1 Siis on taevariik kui kümme neitsit, kes võtsid oma lambid ja läksid peigmehele vastu. 2 Viis neist olid rumalad ja viis arukad. 3 Rumalad võtsid kaasa küll lambid, kuid ei võtnud õli. 4 Arukad võtsid aga lampidele lisaks kaasa õlianumad. 5 Kui peigmehe tulek viibis, jäid nad kõik uniseks ja uinusid magama.
6 Keskööl aga kõlas hüüd: „Peigmees tuleb! Minge talle vastu!"
7 Siis ärkasid kõik need neitsid ja hakkasid lampe kohendama. 8 Ja rumalad ütlesid arukatele: „Andke meile osa oma õlist, sest meie lambid kustuvad!"
9 Kuid arukad vastasid: „Ei mingil juhul! Sellest ei jätku meile ja teile! Minge parem kaupmeeste juurde ja ostke enestele ise!"
10 Ent kui nad olid teel õli ostma, tuli peigmees, ja kes olid valmis, sisenesid temaga pulmamajja, ja uks suleti.
11 Hiljem tulid ka need teised neitsid ja ütlesid: „Isand, isand, ava meile!"
12 Tema aga vastas neile: „Tõesti, ma ütlen teile, ma ei tunne teid."
13 Seepärast valvake, sest te ei tea seda päeva ega tundi!
14 Ja jälle, taevariik on kui mees, kes pidi minema reisile. Ta kutsus oma sulased ja usaldas vara nende hoolde. 15 Ühele ta andis viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe,25:15 Vastavalt kolmkümmend tuhat, kaksteist tuhat ja kuus tuhat teenarit. Üks teenar oli töölise keskmine päevapalk. Seega võrdus üks talent 20 aasta teenistusega. igaühele tema suutlikkust mööda, ning reisis ära.
16 Kohe läks see, kes oli saanud viis talenti, paigutas need ärisse ja teenis veel viis talenti. 17 Nõndasamuti ka kaks talenti saanu sai teist kaks juurde. 18 Aga kes oli saanud ühe, läks ja kaevas maasse augu ning peitis ära oma isanda raha.
19 Pika aja pärast tuli nende sulaste isand tagasi ja päris neilt aru. 20 Tema ette astus see, kes oli saanud viis talenti, lisas sellele veel viis talenti ja ütles: „Isand, sa usaldasid mulle viis talenti. Vaata, ma olen teeninud teist viis talenti!"
21 Isand ütles talle: „Hästi tehtud, sa tubli ja ustav sulane! Sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Tule sisse ja saa osa oma isanda rõõmust!"
22 Tuli ka see, kes oli saanud kaks talenti, ja ütles: „Isand, sa usaldasid mulle kaks talenti. Vaata, ma olen teeninud veel kaks!"
23 Isand ütles tallegi: „Hästi tehtud, sa tubli ja ustav sulane! Sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Tule sisse ja saa osa oma isanda rõõmust!"
24 Tuli ka see, kes oli saanud ühe talendi. Ta ütles: „Isand, ma tean, et sa oled vali mees. Sa lõikad sealt, kuhu sa ei ole külvanud, ja kogud sealt, kuhu sa ei ole seemet puistanud. 25 Ma kartsin, läksin ja peitsin sinu talendi maa sisse. Vaata, siin on sinu oma!"
26 Tema isand aga vastas talle: „Sa halb ja laisk sulane! Sa teadsid, et ma lõikan sealt, kuhu ma ei ole külvanud, ja kogun sealt, kuhu ma ei ole seemet puistanud! 27 Siis sa oleksid pidanud mu raha panema panka, ja tulles ma oleksin saanud selle tagasi kasuga.
28 Seepärast võtke nüüd tema käest talent ära ja andke sellele, kellel on kümme talenti! 29 Sest igaühele, kellel on, antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, kellel aga ei ole, selle käest võetakse ära seegi, mis tal on. 30 Ja see vääritu sulane visake välja pimedusse! Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine."
31 Aga kui Inimese Poeg tuleb oma auhiilguses kõigi inglite saatel, siis ta istub oma auhiilguse troonile. 32 Ja tema ette kogutakse kõik rahvad ja ta eraldab nad üksteisest, nagu karjane eraldab lambad sikkudest, 33 ja seab lambad oma paremale, sikud aga vasakule käele.
