Publicidade

João 11

TB
Laatsaruse surm

1 Siis jäi haigeks üks mees Laatsarus Betaaniast, Maarja ja tema õe Marta külast. 2 Maarja oli seesama, kes oli võidnud Issandat hinnalise lõhnasalviga ja kuivatanud ta jalgu oma juustega tema vend Laatsarus oligi jäänud haigeks. 3 Seepärast saatsid õed Jeesusele sõna: Issand, su sõber, keda sa armastad, on haige."

4 Seda kuuldes ütles Jeesus: See haigus ei ole surmaks, vaid Jumala auks, et austada selle läbi Jumala Poega." 5 Jeesus armastas Martat ja ta õde ja Laatsarust. 6 Kuigi ta kuulis Laatsaruse haigestumisest, jäi Jeesus veel kaheks päevaks sinna, kus ta viibis, 7 enne kui ütles oma jüngritele: Lähme tagasi Juudamaale!"

8 Rabi!" vastasid need. Alles see oli, kui juudid tahtsid sind kividega surnuks visata, ja juba lähed sa tagasi!"

9 Eks igas päevas ole kaksteist tundi?" ütles Jeesus. Kui keegi kõnnib päeval, siis ta ei komista, sest ta näeb selle ilma valgust. 10 Kui aga keegi kõnnib öösel, siis ta komistab, sest tal pole valgust."

11 Seda öelnud, lausus ta: Meie sõber Laatsarus on uinunud. Aga ma lähen teda üles äratama."

12 Issand," vastasid jüngrid, kui ta magab, on tal varsti parem!" 13 Ent Jeesus oli rääkinud Laatsaruse surmast, nemad aga arvasid, et ta mõtles tavalist und.

14 Nüüd ütles Jeesus neile otse: Laatsarus on surnud, 15 ja teie pärast ma olen rõõmus, et mind ei olnud seal, et te võiksite uskuda. Lähme tema juurde!"

16 Siis ütles jünger nimega Toomas ehk Kaksik oma kaaslastele: Lähme ka meie, et surra koos temaga!"

Jeesus lohutab Laatsaruse õdesid

17 Kohale jõudes leidis Jeesus, et Laatsarus oli juba neli päeva hauas lamanud. 18 Betaania asus Jeruusalemma lähedal, vaid kolme kilomeetri kaugusel. 19 Paljud juudid olid tulnud Marta ja Maarja kodusse, et lohutada neid venna surma pärast. 20 Kui Marta kuulis, et Jeesus on tulemas, läks ta temale vastu. Maarja aga jäi koju.

21 Issand, kui sina oleksid olnud siin," ütles Marta Jeesusele, ei oleks mu vend surnud. 22 Aga ma tean nüüdki, et Jumal annab sulle, mida sa iganes temalt palud."

23 Sinu vend tõuseb üles," ütles Jeesus.

24 Ma tean, ta tõuseb üles viimase päeva ülestõusmises," vastas Marta.

25 Mina olen ülestõusmine ja elu," ütles Jeesus. Kes minusse usub, see elab, ehkki ta sureb. 26 Ükski, kes elab ja kes usub minusse, ei sure iial. Usud sa seda?"

27 Jah, Issand," vastas Marta. Ma tõesti usun, et sina oled Messias, Jumala Poeg, kes pidi maailma tulema."

28 Seda öelnud, läks Marta koju ja kutsus vaikselt oma õde Maarjat: Õpetaja on kohal ja ta kutsub sind!" 29 Nende sõnade peale tõusis Maarja ruttu ja läks Jeesuse juurde. 30 Jeesus aga ei olnud veel jõudnud külasse, vaid viibis seal, kuhu Marta oli talle vastu läinud. 31 Kui Maarjat lohutama tulnud juudid nägid, kui kärmesti ta tõusis ja majast väljus, järgnesid nad talle, arvates, et ta läheb haua juurde nutma.

32 Kuid Maarja läks sinna, kus oli Jeesus, ja langes ta jalge ette sõnadega: Issand, kui sa oleksid olnud siin, ei oleks mu vend surnud!"

33 Nähes Maarjat ja temaga kaasa tulnud juute nutmas, oli Jeesus vaimus vihane ja küsis ärritunult:

34 Kuhu te ta panite?"

Nemad vastasid: Tule ja vaata, Issand!"

