1 Ma räägin tõtt Kristuses, mu südametunnistus koos Püha Vaimuga kinnitab, et ma ei valeta: 2 mul on südames suur kurbus ja lakkamatu ahastus. 3 Sest ma soovin pigem, et ma ise oleksin neetud ja Kristusest ära lõigatud oma rahva, oma suguvõsa, 4 Iisraeli rahva pärast. Nende päralt on lapseõigus, kirkus ja lepingud, seadustik, templiteenistus ja tõotused. 5 Neile kuuluvad esiisad ja nende hulgast põlvneb Messia ihulikult, kes on Jumal üle kõige, igavesti kiidetav! Aamen.
6 See pole nii, nagu oleks Jumala sõna ebaõnnestunud. Kaugel sellest! Sest mitte kõik, kes põlvnevad Iisraelist, ei ole Iisrael 7 ja mitte kõik ei ole Aabrahami lapsed sellepärast, et nad on tema järeltulijad. Vastupidi: „Sinu sugu loetakse Iisakist." 8 Teisisõnu, mitte lihased lapsed ei ole Jumala lapsed, vaid Aabrahami järglasteks arvatakse tõotuse lapsed. 9 Sest selline oli tõotussõna: „Järgmisel aastal samal ajal tulen ma su juurde ja siis on Saaral poeg!"
10 Aga see pole ainus näide. Rebeka pojad sündisid ühest ja samast, meie esiisast Iisakist. 11,12 Kuid Jumala kava pidi teostuma endiselt valiku põhjal, sõltudes mitte inimeste tegudest, vaid kutsujast. Seepärast, veel enne, kui Rebeka pojad sündisid ja midagi head või halba tegid, kuulutati talle: „Vanem orjab nooremat!" 13 Nagu Pühakirjas öeldakse: „Jaakobit ma armastasin, Eesavit aga vihkasin."
14 Mis me siis ütleme? Kas Jumala juures on ebaõiglust? Kaugeltki mitte! 15 Sest ta ütleb Moosesele:
„Ma olen armuline, kellele olen armuline,
ja halastan, kellele halastan."
16 Nõnda siis ei sõltu see inimese tahtest või pingutusest, vaid Jumalast, kes halastab. 17 Sest vaaraole öeldakse Pühakirjas: „Just selleks olen ma sind esile tõstnud, et näidata sinu varal oma väge, ja et minu nime kuulutataks üle kogu maa." 18 Nõnda siis Jumal annab armu, kellele tahab, ja kalestab, keda tahab.
19 „Miks ta siis veel etteheiteid teeb?" ütled sa nüüd mulle. „Sest kes on iial saanud seista vastu tema tahtele?" 20 Ent kes oled sina, oh inimene, et arvustad Jumalat? Ei ütle ju vormitud kuju oma vormijale: „Miks sa mind selliseks tegid?" 21 Või kas pole pottsepal voli valmistada samast savikamakast üks anum ülemaks ja teine alamaks otstarbeks?
22 Aga kui Jumal selliselt tegutseb? Tahtes ilmutada oma viha ja avaldada oma väge, on ta ülima kannatlikkusega talunud hävitamiseks tehtud vihaanumaid, 23 et avaldada oma rikkalikku kirkust halastuseanumaile, mida ta on ette valmistanud kirkuseks.
24 Selleks ongi ta kutsunud meid mitte ainult juutide, vaid ka mittejuutide seast. 25 Nagu ka Hoosea raamatus öeldakse:
„Ma kutsun oma rahvaks teda, kes ei olnud minu rahvas,
ja armastatuks teda, kes ei olnud armastatud."
26 Ja,
„Paigas, kus neile öeldi:
„Teie ei ole mu rahvas!"
seal kutsutakse neid elava Jumala lasteks!"
27 Aga Jesaja hüüab Iisraeli kohta:
„Kuigi iisraellasi oleks nõnda palju nagu mereliiva,
päästetakse neist ainult jääk,
28 sest lõplikult ja kiiresti
teeb Issand tõeks oma sõna maa peal."
29 Ja nagu Jesaja on ette kuulutanud:
„Kui vägede Issand ei oleks jätnud meile järelsugu,
siis oleksime kadunud nagu Soodom
ja hävinud nagu Gomorra."
30 Mis me siis ütleme? Et mittejuudid, kes õigeksmõistmist ei taotlenud, on kätte saanud õigeksmõistmise usu kaudu; 31 aga Iisrael, kes taotles õigeksmõistmist Seaduse järgi, ei ole Seaduse täitmist saavutanud. 32 Mispärast? Sest nad ei lähtunud usust, vaid arvasid õigeks saavat tegudest. Nad komistasid vastu komistuskivi, 33 nagu Pühakirjas öeldakse:
„Vaata, ma panen Siionisse kivi, mis paneb inimesed komistama,
ja kalju, mis paneb nad kukkuma,
ja kes temasse usub, ei jää häbisse!"
1 2Co 11.10;Gl 1.20;1Tm 2.7;Rm 1.9Digo a verdade em Cristo, não minto, dando testemunho comigo a minha consciência no Espírito Santo: 2 que tenho grande tristeza e incessante dor no meu coração. 3 Pois cp.Êx 32.32eu mesmo desejaria ser 1Co 12.3;16.22;Gl 1.8s.anátema, separado de Cristo, por amor de meus irmãos, meus compatriotas Rm 11.14;Ef 6.5; cp.Rm 1.3segundo a carne, 4 os quais são cp.Rm 9.6israelitas; de quem é Êx 4.22; cp.Rm 8.15a adoção, Êx 40.34;1Rs 8.11;Ez 1.28; cp.Hb 9.5a glória, Gn 17.2;Dt 29.14;Ef 2.12;Lc 1.72;At 3.25, etc.as alianças, Dt 4.13s.;Sl 147.19a promulgação da Lei, Hb 9.1,6, etc.; cp.Dt 7.6;14.1s.o culto de Deus e At 2.39;13.32;Ef 2.12as promessas; 5 de quem são Rm 11.28;At 3.13os patriarcas, e Mt 1.1-16;Rm 1.3de quem descende o Cristo segundo a carne, Cl 1.16-19o qual é sobre todas as coisas, Jo 1.1; cp.Cl 2.9Deus Rm 1.25bendito para sempre. Amém.
