Publicidade

Romanos 4

TB
Näide Aabrahamist

1 Mis me siis ütleme oma lihase esivanema Aabrahami kohta? Milline oli tema kogemus? 2 Kui Aabraham oleks tegude alusel õigeks mõistetud, siis oleks tal põhjust kiitlemiseks, aga mitte Jumala ees. 3 Sest mida Pühakirjas öeldakse? Aabraham uskus Jumalat, ja see arvati talle õiguseks."

4 Sellele, kes teeb tegusid, ei arvestata tasu mitte armust, vaid võlgnevuse tõttu temale. 5 Ent kui keegi tegusid tegemata usub temasse, kes jumalatu õigeks mõistab, siis arvestatakse õigeksmõistmise alusena tema usku. 6 Samuti nimetab Taavet õnnistatuks inimest, keda Jumal arvestab õigeksmõistetuks tegudest sõltumata:

7 Õnnistatud on need, kelle ülekohus on andeks antud

ja kelle patud on kinni kaetud.

8 Õnnistatud on inimene, kelle pattu Issand ei arvesta."

9 Kas see õndsus kuulub siis ainult ümberlõigatuile, või ehk ka ümberlõikamatuile? Me ju ütleme: Aabrahami usk arvati talle õiguseks." 10 Mis olukorras seda siis arvati? Kas sellal, kui ta oli ümberlõigatu või kui ta oli veel ümber lõikamata? Ta ei olnud siis ümber lõigatud, vaid oli tõesti veel ümber lõikamata! 11 Ning ta võttis vastu ümberlõikamise märgi selle õigeksmõistmise kinnituseks, mis tal oli juba ümberlõikamatuna oma usu tõttu. Nõnda sai ta kõigi nende esiisaks, kes on ümber lõikamata, aga kes usuvad, ning seda arvestatakse nende õigeksmõistmise alusena. 12 Samuti sai ta nende ümberlõigatute esiisaks, kes on mitte ainult ümber lõigatud, vaid ka elavad selle usu eeskujul, mis oli meie esiisal Aabrahamil juba enne ümberlõikamist.

13 Sest tõotust, et temast saab maailma pärija, ei antud Aabrahamile ega ta järelsoole mitte Seaduse kaudu, vaid usu põhjal omistatud õigeksmõistmise kaudu. 14 Kui pärimine toimuks Seadusest kinnipidamise alusel, siis kaotaks usk sisu ja tõotus kehtivuse, 15 sest Seaduse tõttu tuleb viha; aga kus pole seadust, seal pole ka üleastumist.

16 Seepärast toimub pärimine usu alusel, et see oleks armust, ja et tõotus kehtiks kindlalt kogu Aabrahami järelsoole mitte ainult neile, kel on Seadus, vaid ka neile, kes usuvad nõnda nagu Aabraham. On ju tema meie kõigi isa, 17 nagu Pühakirjas öeldakse: Ma olen sind seadnud paljude rahvaste isaks!" Selle tunnistajaks on Jumal, keda ta uskus, Jumal, kes teeb surnud elavaks ja kutsub esile olematuid asju otsekui olevaid.

18 Lootes üle loodetava, uskus Aabraham, et temast saab paljude rahvaste isa, nagu talle oli öeldud: Nii saavad olema sinu järeltulijad!" 19 Tema usk ei raugenud teadmisest, et tema ligi saja-aastane keha oli samahästi kui surnud ja Saara üsast polnud iial sündinud elu. 20 Ta ei kahelnud Jumala tõotuses uskmatuna, vaid sai tugevaks usus, austades Jumalat 21 kindla veendumusega, et Jumal suudab oma tõotuse ka täita. 22 Sellepärast see arvati talle õiguseks. 23 Aga et see temale arvati õiguseks, on pandud kirja mitte üksnes tema, 24 vaid ka meie pärast, kellele see samuti arvestatakse õiguseks, sest me usume temasse, kes äratas surnuist üles meie Issanda Jeesuse, 25 kes anti surma meie eksimuste pärast ja äratati üles meie õigeksmõistmiseks.

