1 Seetõttu tuleb meil eriti silmas pidada kõike, mida me oleme kuulnud, et me ei kalduks kõrvale. 2 Sest kui juba inglite kaudu räägitud sõnum oli kohustuslik ning iga üleastumine ja sõnakuulmatus sai karistuse, 3 kuidas siis meil õnnestuks põgeneda, kui me ei hooli nii suurest päästest, mida esmalt kuulutati Issanda enda suu läbi ja mida on kinnitanud need, kes seda kuulsid. 4 Jumal on ju seda kinnitanud tunnustähtede, imede ja mitmesuguste võimsate tegudega ning Püha Vaimu andidega, mida ta jagas oma tahte kohaselt.
5 Jumal ei alistanud inglitele tulevast maailma, millest me räägime. 6 Pühakiri tunnistab sellest:
„Mis on inimene, et sa temale mõtled,
või inimese poeg, et sa temast hoolid?
7 Sa tegid ta veidi alamaks inglitest,
sa pärgasid ta au ja hiilgusega,
8 ja alistasid kõik tema jalge alla."
Temale kõike alistades ei jätnud Jumal midagi talle alistamata. Aga praegu me ei näe veel, et kõik on alistatud tema alla. 9 Siiski me näeme, et Jeesus, kes viivuks tehti alamaks inglitest, et ta Jumala armu läbi maitseks surma igaühe eest, on nüüd pärjatud au ja hiilgusega surma kannatamise pärast.
10 Sest Jumalale, kelle jaoks ja kelle läbi on kõik, oli kohane teha kannatuste kaudu täiuslikuks nende pääste teerajaja, selle, kes pidi viima kirkusesse palju lapsi. 11 On ju nii pühitsejal kui ka pühitsetavail üks ja seesama Isa. Seepärast Jeesus ei häbenegi nimetada neid vendadeks ja õdedeks:
12 „Ma tahan kuulutada sinu nime oma vendadele,
koguduse keskel tahan ma laulda sulle kiitust!"
13 Ja veel:
„Ma panen oma lootuse tema peale."
Ja veel:
„Siin olen mina ja lapsed, kelle Jumal mulle on kinkinud."
14 Sellepärast, kuna lapsed on lihast ja verest, sai temagi lihaks ja vereks, et surma läbi murda selle vägi, kes hoiab surma võimu – see tähendab kuradi – 15 ja vabastada kõik, kes olid kogu elu olnud surmahirmu orjuses. 16 Sest kindlasti ei tulnud ta appi inglitele, vaid Aabrahami järglastele. 17 Seepärast ta pidi igas mõttes saama nende sarnaseks, et temast saaks halastav ja ustav ülempreester Jumala ees inimeste pattude lepitamiseks. 18 Kuna ta ise on kannatanud ja tundnud kiusatusi, suudab ta aidata neid, kes on kiusatustes.
1 Por essa razão, é necessário atendermos, mais assiduamente, às coisas que ouvimos, 2 para que não suceda que delas nos Pv 3.21desviemos. Pois, se a vd.Hb 1.1palavra falada pelos vd.At 7.53anjos ficou firme, Hb 10.28e toda transgressão e desobediência receberam justa retribuição, 3 Hb 10.29;12.25como escaparemos nós, se tivermos descuidado de tão grande Hb 1.14;5.9;9.28; vd.Rm 11.14;1Co 1.21salvação? A qual, tendo sido anunciada ao princípio mediante o Senhor, foi Mc 16.20;Lc 1.2; cp.1Jo 1.1confirmada a nós pelos que a ouviram; 4 dando Deus testemunho juntamente com eles, vd.Jo 4.48por milagres, e prodígios, e por Mc 6.14múltiplos poderes, 1Co 12.4,11;Ef 4.7e dons do Espírito Santo, distribuídos vd.Ef 1.5segundo a sua vontade.
5 Pois não a anjos sujeitou Deus o Hb 6.5; vd.Mt 24.14; cp.Hb 1.6mundo vindouro, de que falamos. 6 Mas, Hb 4.4em certo lugar, alguém vd.1Ts 4.6testificou, dizendo:
Sl 8.4Que é o homem, que te lembres dele?
Ou o filho do homem, que o visites?
7 Fizeste-o um pouco menor que os anjos,
coroaste-o de glória e de honra;
8 1Co 15.27sujeitaste todas as coisas debaixo dos seus pés.
Pois sujeitando-lhe todas as coisas, nada deixou que lhe não esteja sujeito. Mas, agora, cp.1Co 15.25não vemos ainda todas as coisas sujeitas a ele; 9 porém àquele Jesus, que foi Hb 2.7feito um pouco menor que os anjos, nós o vemos, vd.Fp 2.9;Hb 1.9por causa do sofrimento da morte, At 2.33;3.13;1Pe 1.21coroado de glória e de honra, para que, vd.Jo 3.16pela graça de Deus, Mt 16.28;Jo 8.52provasse a morte cp.Hb 6.20;7.25a favor de todo homem. 10 Pois Lc 24.26convinha que aquele, vd.Rm 11.36para quem são todas as coisas e por quem todas existem, conduzindo à glória muitos filhos, Hb 5.9;7.28; cp.Lc 13.32aperfeiçoasse pelos sofrimentos cp.At 3.15;5.31ao autor da salvação deles. 11 Pois tanto o que Hb 13.12santifica como os que vd.Hb 10.10são santificados vêm, todos, de At 17.28um só; pela qual razão ele não se envergonha de lhes chamar Sl 22.22;Mt 25.40;Mc 3.34s.;Jo 20.17irmãos, 12 dizendo:
Declararei o teu nome a meus irmãos;
no meio da congregação, te louvarei.
13 E outra vez:
Eu porei a minha confiança nele.
E de novo:
Is 8.17s.Eis aqui estou eu e os filhos que Deus me deu.
14 Portanto, desde que os filhos têm vd.Mt 16.17carne e sangue comum, vd.Jo 1.14; cp.Hb 7.13também ele, semelhantemente, participou dessas coisas, para, 1Co 15.54-57; vd.2Tm 1.10pela morte, destruir 1Jo 3.8; cp.Jo 12.31aquele que tinha o poder da morte, isto é, ao Diabo, 15 e para libertar a todos os que, por cp.Rm 8.15medo da morte, estavam toda a vida debaixo da escravidão. 16 Pois, certamente, não presta auxílio aos anjos, mas presta auxílio à descendência de Abraão. 17 Por onde importava que, em tudo, Hb 2.14;Fp 2.7fosse ele feito semelhante a seus irmãos, para que Hb 4.15s.;5.2viesse a ser um sumo Hb 3.1;4.14s.;5.5,10;6.20;7.26,28;8.1,3;9.11; cp.10.21sacerdote misericordioso e fiel nas Hb 5.1;Rm 15.17coisas referentes a Deus, a fim de 1Jo 2.2;4.10; cp.Dn 9.24fazer propiciação pelos pecados do povo. 18 Pois, naquilo em que ele mesmo sofreu, sendo Hb 4.15tentado, pode socorrer aos que são tentados.