6 Porém não é como se cp.Nm 23.19a palavra de Deus haja falhado. Rm 2.28s.;Gl 6.16; cp.Jo 1.47Pois nem todos os que são de Israel são israelitas; 7 nem Gl 4.23; cp.Jo 8.33,39por serem descendência de Abraão são todos filhos; mas: Gn 21.12;Hb 11.18Em Isaque será chamada a tua descendência. 8 Isto é, não são Rm 8.14filhos de Deus os filhos da carne, mas Rm 4.13,16;Gl 3.29;4.28; cp.Hb 11.11os filhos da promessa são considerados como descendência. 9 A palavra da promessa é esta: Gn 18.10Por este tempo, virei, e Sara terá um filho. 10 Rm 5.3E não somente isso, mas também Gn 25.21Rebeca, que havia concebido de um, de Isaque, nosso pai 11 (porque não tendo os filhos gêmeos ainda nascido, nem tendo eles feito bem ou mal algum, para que Rm 8.28; cp.4.17o propósito de Deus, segundo a eleição, ficasse firme, não por causa das obras, mas daquele que chama), 12 foi dito a ela: Gn 25.23O mais velho servirá ao mais moço. 13 Como está escrito: Ml 1.2Eu amei a Jacó, porém aborreci a Esaú.
14 Rm 3.5Que diremos, pois? 2Cr 19.7; cp.Rm 2.11Há, porventura, em Deus injustiça? Lc 20.16De modo nenhum! 15 Pois a Moisés disse: Êx 33.19Terei misericórdia de quem me aprouver ter misericórdia e terei compaixão de quem me aprouver ter compaixão. 16 Assim, pois, não é daquele que quer, nem daquele Gl 2.2que corre, mas de Ef 2.8Deus, que usa de misericórdia. 17 Pois Êx 9.16disse a Escritura a Faraó: Para isto mesmo te levantei, para mostrar em ti o meu poder e para que seja anunciado o meu nome por toda a terra. 18 Logo, ele tem misericórdia de quem quer e a quem quer Êx 4.21;7.3;9.12;10.20,27;11.10;14.4,17;Dt 2.30;Js 11.20; cp.Jo 12.40;Rm 11.7,25endurece.
19 Rm 11.19; cp.1Co 15.35;Tg 2.18Dir-me-ás, então: cp.Rm 3.7Por que se queixa ele ainda? Pois 2Cr 20.6;Jó 9.12;Dn 4.35quem resiste à sua vontade? 20 Mas, antes, Rm 2.1ó homem, quem és tu que Jó 33.13replicas a Deus? Porventura, Is 29.16;45.9;64.8;Jr 18.6; cp.2Tm 2.20;Rm 9.22s.a coisa formada dirá a quem a formou: Por que me fizeste assim? 21 Porventura, não tem o oleiro poder sobre o barro para fazer da mesma massa um vaso para honra e outro para desonra? 22 Que diremos, se Deus, querendo mostrar a sua ira e dar a conhecer o seu poder, suportou com muita Rm 2.4longanimidade os vasos de ira, Pv 16.4;1Pe 2.8preparados para a perdição, 23 a fim de que também desse a conhecer Rm 2.4;Ef 3.16as riquezas da sua glória sobre At 9.15os vasos de misericórdia, que cp.Rm 8.29s.de antemão preparou para a glória, 24 os quais somos nós, a quem ele também Rm 8.28chamou Rm 3.29não só dos judeus, mas também dos gentios? 25 Como ele também disse em Oseias:
Os 2.23; cp.1Pe 2.10Chamarei meu povo ao que não era meu povo
e amada, à que não era amada;
26 Os 1.10e no lugar em que se lhes disse: Vós não sois povo meu,
ali serão chamados Mt 16.16filhos do Deus vivo.
27 Is 10.22s.Isaías exclama a respeito de Israel: Ainda que o número dos filhos de Israel seja Gn 22.17;Os 1.10como a areia do mar, é somente Rm 11s.o resto que será salvo. 28 Pois o Senhor cumprirá a sua palavra sobre a terra, consumando-a e abreviando-a; 29 Is 1.9como Isaías predisse:
Se Tg 5.4o Senhor dos Exércitos não nos tivesse deixado descendência,
Dt 29.23;Is 13.19;Jr 49.18;50.40;Am 4.11ter-nos-íamos tornado como Sodoma e tais como Gomorra.
30 Rm 9.14Que diremos, pois? Que os gentios, que não buscavam a justiça, alcançaram a justiça, mas Rm 10.6;Gl 2.16;3.24;Fp 3.9;Hb 11.7; cp.Rm 1.17;3.21s.a justiça que vem da fé; 31 porém que Israel, Is 51.1;Rm 10.2s.;11.7; cp.Rm 9.30;10.20buscando uma lei da justiça, não cp.Gl 5.4chegou a essa lei. 32 Por que? Porque não a buscavam pela fé, mas como que pelas obras. Tropeçaram 1Pe 2.6,8na pedra de tropeço, 33 como está escrito:
Is 28.16Eis que ponho em Sião uma pedra de tropeço e uma rocha de escândalo.
Rm 10.11Aquele que nele crê cp.Rm 5.5não será envergonhado.