1 Niisiis, ma küsin – kas Jumal on oma rahva kõrvale heitnud? Olen ju minagi iisraellane, Aabrahami järglane, Benjamini suguharust! 2 Jumal ei ole oma rahvast, keda ta ette teadis, ära tõuganud. Pühakiri ütleb selles kohas Eelija kohta, kus ta anub Jumalat Iisraeli pärast:
3 „Issand, nad on tapnud su prohvetid, lõhkunud maha su altarid! Mina üksi olen järgi jäänud ja nad püüavad mind tappa!"
4 Kuid mida Jumal talle vastas?
„Ma olen jätnud endale seitse tuhat meest,
kes ei ole kummardanud Baali ees."
5 Samuti on siis ka praegusel ajal olemas jääk, keda Jumal on armu tõttu valinud. 6 Kui aga armust, siis mitte tegudest, sest muidu ei oleks arm enam arm.
7 Mis me järeldame? Mida Iisrael taotleb, seda ta ei ole saanud kätte, aga äravalitud on selle kätte saanud. Ülejäänud on kalestunud, 8 nagu on kirjutatud:
„Jumal on andnud neile tardumuse vaimu,
silmad, mis ei näe,
ja kõrvad, mis ei kuule,
kuni tänase päevani."
9 Ja Taavet ütleb:
„Nende pidulaud saagu neile silmuseks ja lõksuks,
püüniseks ja kättemaksuks!
10 Löö nende silmi pimedusega, et nad ei näeks!
Kõverda nende selg jäädavalt!"
11 Seepärast ma küsin – kas Iisrael on komistanud, et kukkuda lõplikult? Kaugeltki mitte! Nende eksimuse tõttu on pääste saanud osaks mittejuutidele, et äratada Iisraelis kadedust. 12 Aga kui nende eksimus tähendab rikkust kogu maailmale ja nende kaotamine rikkust mittejuutidele, siis kui palju suuremat rikkust toob nende täielik kaasamine?
13 Ma räägin seda teie seas olevatele mittejuutidele. Kuna ma olen apostel mittejuutidele, olen ma uhke oma teenistuse üle, 14 lootuses, et ma suudan ehk kuidagi äratada kadedust oma hõimlastes ning mõned neist päästa. 15 Sest kui juba nende eemale tõukamine tõi maailmale lepituse, mida muud toob nende vastuvõtmine, kui elu tõusmist surmast?
16 Aga kui uudsevili on püha, siis on seda kogu taigen. Ja kui juur on püha, siis on seda ka oksad.
17 Aga kui mõned oksad on küljest murtud, sina aga kui metsõlipuu oled nende asemele poogitud ja saad osa õige õlipuu mahlakast juurest, 18 siis ära hoople okste ees. Ja kui sa hoopled, siis pea meeles, et mitte sina ei kanna juurt, vaid juur kannab sind. 19 Sina ehk ütled: „Oksad murti küljest, et mind asemele pookida." 20 Õige küll! Nemad murti küljest uskmatuse pärast, sina püsid puu küljes aga usu läbi. Ära mõtle kõrgilt, vaid karda! 21 Kui Jumal ei jätnud karistamata loomupäraseid oksi, ei säästa ta sindki!
22 Seepärast, pane tähele Jumala lahkust ja karmust: karmust nende suhtes, kes langevad, aga lahkust sinu vastu, kui sa püsid tema lahkuses; vastasel korral raiutakse sindki maha. 23 Aga ka iisraellased, kui nad ei jää oma uskmatusse, poogitakse puu külge, sest Jumal suudab neid tagasi pookida. 24 Sest kui juba sind metsõlipuu küljest lahti raiuti ja vastupidiselt loomulikule aedõlipuu külge poogiti, eks poogita loomupärased oksad seda enam nende oma puu külge.
25 Vennad ja õed, et te ei oleks enda meelest targad, tahan ma teile teada anda saladuse: üht osa Iisraeli on tabanud kalestumine seni, kuni mittejuutide koguarv on sisse astunud. 26 Ja nõnda päästetakse kogu Iisrael. Nagu on kirjutatud:
„Siionist saabub Päästja,
kes kõrvaldab Jaakobist jumalakartmatuse.