34 Siis ütleb Kuningas neile, kes on ta paremal käel: „Tulge teie, keda mu Isa on õnnistanud! Võtke vastu oma pärand, Kuningriik, mis teile on valmis pandud maailma loomisest peale! 35 Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa; mul oli janu ja te andsite mulle juua; ma olin võõras ja te võtsite mu vastu; 36 ma olin alasti ja te riietasite mind; ma olin haige ja te tulite mind vaatama; ma olin vangis ja te tulite minu juurde."
37 Siis küsivad õiged temalt: „Issand, millal me nägime sind näljasena ja toitsime sind, või janusena ja jootsime sind? 38 Millal me nägime sind võõrana ja võtsime sind vastu, või alasti ja riietasime sind? 39 Millal me nägime sind haigena või vangis ja külastasime sind?"
40 Ja kuningas vastab neile: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle!"
41 Siis ütleb ta neile, kes on ta vasakul käel: „Minge ära minu juurest, te neetud, igavesse tulle, mis on pandud valmis kuradile ja tema inglitele! 42 Sest mul oli nälg ja te ei andnud mulle süüa; mul oli janu ja te ei andnud mulle juua; 43 ma olin võõras ja te ei võtnud mind vastu; ma olin alasti ja te ei riietanud mind; ma olin haige ja vangis ja te ei tulnud mind vaatama."
44 Siis küsivad temalt ka nemad: „Issand, millal me nägime sind näljasena või janusena või võõrana või alasti või haigena või vangis, ega aidanud sind?"
45 Siis ta vastab neile: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete jätnud tegemata kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete jätnud tegemata minulegi."
46 Ja need lähevad igavesse karistusse, õiged aga igavesse ellu."
1 Então,vd.Mt 13.24 o reino dos céus será semelhante a dez virgens que, tomando as suas Jo 18.3;At 20.8;Ap 4.5;8.10(Gr.)lâmpadas, saíram ao encontro do noivo. 2 Cinco dentre elas eram néscias, e cinco, prudentes. 3 As néscias, tomando as suas lâmpadas, não levaram azeite consigo; 4 mas as Mt 7.24;10.16;24.45prudentes levaram azeite em suas vasilhas, juntamente com as lâmpadas. 5 Tardando o noivo, toscanejaram todas e adormeceram. 6 Mas, à meia-noite, ouviu-se um grito: Eis o noivo! Saí ao seu encontro! 7 Então se levantaram todas aquelas virgens e prepararam as suas lâmpadas. 8 Disseram as néscias às prudentes: Dai-nos do vosso azeite, porque as nossas lâmpadas estão-se apagando. 9 Porém Mt 7.24;10.16;24.45as prudentes responderam: Talvez não haja bastante para nós e para vós; ide, antes, aos que o vendem e comprai-o para vós. 10 Enquanto foram comprá-lo, veio o noivo; as que estavam cp.24.42ss.apercebidas entraram com ele para cp.Lc 12.35s.as bodas, Lc 13.25; cp.Mt 7.21ss.e fechou-se a porta. 11 Depois, vieram as outras virgens e disseram: Senhor, senhor, abre-nos a porta! 12 Mas ele respondeu: Em verdade vos digo que não vos conheço. 13 Portanto, vigiai, porque não sabeis nem o dia nem a hora.
