangelho, será também contado para memória sua o que ela fez.
14 Mt 26.14-16;Mc 14.10-11;Lc 22.3-6Então, um dos doze, chamado Mt 10.4;26.25,47;Mt 27.3;Jo 6.71;12.4;13.26;At 1.16Judas Iscariotes, procurou os principais sacerdotes 15 e lhes disse: Que me quereis dar, e eu vo-lo entregarei? cp.Zc 11.12;Êx 21.32Eles lhe pesaram trinta moedas de prata. 16 Desde então, Judas buscava oportunidade para o entregar.
17 Mt 26.17-19;Mc 14.12-16;Lc 22.7-13No primeiro dia dos Êx 12.18-20Pães Asmos, vieram os discípulos a Jesus perguntar-lhe: Onde queres que façamos os preparativos para comeres a Páscoa? 18 Respondeu-lhes: Ide à cidade ter com Mc 14.13;Lc 22.10certo homem e dizei-lhe que o Mestre diz: cp.Jo 7.6,8O meu tempo está próximo; em tua casa celebrarei a Páscoa com meus discípulos. 19 Eles fizeram como Jesus lhes havia ordenado, e prepararam a Páscoa.
20 Mt 26.20-24;Mc 14.17-21À tarde, estava ele sentado à mesa com os doze discípulos. 21 Enquanto comiam, declarou Jesus: Lc 22.21-23;Jo 13.21s.Em verdade vos digo que um de vós me trairá. 22 Eles, muitíssimo contristados, começaram um por um a perguntar-lhe: Porventura sou eu, Senhor? 23 Ele respondeu: Jo 13.26; cp.Mt 18O que põe comigo a mão no prato, este é o que me trairá. 24 O Filho do Homem vai-se, Mt 26.31,54,56;Mc 9.12;Lc 24.25-27,46;At 17.2s.;26.22s.;1Co 15.3;1Pe 1.10s.segundo está escrito a seu respeito, mas ai daquele por quem o Filho do Homem é traído! Mc 14.21; cp.Mt 18.7Melhor fora para esse homem se não houvesse nascido. 25 Mt 26.14Judas, que o traiu, perguntou: Porventura sou eu, vd.Mt 23.7,10Mestre? Respondeu-lhe Jesus: Mt 26.64;Mt 27.11;Lc 22.70Tu o disseste.
26 Mt 26.26-29;Mc 14.22-25;Lc 22.17-20;1Co 11.23-25; cp.1Co 10.16Estando eles comendo, tomou Jesus o pão e, vd.Mt 14.19tendo dado graças, partiu-o e deu aos discípulos, dizendo: Tomai e comei; este é o meu corpo. 27 Tomando o cálice, rendeu graças e deu-lho, dizendo: Bebei dele todos; 28 porque cp.Hb 9.20este é o meu sangue, o sangue da aliança, que é derramado por vd.Mt 20.28muitos para remissão de pecados. 29 Mas digo-vos que, desta hora em diante, não beberei deste fruto da videira, até aquele dia em que o hei de beber, novo, convosco no reino de meu Pai.
30 Mt 26.30-35;Mc 14.26,31;Lc 22.31-34Tendo cantado um hino, saíram para o vd.Mt 21.1monte das Oliveiras.
31 Então lhes disse Jesus: A todos vós vd.Mt 11.6;Zc 13.7serei esta noite uma pedra de tropeço, pois está escrito: Ferirei o pastor, e as ovelhas do rebanho cp.Jo 16.32ficarão dispersas; 32 mas, depois que eu ressuscitar, Mt 28.7,10,16;Mc 16.7irei adiante de vós para a Galileia. 33 Disse-lhe Pedro: Ainda que sejas para todos uma pedra de tropeço, nunca o serás para mim. 34 Declarou-lhe Jesus: Jo 13.38;Mt 26.75Em verdade te digo que cp.Mc 14.30esta noite, antes de cantar o galo, três vezes me negarás. 35 Replicou-lhe Pedro: Jo 13.37Ainda que me seja necessário morrer contigo, de nenhum modo te negarei. Todos os discípulos disseram o mesmo.
36 Mt 26.36-46;Mc 14.32-42;Lc 22.40-46Em seguida, foi Jesus com eles a um lugar chamado Mc 14.32; cp.Lc 22.39;Jo 18.1Getsêmani e disse a seus discípulos: Sentai-vos aqui, enquanto eu vou ali orar. 37 Levando consigo a Mt 17.1;Mc 5.37; cp.Mt 4.21Pedro e aos dois filhos de Zebedeu, começou a entristecer-se e angustiar-se. 38 Então lhes disse: Jo 12.27A minha alma está numa tristeza mortal; ficai aqui e Mt 26.40-41vigiai comigo. 39 Adiantando-se um pouco, prostrou-se com o rosto em terra e orou: Pai meu, se é possível, passe de mim vd.Mt 20.22este cálice; Mt 26.42;Mc 14.36;Lc 22.42;Jo 6.38todavia, não seja como eu quero, mas como tu queres. 40 Depois, voltou para seus discípulos e, encontrando-os dormindo, perguntou a Pedro: Nem ao menos Mt 26.38uma hora pudestes vigiar comigo? 41 Vigiai e orai, para que não entreis em tentação; o Mc 14.38espírito, na verdade, está pronto, mas a carne é fraca. 42 Tornando a retirar-se, orou: Pai meu, se este cálice não pode passar sem que eu o beba, faça-se a tua vontade. 43 Voltando outra vez, encontrou-os dormindo, porque estavam com os olhos pesados. 44 Deixando-os novamente, foi orar pela terceira vez, repetindo as mesmas palavras. 45 Então, voltou para os discípulos, dizendo-lhes: Agora, dormi e descansai; Mc 14.41;Jo 12.27;13.1está próxima a hora, e o Filho do Homem está sendo traído nas mãos de pecadores. 46 Levantai-vos, vamo-nos! Pois o que me trai se aproxima.