27 See on minu leping nendega,
kui ma kustutan ära nende patud."
28 Evangeeliumi seisukohalt on nad Jumala vaenlased teie heaks, aga Jumala valiku seisukohalt on nad armastatud esiisade pärast, 29 sest Jumal ei võta tagasi oma armuande ja kutsumist! 30 Sest nõnda nagu teie kord olite Jumalale sõnakuulmatud, aga nüüd olete armu saanud nende sõnakuulmatuse tõttu, 31 nii on nüüd ka nemad muutunud sõnakuulmatuks teile osaks saanud halastuse pärast, et nendegi peale halastataks. 32 Sest Jumal on kõik inimesed kinni pannud sõnakuulmatuse alla, et kõikide peale halastada.
33 Kui mõõtmatu on Jumala rikkuse, tarkuse ja teadmise sügavus!
Kui läbiuurimatud on tema otsused
ja kui mõistatuslikud on tema teed!
34 „Sest kes on ära tundnud Issanda meele?
Kes on olnud tema nõuandjaks?"
35 „Kes on midagi kunagi Jumalale andnud,
et ta peaks talle tagasi maksma?"
36 Sest temast on tekkinud kõik, tema kaudu ja tema jaoks on olemas kõik.
Temale kuulub kirkus igavesti! Aamen.
1 Digo, pois: porventura, 1Sm 12.22;Jr 31.37;33.24-26rejeitou Deus ao seu povo? Lc 20.16De modo nenhum! Porque 2Co 11.22;Fp 3.5eu também sou israelita, da descendência de Abraão, da tribo de Benjamim. 2 Deus Sl 94.14não rejeitou ao seu povo, que ele, Rm 8.29antes, conheceu. Rm 6.16Não sabeis o que a Escritura diz de 1Rs 19.10,18Elias, como ele insta com Deus contra Israel? 3 Senhor, mataram os teus profetas, derrubaram os teus altares, e eu fiquei só, e procuram tirar-me a vida. 4 Mas que lhe disse a resposta divina? Eu tenho reservado para mim sete mil homens, os quais não dobraram o joelho a Baal. 5 Do mesmo modo, pois, ainda no tempo presente, há um Rm 9.27; cp.2Rs 19.4resto segundo a eleição da graça. 6 Mas, Rm 4.4se é pela graça, já não é pelas obras; doutra maneira, a graça já não é graça. 7 Pois quê? O que Rm 9.31Israel busca, isso não tem conseguido, mas a eleição o conseguiu; e os mais foram Mc 6.52;2Co 3.14;Rm 11.25;Rm 9.18endurecidos, 8 como está escrito: Is 29.10;Dt 29.4; cp.Mt 13.13s.Deu-lhes Deus um espírito de torpor, olhos para não verem e ouvidos para não ouvirem, até o dia de hoje. 9 Davi disse:
Sl 69.22s.A sua mesa se lhes torne em laço, em armadilha,
em tropeço e em retribuição;
10 os olhos se lhes escureçam, para não verem,
e tu encurva-lhes sempre as costas.
