1 Vennad ja õed, minu südame igatsus ja palve Jumala poole on, et nad pääseksid! 2 Ma tunnistan nende kasuks, et neil on agarust Jumala asjus, aga see ei põhine selgel arusaamisel tõest. 3 Kuna nad ei tunne Jumala teed õigeksmõistmiseks ja püüavad kehtestada õigeksmõistmist omal viisil, ei ole nad allunud Jumala õigeksmõistmisele. 4 Sest Seaduse lõpp on Kristus, õigeksmõistmiseks igaühele, kes usub.

5 Sest Mooses kirjutab Seadusest tuleneva õigeksmõistmise kohta: „Igaüks, kes seda täidab, elab selle järgi." 6 Kuid usul põhinev õigeksmõistmine räägib nõnda: „Ära ütle oma südames: „Kes läheb üles taevasse?" " (see on – Kristust alla tooma) 7 „või: „Kes läheb alla sügavikku?" " (see on – Kristust surnuist üles tooma).

8 Selle asemel ütleb ta: „Sõna on su lähedal, sinu suus ja su südames!" See on ususõna, mida me kuulutame. 9 Sest kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südamega usud, et Jumal on ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse. 10 Sest südamega usutakse õigeksmõistmiseks ja suuga tunnistatakse päästeks.

11 Sest Pühakiri ütleb: „Igaüks, kes temasse usub, ei jää häbisse." 12 Seega ei ole vahet juudil ja mittejuudil; seesama Issand on kõikide Issand, rikas kõikide heaks, kes teda appi hüüavad. 13 Sest „igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse".

14 Ent kuidas nad siis saavad appi hüüda teda, kellesse nad ei ole uskunud? Ja kuidas nad saaksid uskuda temasse, kellest nad ei ole kuulnud? Ja kuidas nad saavad kuulda, kui pole kuulutajat? 15 Ja kuidas nad võivad kuulutada, kui neid ei ole läkitatud? Nõnda nagu on kirjutatud: „Kui kaunid on nende jalad, kes toovad head sõnumit!" 16 Siiski mitte kõik ei ole evangeeliumile kuuletunud. Jesaja ju ütleb: „Issand, kes on uskunud meie kuulutust?" 17 Niisiis, usk tuleb kuuldust, aga kuuldu Kristuse sõna kaudu.

18 Aga ma küsin, kas nad ei ole siis kuulnud? On küll!

„Nende hääl on läinud üle kogu maa,

nende sõnum maailma äärteni."

19 Aga ma küsin uuesti, kas Iisrael ei saanud aru? Kõigepealt ütleb Mooses:

„Ma teen teid kadedaks nende peale, kes ei ole rahvas,

ma ärritan teid vihale rahva peale, kellel ei ole arusaamist."

20 Ning Jesaja kuulutab julgelt:

„Ma lasin end leida neil, kes mind ei otsinud;

ma tegin end tuntuks neile, kes mu järele ei küsinud."

21 Aga Iisraeli kohta ta ütleb:

„Kogu päeva olen ma sirutanud oma käsi

sõnakuulmatu ja tõrkuva rahva poole!"

1 Irmãos, a boa vontade do meu coração e a minha súplica a Deus por eles é que sejam salvos. 2 Pois lhes dou testemunho de que têm *At 21.20zelo de Deus, porém não segundo o conhecimento; 3 ignorando *Rm 1.17a justiça de Deus *Is 51.1;Rm 9.31s.;11.7; cp.Rm 9.30;Rm 10.20e procurando estabelecer a sua própria, não se sujeitaram à justiça de Deus. 4 Pois *cp.Gl 3.24;4.5;Rm 7.1-4Cristo é o fim da lei para justificar a *Rm 3.22todo aquele que crê. 5 Moisés escreveu que o homem que pratica a justiça que vem da Lei *Ne 9.29;Ez 20.11,13,21;Rm 7.10viverá por ela. 6 Mas *Rm 9.30a justiça que vem da fé diz assim: Não digas no teu coração: *Dt 30.12s.Quem subirá ao céu (isto é, para trazer do alto a Cristo)? 7 Ou: Quem descerá ao *Lc 8.31abismo (isto é, *Hb 13.20para fazer subir a Cristo dentre os mortos)? 8 Mas que diz? *Dt 30.14A palavra está perto de ti, na tua boca e no teu coração, isto é, a palavra da fé, que pregamos. 9 *Mt 10.32;Lc 12.8; cp.Rm 14.9;1Co 12.3;Fp 2.11Se confessares com a tua boca a Jesus como Senhor *Rm 4.24; cp.At 16.31e creres no teu coração *At 2.24que Deus o ressuscitou dentre os mortos, serás salvo; 10 porque com o coração se crê para a justiça e com a boca se confessa para a salvação. 11 Pois a Escritura diz: *Rm 9.33;Is 28.16Todo o que nele crê não será envergonhado. 12 *Rm 3.22; cp.Rm 3.29Não há distinção entre judeu e grego pois o mesmo *At 10.36Senhor o é de *Rm 3.29todos, rico para com todos que o invocam; 13 porque: *Jl 2.32;At 2.21;7.59Todo aquele que invocar o nome do Senhor será salvo. 14 Como, pois, invocarão aquele em quem não têm crido? E como crerão naquele de *Ef 2.17;4.21quem não têm ouvido falar? 15 E como ouvirão sem *cp.At 8.31;Tt 1.3pregador? E como pregarão, se não forem enviados? Assim, como está escrito: *Is 52.7Quão formosos são os pés dos que *cp.Rm 1.15;15.20anunciam coisas boas!

16 Mas nem *Rm 3.3todos deram ouvidos ao evangelho. Pois Isaías disse: *Jo 12.38;Is 53.1Senhor, quem creu a nossa mensagem? 17 Logo, a fé vem *cp.Gl 3.2,5pelo ouvir, e o ouvir vem *Cl 3.16pela palavra de Cristo. 18 Mas digo: Porventura, não ouviram? Sim, na verdade:

*Sl 19.4;Cl 1.6,23;1Ts 1.8; cp.Rm 1.8Por toda a terra saiu o som deles,

e as suas palavras, até os confins do mundo.

19 Mas digo: Porventura, Israel não o soube? *Dt 32.21Primeiro disse Moisés:

Eu vos *Rm 11.11,14porei em ciúme com a que não é nação;

eu vos provocarei à ira com uma nação insensata.

20 *Is 65.1Isaías foi muito ousado e disse:

*Rm 9.30Fui achado pelos que não me buscavam;

descobri-me aos que não perguntavam por mim.

21 Mas, quanto a Israel, disse: *Is 65.2Todo o dia estendi as minhas mãos a um povo desobediente e contradizente.