35 Jeesus nuttis.

36 Seepeale tähendasid juudid üksteisele: Vaadake, kuidas ta teda armastas!"

37 Kuid mõned neist küsisid: Kas tema, kes tegi pimeda nägijaks, ei oleks võinud hoida Laatsarust suremast?"

Jeesus äratab Laatsaruse surmast

38 Jeesus, olles veelkord vihane, tuli hauakambri juurde. See oli koobas, millele oli kivi sissekäigu ette pandud. 39 Veeretage kivi kõrvale!" käskis Jeesus.

Issand," vastas surnu õde Marta, ta juba lehkab. Täna on neljas päev pärast matust."

40 Jeesus vastas: Kas ma ei öelnud sulle, et kui sa usud, siis sa saad näha Jumala au?"

41 Nüüd veeretati kivi kõrvale. Jeesus tõstis pilgu taeva poole ja ütles: Isa, ma tänan sind, et sa oled mind kuulnud. 42 Mina tean, et sa kuuled mind alati. Ütlen seda vaid inimeste pärast, kes siin seisavad, et nad usuksid, et sina oled minu läkitanud."

43 Seda öelnud, hüüdis Jeesus valjusti: Laatsarus, tule välja!" 44 Ja surnu tuli hauast välja, käed ja jalad linasesse riidesse mähitud, higirätik näo ümber.

Siduge ta lahti ja laske tal minna!" käskis Jeesus.

Plaan Jeesus tappa

45 Seetõttu hakkasid temasse uskuma paljud juudid, kes olid tulnud Maarjale külla ja näinud, mis oli sündinud. 46 Kuid mõned neist läksid variseride juurde ja rääkisid neile, mis Jeesus oli teinud. 47 Siis kutsusid ülempreestrid ja variserid kokku Suurkohtu.

Mida me ette võtame?" arutasid nad. See inimene annab palju tunnustähti. 48 Kui me jätame ta rahule, hakkavad kõik temasse uskuma, ning siis tulevad roomlased ja pühivad maa pealt ära nii meie templi kui ka rahva."

49 Ent üks nende seast, mees nimega Kaifas, kes oli sel aastal ülempreester, ütles: Te ei tea midagi! 50 Te ei mõista, et teie jaoks on parem, kui üks inimene sureb rahva eest, kui et kogu rahvas hukkub."

51 Neid sõnu ei öelnud ta omast peast, vaid selle aasta ülempreestrina kuulutas ta ette, et Jeesus peab surema juudi rahva eest, 52 ja mitte ainult nende eest, vaid üle kogu maailma pillutatud Jumala laste eest, tuues nad kokku ja tehes nad üheks. 53 Sellest päevast peale otsustasid juutide ülemad Jeesuse ära tappa.

54 Seepärast ei liikunud Jeesus Juudamaal enam avalikult ringi, vaid siirdus kõrbeäärsesse piirkonda, Efraimi külla, ning peatus seal oma jüngritega.

55 Ent juutide paasapühad olid tulemas ning palju maarahvast läks pühade eel aegsasti Jeruusalemma, et võtta osa puhastustalitustest. 56 Nad otsisid Jeesust ja arutasid templis seistes: Mis te arvate? Kas ta ei tulegi pühadeks?" 57 Sest ülempreestrid ja variserid olid saatnud laiali korraldused, et kui keegi teab Jeesuse asukohta, peab ta sellest neile teatama, et nad saaksid ta kinni võtta.