11 Rm 11.1Digo, pois: porventura, tropeçaram para que caíssem? Lc 20.16De modo nenhum! Mas, pela transgressão deles, veio a At 28.28salvação aos gentios, para Rm 10.19;Rm 11.14incitá-los à emulação. 12 Ora, se a sua transgressão é a riqueza do mundo, e o seu abatimento, a riqueza dos gentios, quanto mais a sua Rm 11.25plenitude. 13 Falo, porém, a vós, que sois gentios. Visto, pois, que At 9.15eu sou apóstolo dos gentios, glorifico o meu ministério, 14 para ver se, de algum modo, posso incitar à emulação os da Rm 9.3; cp.Gn 29.14;2Sm 19.12s.minha raça 1Co 7.16;9.22;1Tm 1.15;2.4;2Tm 1.9;Tt 3.5; cp.1Co 1.21e salvar alguns deles. 15 Pois, se a rejeição deles é a cp.Rm 5.11reconciliação do mundo, que será a sua admissão, senão a cp.Lc 15.24,32vida dentre os mortos? 16 Mas, se as Nm 15.18ss.;Ne 10.37;Ez 44.30primícias são santas, também a massa o é; e, se a raiz é santa, também os ramos o são. 17 Porém, se alguns dos Jr 11.16; cp.Jo 15.2ramos foram quebrados, e cp.Ef 2.11ss.tu, sendo zambujeiro, foste enxertado entre eles e te tornaste participante com eles da raiz e da seiva da oliveira, 18 não te glories contra os ramos; porém, se te gloriares, cp.Jo 4.22não és tu o que sustentas a raiz, mas a raiz, a ti. 19 Rm 9.19Dirás, pois: Alguns ramos foram quebrados, para que eu fosse enxertado. 20 Bem! Pela sua incredulidade, foram quebrados, mas tu, pela tua fé, 2Co 1.24; cp.1Co 10.12;Rm 5.2estás firme. 21 cp.Rm 12.16;1Tm 6.17;1Pe 1.17Não te ensoberbeças, mas teme; porque, se Deus não poupou os ramos naturais, não te poupará a ti. 22 Notai, pois, a bondade e a severidade de Deus: severidade para com aqueles que caíram, mas Rm 2.4bondade de Deus para contigo, 1Co 15.2;Hb 3.6,14se permaneceres nessa bondade; doutra maneira, também tu cp.Jo 15.2serás cortado. 23 Eles também, 2Co 3.16se não permanecerem na sua incredulidade, serão enxertados; pois Deus é poderoso para os enxertar de novo. 24 Se tu foste cortado do natural zambujeiro e, contra a natureza, foste enxertado em boa oliveira, quanto mais não serão enxertados na sua própria oliveira aqueles que são ramos naturais!
25 Pois Rm 1.13não quero, irmãos, que ignoreis este Rm 16.25;1Co 2.7,10;Ef 3.3-5,9; cp.Mt 13.11mistério, para que não sejais Rm 12.16sábios em vós mesmos: que o Rm 11.7endurecimento veio em parte a Israel, até que haja entrado Rm 11.12;Lc 21.24; cp.Jo 10.16a plenitude dos gentios; 26 assim, todo o Israel será salvo, Is 59.20s.como está escrito:
Virá de Sião o Libertador,
ele apartará de Jacó a impiedade.
27 cp.Hb 8.10,12;Is 27.9Esta é a minha aliança com eles,
quando eu tirar os seus pecados.
28 Quanto ao evangelho, eles são Rm 5.10inimigos por vossa causa; mas, quanto à eleição, são amados Rm 9.5; cp.Dt 7.8;10.15por causa de seus pais; 29 porque dos dons e da sua 1Co 1.26;Ef 1.18;4.1,4;Fp 3.14;2Ts 1.11;2Tm 1.9;Hb 3.1;2Pe 1.10;Rm 8.28vocação Deus cp.Hb 7.21não se arrepende. 30 Assim como vós, em outro tempo, fostes desobedientes a Deus, mas, agora, haveis alcançado misericórdia pela desobediência deles, 31 assim também estes, agora, foram desobedientes, para que, pela vossa misericórdia, eles, agora, também alcancem misericórdia. 32 Pois Gl 3.22s.;Rm 3.9Deus encerrou a todos na desobediência, para usar com todos de misericórdia.
33 Ó profundidade das Ef 3.8;Rm 2.4riquezas, da Cl 2.3;Ef 3.10sabedoria e da ciência de Deus! cp.Jó 5.9;11.7;15.8Quão inescrutáveis são os seus juízos, e quão impenetráveis os seus caminhos! 34 Pois Is 40.13s.;1Co 2.16quem conheceu a mente do Senhor? Ou quem se fez o seu conselheiro? 35 Jó 35.7;41.11Ou quem lhe deu primeiro, para que lhe seja retribuído? 36 Pois 1Co 8.6;11.12;Cl 1.16;Hb 2.10dele, por ele e para ele são todas as coisas. Rm 16.27;Ef 3.21;Fp 4.20;1Tm 1.17;2Tm 4.18;1Pe 4.11;5.11;2Pe 3.18;Jd 25;Ap 1.6;5.13;7.12A ele seja dada a glória para sempre. Amém.