1 Seepärast, vennad ja õed, et Jumal on meie vastu nii halastav, siis ma kutsun teid üles: andke oma ihud Jumalale elavaks, pühaks ja meelepäraseks ohvriks! See on tõeline ja õige viis teenida Jumalat. 2 Ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge teiseks oma meele uuendamise teel, et te tunneksite ära, mis on Jumala tahtmine – mis on hea, talle meelepärane ja täiuslik.
3 Mulle antud armu tõttu ütlen ma igaühele teie seast: ärge olge endast paremal arvamusel kui on kohane, vaid suhtuge endasse kainelt, igaüks vastavalt usu määrale, mille Jumal talle on jaganud. 4 Sest nii nagu meil on ühes ihus palju liikmeid, aga kõigil liikmeil ei ole sama ülesanne, 5 nõnda me oleme ka paljukesi üks ihu Kristuses, üksikult aga igaüks üksteise liikmed. 6 Vastavalt meile antud armule on meil erinevad anded. Kui sinu and on prohvetlik kõne, prohveteeri vastavalt oma usule; 7 kui see on teenimine, siis teeni; kui õpetamine, siis õpeta; 8 kui julgustamine, siis julgusta; kui andmine, anna lahkelt; kui juhtimine, siis juhi hoolikalt; kui aitad teistel kanda muresid, tee seda rõõmuga.
9 Armastus olgu siiras! Vihake kurja, kiinduge heasse! 10 Pühenduge üksteisele vennalikus armastuses. Hinnake üksteist kõrgemalt, kui iseennast! 11 Ärge olge viitsimatud hoolsuses; olge tulised vaimus; teenige Issandat! 12 Olge rõõmsad lootuses, kannatlikud katsumustes, ustavad palves! 13 Aidake täita Jumala rahva vajadusi, võtke külalislahkus endale eesmärgiks!
14 Õnnistage neid, kes teid taga kiusavad; õnnistage ja ärge needke! 15 Olge rõõmsad koos rõõmsatega, nutke koos nutjatega! 16 Elage kooskõlas üksteisega! Ärge olge kõrgid, vaid seltsige alandlikega! Ärge olge eneste meelest targad!
17 Ärge tasuge kellelegi kurja kurjaga; mõtelge ikka sellele, mis hea on kõigi inimeste suhtes! 18 Niivõrd kui see on teie võimuses, elage rahus kõigi inimestega! 19 Armsad, ärge makske ise kätte enda eest, vaid andke maad Jumala vihale, sest on kirjutatud: „Mulle kuulub kättemaks, minu käest tuleb karistus," ütleb Issand. 20 Seevastu,
„kui su vaenlasel on nälg, toida teda,
ja kui tal on janu, jooda teda;
sest seda tehes sa kuhjad põlevaid süsi tema pea peale!"
21 Ära lase kurjusel võitu saada enese üle, vaid võida sina kurjus ära heaga!
1 1Co 1.10;2Co 10.2;Ef 4.1;1Pe 2.11Rogo-vos, pois, irmãos, pela compaixão de Deus, cp.Rm 6.13,16,19;1Co 6.20; cp.Hb 13.15;1Pe 2.5que apresenteis os vossos corpos como um sacrifício vivo, santo e agradável a Deus, que é o vosso culto racional; 2 e não vos 1Pe 1.14conformeis com Mt 13.22;Gl 1.4; cp.1Jo 2.15este mundo, mas transformai-vos pela Tt 3.5; cp.Ef 4.23renovação da vossa mente, para que Ef 5.10; cp.Rm 12.17;Cl 1.9proveis qual é a boa, agradável e perfeita vontade de Deus.
3 Rm 15.15;1Co 3.10;15.10;Gl 2.9;Ef 3.7s.; cp.Rm 1.5Pela graça que me foi dada, digo a todo aquele que está entre vós cp.Rm 11.20;Rm 12.16que não pense de si mais do que convém, mas dirija a sua atenção para pensar sabiamente, 1Co 7.17;2Co 10.13;Ef 4.7; cp.1Pe 4.11conforme a medida da fé que Deus a cada um repartiu. 4 Pois 1Co 12.12-14;Ef 4.4,16assim como temos muitos membros em um só corpo, e todos os membros não têm a mesma função, 5 assim nós, 1Co 10.17,33sendo muitos, somos um 1Co 12.20,27;Ef 4.12,25só corpo em Cristo, mas individualmente somos membros uns dos outros. 6 Tendo dons 1Co 7.7;12.4;1Pe 4.10s.; cp.Rm 12.3diferentes segundo a graça que nos foi dada: se é 1Co 12.10;At 13.1profecia, profetizemos segundo a proporção da nossa fé; 7 cp.1Co 12.5,28;At 6.1se é ministério, dediquemo-nos ao nosso ministério; ou o que 1Co 12.28;14.26;At 13.1ensina dedique-se ao seu ensino; 8 ou o que cp.At 4.36;11.23;13.15exorta, à sua exortação; o que reparte, faça-o cp.2Co 8.2;9.11,13com simplicidade; 1Tm 5.17; cp.1Co 12.28o que preside, com zelo; o que usa de misericórdia, com cp.2Co 9.7alegria.
9 O 2Co 6.6;1Tm 1.5amor seja sem hipocrisia. 1Ts 5.21s.Detestai o mal, apegai-vos ao bem; 10 em 1Ts 4.9;Hb 13.1;2Pe 1.7; cp.Jo 13.34amor fraternal, sede afeiçoados ternamente uns aos outros; Fp 2.3; cp.Rm 13.7;1Pe 2.17na honra, dê cada um de vós preferência aos outros; 11 no zelo, não sejais remissos; no espírito, At 18.25sede fervorosos; At 20.19servi ao Senhor; 12 na esperança, Rm 5.2sede alegres; na tribulação, Hb 10.32,36pacientes; na oração, At 1.14perseverantes; 13 Rm 15.25;1Co 16.15;2Co 9.1;Hb 6.10socorrei as necessidades dos santos; 1Tm 3.2; cp.Mt 25.35exercitai a hospitalidade. 14 Mt 5.44;Lc 6.28;1Co 4.12Abençoai aos que vos perseguem; abençoai e não amaldiçoeis. 15 Jó 30.25;Hb 13.3Alegrai-vos com os que se alegram; chorai com os que choram. 16 Rm 15.5;2Co 13.11;Fp 2.2;4.2; cp.1Pe 3.8Tende o mesmo sentimento uns para com os outros; cp.Rm 12.3;Rm 11.20não cuideis nas coisas altivas, mas acomodai-vos às humildes. Rm 11.25;Pv 3.7Não sejais sábios aos vossos olhos. 17 Pv 20.22;24.29; cp.Rm 12.19Não torneis a ninguém mal por mal; 2Co 8.21cuidai em coisas dignas diante de todos os homens; 18 se for possível, cp.Rm 1.15quanto depender de vós, Mc 9.50;Rm 14.19tende paz com todos os homens; 19 não vos vingueis a vós mesmos, amados, mas dai lugar à ira de Deus; porque está escrito: Hb 10.30;Dt 32.35; cp.1Ts 4.6;Sl 94.1Minha é a vingança, eu retribuirei, diz o Senhor. 20 Antes, Pv 25.21s.; cp.Mt 5.44;Lc 6.27se o teu inimigo tiver fome, dá-lhe de comer; se tiver sede, dá-lhe de beber; porque, cp.2Rs 6.22fazendo isso, amontoarás brasas vivas sobre a sua cabeça. 21 Não te deixes vencer do mal, mas vence o mal com o bem.