A ressurreição de Lázaro

1 Estava doente um homem chamado Lázaro, de Mt 21.17;Jo 11.18Betânia, da aldeia de Maria e sua irmã Jo 11.5,19ss.;Lc 10.38Marta. 2 Maria, cujo irmão Lázaro se achava doente, era a que Jo 12.3; cp.Lc 7.38ungira Lc 7.13;Jo 11.3,21,32; cp.Jo 13.13s.o Senhor com perfume e lhe enxugara os pés com os seus cabelos. 3 Mandaram, pois, as irmãs de Lázaro dizer a Jesus: Lc 7.13;Jo 11.3,21,32; cp.Jo 13.13s.Senhor, cp.Jo 11.5,11,36aquele que amas está doente. 4 Ao saber isso, disse Jesus: Esta doença não é para morte, mas para a Jo 11.40; cp.Jo 9.3;10.38glória de Deus, a fim de que o Filho de Deus seja por ela glorificado. 5 Ora, Jesus estimava a Jo 11.1Marta, e a sua irmã, e a Lázaro. 6 Tendo sabido, pois, que este estava doente, demorou-se ainda dois dias no lugar onde se achava. 7 Então, passado isso, disse aos discípulos: cp.Jo 10.40Voltemos para a Judeia. 8 Perguntaram estes: Mt 23.7Mestre, agora mesmo os judeus procuravam Jo 10.31; vd.8.59apedrejar-te, e voltas ainda para ? 9 Respondeu Jesus: cp.Lc 13.33;Jo 9.4;12.35Não são doze as horas do dia? Se alguém andar de dia, não tropeça, porque a luz deste mundo; 10 mas, se alguém andar de noite, tropeça, porque a luz não está nele. 11 Assim falou e depois lhes disse: Nosso cp.Jo 11.3amigo Lázaro Mt 27.52;Mc 5.39;Jo 11.13;At 7.60dorme, mas vou despertá-lo do sono. 12 Disseram-lhe, então, os discípulos: Senhor, se dorme, ficará bom. 13 Mt 9.24;Lc 8.52Jesus tinha falado da morte de Lázaro; mas eles supunham que falasse do repouso do sono. 14 Disse-lhes, pois, Jesus abertamente: Lázaro morreu; 15 e, por vossa causa, folgo de não me achar , para que creiais; mas vamos ter com ele. 16 Então, Mt 10.3;Mc 3.18;Lc 6.15;Jo 14.5;20.26-28;At 1.13Tomé, chamado Jo 20.24;21.2Dídimo, disse aos seus condiscípulos: Vamos também nós, para morrermos com ele.

17 Chegando Jesus, achou que estava Lázaro no túmulo havia Jo 11.39quatro dias. 18 Ora, Jo 11.1Betânia distava de Jerusalém cerca de quinze estádiosEstádio, medida itinerária de 185 metros.. 19 Muitos dos Jo 1.19;Jo 11.8judeus tinham vindo ter com Marta e Maria, para Jo 11.31;Jó 2.11; cp.1Sm 31.13;1Cr 10.12as consolar pela morte de seu irmão. 20 Marta, quando soube que vinha Jesus, foi encontrá-lo; cp.Lc 10.38-42Maria, porém, ficou sentada em casa. 21 Disse, então, Marta a Jesus: Jo 11.2Senhor, Jo 11.32; cp.Jo 11.37se tivesses estado aqui, não teria morrido meu irmão. 22 E mesmo agora sei que Jo 11.41s.; cp.9.31tudo o que pedires a Deus Deus to dará. 23 Respondeu-lhe Jesus: Teu irmão de ressuscitar. 24 Dn 12.2; cp.At 24.15;Jo 5.28s.Eu sei, replicou Marta, que ele de ressuscitar na ressurreição, no último dia. 25 Disse-lhe Jesus: cp.Jo 1.4;5.26;6.39s.;Ap 1.18Eu sou a ressurreição e a vida. O que crê em mim, ainda que esteja morto, viverá; 26 e todo o que vive e crê em mim Jo 6.47,50-51;8.51nunca jamais morrerá. Crês isso? 27 Sim, Senhor, respondeu ela, eu creio que tu és Mt 16.16; cp.Lc 2.11o Cristo, o Filho de Deus que Jo 6.14havia de vir ao mundo. 28 Tendo dito isso, Jo 11.30foi ela chamar a Maria, sua irmã, e lhe disse em particular: Está Mt 26.18;Mc 14.14;Lc 22.11; cp.Jo 13.13o Mestre e te chama. 29 Ela, ouvindo isso, levantou-se depressa e foi ter com ele 30 (pois Jesus não havia ainda entrado na aldeia, mas Jo 11.20permanecia no lugar onde Marta o encontrara). 31 Jo 11.19;Jo 11.33Os judeus que estavam com Maria em casa Jo 11.19e a consolavam, vendo-a levantar-se depressa e partir, seguiram-na, pensando que ela ia ao túmulo para ali chorar. 32 Quando Maria chegou ao lugar onde estava Jesus, ao vê-lo, lançou-se-lhe aos pés, dizendo: Jo 11.2Senhor, Jo 11.21se tivesses estado aqui, não teria morrido meu irmão. 33 Jesus, vendo-a chorar e chorar também Jo 11.19os judeus que a acompanhavam, Jo 11.38gemeu em espírito, cp.Jo 12.27;13.21perturbou-se 34 e perguntou: Onde o pusestes? Eles lhe responderam: Senhor, vem e . 35 Jesus cp.Lc 19.41chorou. 36 Jo 11.19Os judeus, então, diziam: Vede como ele cp.Jo 11.3o amava! 37 Mas alguns deles disseram: Não podia este homem, que Jo 9.7abriu os olhos ao cego, fazer que este não morresse? 38 Jesus, Jo 11.33gemendo outra vez em si mesmo, foi ao túmulo; era este uma cp.Mt 27.60;Mc 15.46;Lc 24.2;Jo 20.1gruta, a cuja entrada estava posta uma pedra. 39 Jesus disse: Tirai a pedra. Disse-lhe Marta, irmã do morto: Senhor, ele cheira mal; porque está morto Jo 11.17quatro dias. 40 Respondeu-lhe Jesus: Jo 11.4,23ss.Não te disse eu que, se creres, verás a glória de Deus? 41 Tiraram, então, a pedra. Jesus, Jo 17.1; cp.At 7.55levantando os olhos, disse: Mt 11.25Pai, graças te dou que me ouviste. 42 Eu sabia que sempre me ouves, mas assim falei cp.Jo 12.30;17.21por causa desta multidão que me cerca, a fim de crerem que Jo 3.17tu me enviaste. 43 Tendo assim falado, clamou em alta voz: Lázaro, sai para fora! 44 Saiu aquele que estivera morto, Jo 19.40ligados os pés e as mãos com faixas cp.Jo 20.7e envolto o seu rosto em um lenço. Disse-lhes Jesus: Desatai-o e deixai-o ir.