47 Mt 26.47-56;Mc 14.43-50;Lc 22.47-53;Jo 18.3-11Enquanto ele ainda falava, chegou Mt 26.14Judas, um dos doze, e, com ele, uma grande multidão armada de espadas e varapaus, enviada pelos principais sacerdotes e pelos anciãos do povo. 48 O traidor lhes havia dado um sinal, dizendo: Aquele a quem eu beijar, esse é que é; prendei-o. 49 No mesmo instante, chegou-se a Jesus e disse: Salve, vd.Mt 23.7;26.25Mestre! E o beijou. 50 Jesus perguntou-lhe: Mt 20.13;22.12Amigo, a que vieste? Nisto se aproximou a escolta e, pondo as mãos em Jesus, prendeu-o. 51 cp.Jo 18.10;Mc 14.47;Lc 22.50Um dos que estavam com Jesus estendeu a mão, puxou da Lc 22.38espada e, dando um golpe no servo do sumo sacerdote, decepou-lhe uma orelha. 52 Então, Jesus lhe disse: Embainha a tua espada cp.Gn 9.6;Ap 13.10pois todos os que tomam a espada morrerão à espada. 53 Acaso pensas que não posso rogar a meu Pai, e que ele não me mandará neste momento mais de doze cp.Mc 5.9,15;Lc 8.30legiões de cp.Mt 4.11anjos? 54 Como, pois, Mt 26.24se cumpririam as Escrituras, que dizem que assim deve acontecer? 55 Naquela hora, disse Jesus à multidão: Viestes armados de espadas e varapaus para me prender, como se eu fora salteador? Todos os dias, cp.Mc 12.35;14.49;Lc 4.20;19.47;20.1;21.37;Jo 7.14,28;8.2,20;18.20sentado no templo, eu ensinava, e não me prendestes. 56 Mas tudo isso aconteceu para que se cumprissem as Escrituras dos profetas. Então, todos os discípulos o deixaram e fugiram.
57 Mt 26.57-68;Mc 14.53-65;Jo 18.12-13,19-24Aqueles que tinham prendido a Jesus levaram-no à casa Mt 26.3de Caifás, sumo sacerdote, onde se haviam reunido os escribas e os anciãos. 58 cp.Jo 18.15Pedro, porém, o ia seguindo de longe até Mt 26.3o pátio da casa do sumo sacerdote e, entrando, sentou-se entre Mt 5.25;Jo 7.32,45s.;18.3, etc.;19.6;At 5.22,26os oficiais de justiça para ver o fim. 59 Os principais sacerdotes e todo o vd.Mt 5.22Sinédrio buscavam algum falso testemunho contra Jesus, para o entregarem à morte; 60 e não o acharam, não obstante se terem apresentado muitas testemunhas falsas. Mas, afinal, compareceram Dt 19.15duas, afirmando: 61 Ele disse: Mt 27.40;Mc 14.53;15.29;Jo 2.19; cp.At 6.14Posso destruir o santuário de Deus e reedificá-lo em três dias. 62 Levantando-se o sumo sacerdote, perguntou: Nada respondes? Que é o que estes depõem contra ti? 63 Jesus, porém, Mt 27.12,14;Jo 19.9conservou-se calado. Mt 26.63-66; cp.Lc 22.67-71O sumo sacerdote disse-lhe: Lv 5.1Eu te conjuro vd.Mt 16.16pelo Deus vivo que nos digas se tu és o Cristo, vd.Mt 4.3o Filho de Deus. 64 Respondeu Jesus: Mt 26.25Tu o disseste; contudo, vos declaro que vereis mais tarde o Filho do Homem sentado à direita do Todo-Poderoso e vd.Mt 16.27s.vindo sobre as nuvens do céu. 65 Então, o sumo sacerdote Mc 14.63;Nm 14.6;At 14.14rasgou as suas vestes, dizendo: Blasfemou! Acabais de ouvir agora mesmo a blasfêmia. 66 Que vos parece? Responderam eles: Lv 24.16;Jo 19.7É réu de morte. 67 Mt 26.67-68; cp.Lc 22.63-65;Jo 18.22Então, uns lhe Mt 27.30;Mc 10.34cuspiram no rosto e lhe deram punhadas, e outros o esbofetearam, 68 dizendo: Mc 14.65;Lc 22.64Adivinha-nos, ó Cristo, quem é o que te deu?
69 Mt 26.69-75;Mc 14.66-72;Lc 22.55-62;Jo 18.16-18,25-27Entretanto, Pedro estava sentado fora Mt 26.3no pátio; e uma criada, aproximando-se, disse-lhe: Também tu estavas com Jesus, o galileu. 70 Mas ele o negou diante de todos, exclamando: Não sei o que dizes. 71 Saindo para o alpendre, uma outra viu-o e disse aos que ali se achavam: Este também estava com Jesus, o nazareno. 72 Outra vez, Pedro o negou com juramento: Não conheço esse homem. 73 Logo depois, se aproximaram de Pedro os que ali estavam e disseram-lhe: Também tu és, certamente, um deles, pois até Mc 14.70;Lc 22.59; cp.Jo 18.26a tua fala o revela. 74 Então, começou a praguejar e a jurar: Não conheço esse homem. Imediatamente, cantou o galo. 75 Pedro lembrou-se das palavras que Jesus proferira: Mt 26.34Antes de cantar o galo, três vezes me negarás; e, saindo dali, chorou amargamente.