1 Ma vaatasin: ennäe, Tall seisis Siioni mäel ja koos temaga need sada nelikümmend neli tuhat, kelle otsaesisele oli kirjutatud Talle nimi ja tema Isa nimi. 2 Ja ma kuulsin häält taevast, mis oli otsekui suurte vete kohin ja võimsa kõue hääl; see kõlas, nagu oleksid kandlemängijad oma pille mänginud. 3 Nad laulsid uut laulu trooni ees ning nelja olevuse ja vanemate ees. Seda laulu ei suutnud õppida keegi muu peale saja neljakümne nelja tuhande, kes olid lunastatud maa pealt. 4 Need on need, kes ei ole endid rüvetanud naistega, nad on puhtad nagu neitsid. Nad järgnevad Tallele kõikjal, kuhu ta läheb. Nemad on inimeste seast lunastatud pühitsetud anniks Jumalale ja Tallele. 5 Nende suust ei ole iial kuuldud valet – nad on laitmatud.
6 Ma nägin veel üht inglit kesktaevas lendamas. Tal oli igavene evangeelium, mida kuulutada maa elanikele, igale hõimule, suguharule, keelele ja rahvale. 7 Ta hüüdis valju häälega: „Kartke Jumalat ning ülistage teda, sest tema kohtumõistmise tund on käes! Kummardage teda, kes on teinud taeva ja maa, mere ja vete allikad!"
8 Talle järgnes teine ingel, kes ütles: „Langenud! Langenud on suur Paabel, kes joovastas kõiki rahvaid oma abielurikkumise hullustava veiniga!"
9 Nende järel tuli kolmas ingel, kes hüüdis valju häälega: „Kui keegi kummardab metsalist ja tema kuju ning võtab vastu tema märgi oma otsaette või oma käe peale, 10 siis ta saab samuti juua Jumala raevu veini, mis on lahjendamatult valatud ta vihakarikasse. Teda vaevatakse väävli ja tulega pühade inglite ja Talle ees. 11 Nende piinade suits tõuseb üles igavesest ajast igavesti ega ole mingit leevendust päeval ega ööl neil, kes kummardavad metsalist ja tema kuju, ega neil, kes võtavad vastu ta nime märgi."
12 Siin olgu kannatlikkust Jumala pühadel, kes peavad tema käske ja jäävad Jeesusele ustavaks!
13 Ja ma kuulsin häält, mis ütles taevast: „Pane kirja: „Õndsad on surnud, kes nüüdsest peale surevad Issandas!" "
„Jah," ütleb Vaim, „nad puhaku oma töövaevast, sest nende teod järgnevad neile."
14 Ma vaatasin: ennäe, valge pilv, ning sellel istus keegi Inimese Poja sarnane. Tal oli kuldpärg peas ja terav sirp käes. 15 Ja üks teine ingel väljus templist ja hüüdis pilve peal istujale valju häälega: „Siruta oma sirp ja lõika, sest lõikusaeg on käes ja maa viljasaak on valmis!" 16 Ja see, kes istus pilve peal, lõi sirbiga üle maa ning see lõigati paljaks.
17 Veel üks ingel väljus taevasest templist ja temalgi oli käes terav sirp. 18 Ja veel üks ingel väljus altarist, kellel oli võim tule üle. Ta hüüdis valju häälega sellele, kellel oli terav sirp: „Siruta oma terav sirp ja kogu kokku marjakobarad maailma viinapuust, sest selle viinamarjad on küpsed!" 19 Ja ingel lõi sirbiga üle maa, lõikas viinapuult marjakobarad ning heitis need Jumala viha suurde surutõrde. 20 Surutõrt vajutati väljaspool linna ning verd voolas kuni hobuste valjasteni tuhande kuuesaja staadioni14:20 Umbes 300 kilomeetrit. Kuid ilmselt on tegu sümboolse arvuga, mis näitab, et kohtumõistmine hõlmas kogu maailma. ulatuses ümberkaudu.
1 Ap 5.6Olhei, e eis o Cordeiro em pé sobre Sl 2.6;Hb 12.22o monte Sião, e, com ele, Ap 14.3;Ap 7.4cento e quarenta e quatro mil que tinham escrito o nome dele e Ap 3.12o nome de seu Pai Ap 7.3sobre as suas testas. 2 Ouvi uma voz do céu como Ap 1.15a voz de muitas águas e como Ap 6.1a voz de um grande trovão; e a voz que ouvi era como de Ap 5.8harpistas que tocavam nas suas harpas. 3 Cantavam um Ap 5.9novo cântico, diante do trono, e diante Ap 4.6das quatro criaturas viventes, e dos Ap 4.4anciãos; e Ap 2.17ninguém podia aprender aquele cântico, senão os cento e quarenta e quatro mil que foram Ap 5.9comprados da terra. 4 Mt 19.12(?); cp.Ap 3.4;2Co 11.2;Ef 5.27Estes são os que não se contaminaram com mulheres, porque são virgens. Estes são os que Ap 7.17; cp.Ap 3.4;17.14seguem o Cordeiro para onde quer que vá. Estes foram Ap 5.9comprados dentre os homens para serem as Tg 1.18; cp.Hb 12.23primícias para Deus e para o Cordeiro. 5 Sf 3.13; cp.Sl 32.2;Ml 2.6;Jo 1.47;1Pe 2.22Na sua boca, não foi achada mentira; estão Jd 24; cp.Hb 9.14;1Pe 1.19sem defeito.
