1 Siis ilmus taevasse võimas tunnustäht: naine, kes oli riietatud päikesesse. Tema jalge all oli kuu ja tal oli peas kaheteistkümnest taevatähest pärg. 2 Ta oli lapseootel ja kisendas sünnitusvaevades, sest tema tuhud olid alanud. 3 Ja taevasse ilmus teine tunnustäht: ennäe, suur tulipunane lohe, kellel oli seitse pead ja kümme sarve ning peadel seitse diadeemi. 4 Selle saba pühkis taevast välja kolmandiku tähti ja viskas need maa peale. Lohe jäi seisma sünnitava naise ees, et niipea kui ta on sünnitanud, neelata alla tema laps. 5 Ja naine sünnitas poisslapse, kes raudkepiga valitseb kõiki rahvaid, ja laps haarati üles Jumala ja tema trooni juurde. 6 Aga naine põgenes kõrbe, kuhu Jumal oli talle ette valmistanud paiga, et teda seal toidetaks tuhat kakssada kuuskümmend päeva.

7 Siis puhkes taevas sõda. Miikael ja tema inglid võitlesid lohega ning lohe ja tema inglid võitlesid vastu. 8 Aga lohe sai lüüa, ja neil ei jäänud enam kohta taevas. 9 Suur lohe visati välja, see ürgne madu, keda hüütakse kuradiks ja saatanaks, kes eksitab kogu maailma. Ta visati maa peale ja tema inglid koos temaga.

10 Ja ma kuulsin võimsat häält taevas hüüdmas:

„Nüüd on tulnud pääste ja vägi

ning meie Jumala Kuningriik

ning tema Messia meelevald;

sest välja on visatud meie vendade süüdistaja,

kes süüdistas neid Jumala ees päeval ja ööl.

11 Nemad on ta ära võitnud Talle vere läbi

ning oma tunnistuse sõna läbi;

nad pole armastanud oma elu ega kartnud surma.

12 Seepärast rõõmustage, taevad,

ja kõik taevaelanikud!

Häda maale ja merele,

sest kurat on laskunud teie juurde,

ta on täis raevu,

sest ta teab, et tema aeg on lühike."

13 Kui lohe nägi, et ta oli heidetud maa peale, hakkas ta jälitama naist, kes oli sünnitanud poisslapse. 14 Aga naisele anti kaks suure kotka tiiba, et ta lendaks kõrbesse paika, kus teda toidetakse mao eest varjul aasta, kaks aastat ja veel pool aastat. 15 Ja madu sülitas naisele järele oma suust vett nagu jõe, et teda vooluga ära uhtuda. 16 Kuid maa tuli naisele appi: maa avas oma suu ja neelas alla jõe, mille lohe purskas välja oma suust. 17 Siis lohe läks naise peale raevu ja läks sõtta naise ülejäänud järglaste vastu, nende vastu, kes peavad Jumala käske ja peavad kinni tunnistusest Jeesuse kohta.

1 Foi visto um grande *Ap 12.3; cp.Mt 24.30sinal *Ap 11.19no céu: *cp.Gl 4.26uma mulher *Sl 104.2;Ct 6.10vestida do sol, tendo a lua debaixo dos seus pés e uma coroa de doze estrelas sobre a sua cabeça; 2 e, estando grávida, *cp.Is 26.17;66.6-9;Mq 4.9-10gritava com as dores do parto e sofria tormentos para dar à luz. 3 Foi visto também *cp.Ap 12.1;Ap 15.1outro sinal no céu; eis um grande *Ap 12.4,7; esp.12.9,13,16s.;Ap 13.2,4,11;16.13;20.2; cp.Is 27.1dragão vermelho, com *Ap 13.1;17.3,7,9ss.sete cabeças *Ap 13.1;17.12,16;Dn 7.7,20,24e dez chifres, e, nas suas cabeças, *cp.Ap 13.1;19.12sete diademas; 4 e a sua cauda arrastava a *Ap 8.7,12terça parte das estrelas do céu, *Dn 8.10e lançou-as sobre a terra. O dragão parou em frente da mulher que estava para dar à luz, a fim de *cp.Mt 2.16devorar ao filho dela, logo que ela o tivesse dado à luz. 5 Ela deu à luz um filho varão, que há de *Ap 2.27reger todas as nações com uma vara de ferro; e o seu filho foi *2Co 12.2arrebatado para Deus e para o seu trono. 6 A mulher fugiu para o deserto, onde Deus lhe havia preparado um lugar, para ser ali alimentada durante *Ap 11.3; cp.13.5mil e duzentos e sessenta dias.

7 Houve no céu uma guerra, pelejando *Jd 9Miguel e seus anjos contra *Ap 12.3o dragão. O dragão e *Mt 25.41seus anjos pelejaram 8 e não prevaleceram; nem o seu lugar se achou mais no céu. 9 Foi precipitado o grande dragão, a antiga *Ap 12.15;Ap 20.2; cp.Gn 3.1;2Co 11.3serpente, que se chama Diabo e *Mt 4.10;25.41Satanás, aquele *Ap 20.3,8,10; cp.13.14que engana todo o mundo; sim, foi *cp.Lc 10.18;Jo 12.31precipitado na terra, e, precipitados com ele, os seus anjos. 10 Ouvi uma *cp.Ap 11.15grande voz no céu dizendo:

Agora, é vinda a *Ap 7.10salvação, e o poder, e *cp.Ap 11.15o reino do nosso Deus, e a autoridade do seu Cristo, porque foi precipitado o *Jó 1.11;2.5;Zc 3.1; cp.Lc 22.31;1Pe 5.8acusador de nossos irmãos, que os acusava de dia e de noite, diante do nosso Deus.

11 Eles *Ap 15.2;Jo 16.33;1Jo 2.13o venceram pelo *Ap 7.14sangue do Cordeiro e *cp.Ap 6.9pela palavra do seu testemunho; e *cp.Ap 2.10;Lc 14.26não amaram as suas vidas até a morte. 12 Por isso, *Ap 18.20;Sl 96.11;Is 44.23exultai, ó céus e *Ap 13.6vós que neles habitais. *Ap 8.13Ai da terra e do mar, porque desceu a vós o *Ap 12.9Diabo cheio de grande ira, sabendo que *Ap 10.6pouco tempo lhe resta!

13 Quando o *Ap 12.3dragão se viu precipitado na terra, perseguiu *Ap 12.5a mulher que dera à luz o filho varão. 14 Foram dadas à mulher as *Êx 19.4;Dt 32.11;Is 40.31duas asas da grande águia, a fim de voar *Ap 12.6para o deserto, ao seu lugar, onde é alimentada *Dn 7.25;12.7um tempo, dois tempos e a metade de um tempo, fora da presença da serpente. 15 A serpente lançou da sua boca, atrás da mulher, água *Os 5.10;Is 59.19como um rio, para fazer que ela fosse arrebatada pela corrente. 16 Mas a terra ajudou à mulher; abriu a terra a sua boca e engoliu o rio que o dragão tinha vomitado da sua boca. 17 O dragão irou-se contra a mulher e foi *Ap 11.7;13.7fazer guerra *Gn 3.15ao restante dos filhos dela, *Ap 14.12;1Jo 2.3que guardam os mandamentos de Deus e *Ap 1.2;6.9;14.12;19.10mantêm o testemunho de Jesus;