14 Mt 25.14-30; cp.Lc 19.12-27Pois é assim como um homem que, Mt 21.33partindo para outro país, chamou os seus servos e lhes entregou os seus bens: 15 a um deu cinco Mt 18.24; cp.Lc 19.13talentos, a outro, dois e a outro, um, a cada qual segundo a sua capacidade; e seguiu viagem. 16 O que recebera cinco talentos foi imediatamente, negociar com eles e ganhou outros cinco; 17 do mesmo modo, o que recebera dois ganhou outros dois. 18 Mas o que tinha recebido um só foi-se, e fez uma cova no chão, e escondeu o dinheiro do seu senhor. 19 Depois de muito tempo, voltou o senhor daqueles servos e Mt 18.23ajustou contas com eles. 20 Chegando o que recebera cinco talentos, apresentou-lhe outros cinco, dizendo: Senhor, entregaste-me cinco talentos; aqui estão outros cinco que ganhei. 21 Disse-lhe o seu senhor: Muito bem, servo bom Mt 25.23; vd.Mt 24.45,47e fiel, já que foste fiel no pouco, confiar-te-ei o muito; entra no gozo do teu senhor. 22 Chegou também o que recebera dois talentos, e disse: Senhor, entregaste-me dois talentos; aqui estão outros dois que ganhei. 23 Disse-lhe o seu senhor: Muito bem, servo bom e fiel; já que foste fiel no pouco, confiar-te-ei o muito; entra no gozo do teu senhor. 24 Chegou, por fim, o que havia recebido um só talento, dizendo: Senhor, eu soube que és um homem severo, ceifas onde não semeaste e recolhes onde não joeiraste; 25 e, atemorizado, fui esconder o teu talento na terra; aqui tens o que é teu. 26 Porém o seu senhor respondeu: Servo mau e preguiçoso, sabias que ceifo onde não semeei e que recolho onde não joeirei? 27 Devias, então, ter entregado o meu dinheiro aos banqueiros, e, vindo eu, teria recebido o que é meu com juros. 28 Tirai-lhe, pois, o talento e dai-o ao que tem os dez talentos; 29 vd.Mt 13.12porque a todo o que tem, dar-se-lhe-á e terá em abundância; mas ao que não tem, até o que tem, ser-lhe-á tirado. 30 Ao servo inútil, porém, lançai-o nas vd.Mt 8.12trevas exteriores; ali haverá o choro e o ranger de dentes.
31 Quando vier vd.Mt 16.27s.o Filho do Homem na sua glória, e todos os anjos com ele, então Mt 19.28se assentará no trono de sua glória. 32 Todas as nações serão reunidas diante dele, e separará uns dos outros, cp.Ez 34.17,20como o pastor separa as ovelhas dos cabritos; 33 porá as ovelhas cp.1Rs 2.19;Sl 45.9à sua direita, mas os cabritos, cp.Ec 10.2à esquerda. 34 Então, dirá o Rei aos que estiverem à sua direita: Vinde, benditos de meu Pai, Lc 12.32;1Co 6.9;15.50;Gl 5.21;Tg 2.5; cp.Mt 5.3;19.29possuí como herança o reino que vos está destinado Lc 11.50;Hb 4.3;9.26;Ap 13.8;17.8; cp.Jo 17.24;Ef 1.4;1Pe 1.20; cp.Mt 13.35desde a fundação do mundo. 35 Is 58.7;Ez 18.7,16;Tg 2.15-16Pois tive fome, e destes-me de comer; tive sede, e destes-me de beber; Jó 31.32;Hb 13.2era forasteiro, e recolhestes-me; 36 estava nu, e vestistes-me; enfermo, e Tg 1.27visitastes-me; 2Tm 1.16s.preso, e viestes ver-me. 37 Então, perguntarão os justos: Senhor, quando te vimos faminto e te demos de comer? Ou com sede e te demos de beber? 38 Quando te vimos forasteiro e te recolhemos? Ou nu e te vestimos? 39 Quando te vimos enfermo ou preso e fomos visitar-te? 40 Mt 25.34;Lc 19.38;Ap 17.14;19.16O Rei responderá: Em verdade vos digo que, cp.Mt 10.42;Hb 6.10;Pv 19.17quantas vezes o fizestes a um destes meus irmãos mais pequeninos, a mim o fizestes. 41 Dirá também aos que estiverem à sua esquerda: Mt 7.23Apartai-vos de mim, malditos, para Mc 9.48;Lc 16.24;Jd 7o fogo eterno, destinado ao Ap 12.9; cp.Mt 4.10Diabo e seus anjos. 42 Pois tive fome, e não me destes de comer; tive sede e não me destes de beber; 43 era forasteiro, e não me recolhestes; estava nu, e não me vestistes; enfermo e preso, e não me visitastes. 44 Também eles perguntarão: Senhor, quando te vimos faminto, com sede, forasteiro, nu, enfermo ou preso e não te servimos? 45 Então lhes responderá: Em verdade vos digo que, quantas vezes o deixastes de fazer a um destes mais pequeninos, a mim o deixastes de fazer. 46 Irão estes para o cp.Dn 12.2;Jo 5.29;At 24.15suplício eterno, porém os justos, para Mt 19.29;Jo 3.15-16,36;5.24;6.27,40,47,54;17.2s.;At 13.46,48;Rm 2.7;5.21;6.23;Gl 6.8;1Jo 5.11, etc.a vida eterna.