Abraão foi justificado pela

1 Que diremos, então, ter conseguido Abraão, nosso progenitor, Rm 1.3segundo a carne? 2 Porque, se Abraão foi justificado pelas obras, tem de que se gloriar; mas cp.1Co 1.31não diante de Deus. 3 Pois que diz a Escritura? Rm 4.9,22;Gn 15.6;Gl 3.6;Tg 2.23E Abraão creu a Deus, e isso lhe foi imputado para justiça. 4 Ao que Rm 11.6trabalha, não lhe é imputada a recompensa por graça, mas por dívida; 5 porém ao que não trabalha, mas Rm 3.22; cp.Jo 6.29crê naquele que justifica ao ímpio, a sua lhe é imputada para justiça. 6 Do mesmo modo também Davi declara bem-aventurado o homem a quem Deus atribui justiça, sem obras, 7 dizendo:

Sl 32.1Bem-aventurados aqueles cujas iniquidades são perdoadas, e cujos pecados são cobertos;

8 Bem-aventurado o homem a quem o Senhor 2Co 5.19não imputará pecado.

9 Vem, pois, essa bem-aventurança sobre Rm 3.30os circuncisos ou também sobre os incircuncisos? Porque Rm 4.3dizemos: A foi imputada a Abraão para justiça. 10 Como, pois, lhe foi imputada? Estando na circuncisão ou na incircuncisão? Não na circuncisão, mas sim na incircuncisão; 11 e Gn 17.10s.recebeu o sinal da circuncisão, Jo 3.33selo da justiça da que teve quando não era circuncidado; para que fosse ele Rm 4.16s.; cp.Lc 19.9pai de Rm 3.22;Rm 4.16todos os que creem, ainda que não sejam circuncidados, a fim de que a justiça lhes fosse imputada; 12 e fosse também pai da circuncisão para aqueles que não somente são da circuncisão, mas que também andam nas pisadas da que teve nosso pai Abraão antes de ser circuncidado. 13 cp.Rm 9.8;Gl 3.16A promessa feita a Abraão ou à sua descendência de Gn 17.4-6;22.17s.que seria herdeiro do mundo não foi pela Lei, mas pela justiça da . 14 Pois, Gl 3.18se os que são da Lei são herdeiros, fica aniquilada a e anulada a promessa. 15 Rm 7.7,10-25;1Co 15.56;Gl 3.10A Lei provoca ira; mas Rm 3.20onde não lei, não transgressão. 16 Por isso, procede da , para que seja segundo a Rm 3.24graça, a fim de que a promessa seja firme a Rm 4.11;Rm 9.8;15.8toda a descendência; não à que procede da lei, mas também à que procede da que teve Abraão 17 (que é Rm 4.11;Gn 17.5pai de todos nós, como está escrito: Eu te hei constituído pai de muitas nações.), diante de Deus, a quem creu, Jo 5.21o qual vivifica os mortos cp.Is 48.13;51.2e chama 1Co 1.28as coisas que não são, como se fossem; 18 e, em esperança, ele creu contra a esperança, para que se tornasse Gn 15.5;Rm 4.17pai de muitas nações, segundo o que se lhe havia dito: Assim será a tua descendência. 19 E, sem se enfraquecer na , ele considerou o seu próprio corpo Hb 11.12amortecido Gn 17.17(tendo ele quase cem anos), Gn 18.11e a velhice de Sara; 20 contudo, à vista da promessa de Deus, não vacilou por desconfiança, mas tornou-se forte pela , Mt 9.8dando glória a Deus, 21 Rm 14.5e estando plenamente convencido de que Deus é poderoso para também cumprir Gn 18.14; cp.Hb 11.19o que tem prometido. 22 Pelo que isso lhe Rm 4.3foi imputado para justiça. 23 Ora, Rm 15.4;1Co 9.9s.;10.11;2Tm 3.16s.foi escrito, não somente por causa dele, que isso lhe foi imputado, 24 mas também por nossa causa, a quem de ser imputado, a saber, a nós os Rm 10.9;1Pe 1.21que cremos naquele que At 2.24ressuscitou dentre os mortos a Jesus, nosso Senhor, 25 o qual foi Rm 5.6,8;8.32; cp.Gl 2.20;Ef 5.2entregue por causa das nossas ofensas 1Co 15.17;2Co 5.15; cp.Rm 5.18e ressuscitado por causa da nossa justificação.

Veja também

Bíblia Online Bíblia Online

Bíblia Online • Versão: 2026-07-05_19-25-13-