45 Jo 7.31Muitos dos judeus Jo 11.19; cp.Jo 12.17s.que vieram ter com Maria e Jo 2.23viram o que fizera Jesus creram nele. 46 Alguns deles, porém, foram ter com os Jo 11.57; cp.Jo 7.32,45fariseus e lhes contaram o que Jesus tinha feito.

O plano para tirar a vida a Jesus

47 Então, os principais sacerdotes e os fariseus Mt 26.3convocaram uma Mt 5.22reunião do Sinédrio e disseram: Que estamos fazendo, pois que esse homem faz muitos Jo 2.11milagres? 48 Se o deixarmos assim, todos crerão nele; e virão os romanos e nos tirarão tanto o nosso cp.Mt 24.15lugar como a nossa nação. 49 Mt 26.3Caifás, porém, um dentre eles, Jo 11.51;Jo 18.13sumo sacerdote naquele ano, disse-lhes: Vós nada sabeis, 50 nem considerais que Jo 18.14vos convém que morra um homem pelo povo e que não pereça toda a nação. 51 Ora, ele não disse isso por si mesmo; mas, sendo sumo sacerdote daquele ano, cp.Êx 28.30;Nm 27.21;1Sm 23.9;30.7;Ed 2.63profetizou que Jesus havia de morrer pela nação 52 e não somente pela nação, mas também para Jo 10.16reunir em um corpo os filhos de Deus, que estão dispersos. 53 Desde aquele dia, Mt 26.4resolveram tirar-lhe a vida.

54 Assim, não Jo 7.1andava Jesus abertamente entre os judeus, mas retirou-se dali para uma região próxima do deserto, a uma cidade chamada 2Cr 13.19Efraim; e ali ficou com os discípulos. 55 Estava próxima a Mt 26.1s.;Mc 14.1;Lc 22.1;Jo 12.1;13.1;Jo 2.13Páscoa dos judeus; e muitos subiram daquela região a Jerusalém antes da Páscoa, para Nm 9.10;2Cr 30.17s.; cp.Jo 18.28se purificarem. 56 Jo 7.11Procuravam a Jesus e perguntavam uns aos outros, estando no templo: Que vos parece? Não virá ele à festa? 57 Ora, os Jo 11.47principais sacerdotes e os fariseus tinham dado ordens que, se alguém soubesse onde ele estava, o denunciasse, para o prenderem.

Veja também

Bíblia Online Bíblia Online

Bíblia Online • Versão: 2026-07-05_19-25-13-