6 Vi outro anjo voando pelo Ap 8.13meio do céu, tendo um Ap 10.7;1Pe 1.25evangelho eterno para anunciar Ap 3.10aos habitantes da terra, e a Ap 5.9toda nação, e tribo, e língua, e povo, 7 dizendo em alta voz: Ap 15.4Temei a Deus e Ap 11.13dai-lhe glória, porque é chegada a hora do seu juízo; e adorai aquele que Ap 4.11fez o céu, e a terra, e o mar, e Ap 8.10as fontes das águas.
8 Um segundo anjo o seguiu, dizendo: Ap 18.2;Is 21.9;Jr 51.8Caiu, caiu a grande Ap 16.19;17.5;18.10; cp.Dn 4.30Babilônia, que Jr 51.7deu a beber a todas as nações do Ap 18.3;17.2,4vinho da ira da sua fornicação.
9 Seguiu-se a estes um terceiro anjo, dizendo em alta voz: Se alguém Ap 14.11;Ap 13.12adora a besta e a sua Ap 14.11;Ap 13.14s.imagem e traz a sua Ap 13.16marca na testa ou na mão, 10 beberá este também do Ap 16.19; cp.19.15;Is 51.17;Jr 25.15-16,27vinho da ira de Deus, que está preparado, sem mistura, cp.Ap 18.6;Sl 75.8no cálice da sua cólera, e será atormentado em cp.Ap 19.20;20.10,14s.;21.8;Ez 38.22;2Ts 1.7fogo e em enxofre diante dos Mc 8.38santos anjos e diante do Cordeiro. 11 cp.Ap 18.9,18;19.3;Is 34.8-10O fumo do seu tormento sobe pelos séculos dos séculos, Ap 4.8e não têm repouso nem de dia nem de noite aqueles que Ap 14.9;Ap 13.12adoram a besta e a sua Ap 14.9;Ap 13.14s.imagem e quem receber a Ap 13.17marca do seu nome. 12 Ap 13.10Aqui está a perseverança dos santos que Ap 12.17guardam os mandamentos de Deus e cp.Ap 2.13a fé em Jesus.
13 Ouvi uma voz do céu dizendo: Escreve: Ap 20.6Bem-aventurados os mortos que, cp.Ap 11.18desde agora, 1Co 15.18;1Ts 4.16morrem no Senhor. Sim, Ap 2.7;22.17diz o Espírito, para que Ap 6.11;Hb 4.9s.descansem dos seus trabalhos, porque as cp.1Tm 5.25suas obras os acompanham.
14 Olhei, e eis uma cp.Mt 17.5nuvem branca, e, sobre a nuvem, sentado um Ap 1.13semelhante a filho de homem, tendo uma Ap 6.2; cp.Sl 21.3coroa de ouro sobre a cabeça e uma foice afiada na mão. 15 Outro anjo Ap 14.17;Ap 15.6;16.17; vd.11.19saiu do santuário, clamando em alta voz ao que estava sentado sobre a nuvem: Ap 14.18;Mc 4.29;Jl 3.13Mete a tua foice e ceifa; pois a hora de ceifar é chegada, porque a Mt 13.39-41; cp.Jr 51.33seara da terra está madura. 16 Então, o que estava sentado sobre a nuvem meteu a sua foice à terra, e a terra foi ceifada.
17 Ainda outro anjo saiu do santuário, que está no céu, tendo também ele uma foice afiada. 18 Outro anjo saiu do Ap 6.9; cp.8.3altar, cp.Ap 16.8aquele que tinha poder sobre o fogo, e clamou em alta voz ao que tinha a foice afiada, dizendo: Ap 14.15Mete a tua foice afiada e vindima os cachos da videira da terra, Jl 3.13porque as suas uvas estão bem maduras. 19 O anjo meteu a sua foice à terra e vindimou a videira da terra e lançou a vindima no Ap 19.15; cp.Is 63.2s.grande lagar da ira de Deus. 20 O lagar foi pisado cp.Hb 13.12;Ap 11.8fora da cidade, e saiu Gn 49.11;Dt 32.14sangue do lagar até os freios dos cavalos, pelo espaço de mil e seiscentos estádios.