1 Kui ta oli palvetamise lõpetanud, läks Jeesus koos oma jüngritega ära. Nad läksid läbi Kidroni oru õlipuuaeda, mis oli teisel pool orgu.
2 Juudas, kes ta ära andis, teadis seda kohta, sest Jeesus oli seal tihti jüngritega kokku saanud. 3 Nüüd tuli Juudas sinna, juhatades sõdurite salka, valvureid ülempreestrite juurest ja varisere, kõigil kaasas laternad, tõrvikud ja relvad.
4 Teades kõike, mis teda ees ootab, läks Jeesus neile vastu ja küsis: „Keda te otsite?"
5 „Naatsareti Jeesust," vastasid need.
„Mina olen see," ütles Jeesus. Ka äraandja Juudas seisis sealsamas koos nendega.
6 Kui Jeesus ütles: „Mina olen see," kohkusid nad tagasi ja kukkusid maha.
7 Siis küsis ta neilt uuesti: „Keda te otsite?"
„Naatsareti Jeesust," kordasid nad.
8 „Ma ju ütlesin teile, et mina olen see," vastas Jeesus. „Kui te mind otsite, siis laske neil teistel minna." 9 Nõnda läks täide ta ettekuulutus: „Ma ei ole kaotanud ühtki nendest, keda sa mulle andsid!"
10 Ent Siimon Peetrus, kellel oli mõõk, tõmbas selle nüüd välja ja lõi ülempreestri sulast, raiudes ära ta parema kõrva. (Sulase nimi oli Malkus.)
11 Jeesus ütles Peetrusele: „Pane oma mõõk tuppe! Kas ma peaksin keelduma karikast, mille Isa mulle annab?"
12 Siis võtsid sõdurid oma ülema juhtimisel ja juudi valvurite abil Jeesuse kinni ja panid ta köidikuisse. 13 Kõigepealt viisid nad ta Hannase juurde, kes oli sel aastal ülempreestri ametit pidava Kaifase äi. 14 Just Kaifas oli andnud juutide juhtidele nõu, et on parem, kui üks inimene sureb rahva eest.
15 Siimon Peetrus ja üks teine jünger järgnesid Jeesusele. Kuna see teine jünger oli ülempreestri tuttav, võis ta siseneda ülempreestri sisehoovi koos Jeesusega. 16 Peetrus aga jäi ukse taha. Siis läks teine jünger, kes oli tuttav ülempreestrile, rääkis teenijatüdrukuga ning viis ka Peetruse sisse.
17 Teenijatüdruk küsis Peetruselt: „Eks sinagi ole üks selle mehe jüngritest?"
Peetrus vastas: „Ei, mina ei ole!"
18 Aga et väljas oli külm, olid sulased ja valvurid süüdanud sütest lõkke, mille ääres nad end soojendasid. Ja Peetrus seisis nende seas end soojendades.
19 Samal ajal küsitles ülempreester Jeesust tema jüngrite ja õpetuse kohta.
20 Jeesus vastas: „Ma olen avalikult maailmale rääkinud, ma olen alati õpetanud sünagoogis ja templis, kus kõik juudid kogunevad, ega ole midagi rääkinud salaja. 21 Miks sa minu käest küsid? Küsi kuulajatelt, mida ma olen rääkinud. Küll nad teavad, mida ma olen öelnud."
22 Nende sõnade peale lõi üks juures seisnud valvuritest talle käega näkku, öeldes: „Kas nõnda vastad sa ülempreestrile?"
23 Jeesus kostis: „Kui ma midagi valesti ütlesin, siis ütle, mis see oli. Kui ma aga tõtt rääkisin, siis miks sa mind peksad?"
24 Seepeale saatis Hannas Jeesuse kinniseotuna ülempreester Kaifase juurde.
25 Siimon Peetrus aga seisis lõkke ääres ja soojendas end. Korraga küsiti temalt: „Kas sinagi oled üks selle mehe jüngritest?"
„Ei, mina ei ole," salgas ta.
26 Siis ütles talle ülempreestri sulane, kelle sugulase kõrva oli Peetrus ära raiunud: „Ma ju nägin sind õlipuuaias koos selle mehega!" 27 Peetrus salgas taas, ja kohe kires kukk.
28 Siis viisid nad Jeesuse Kaifase juurest Rooma maavalitseja kohtukotta. Oli varahommik. Juudid ise ei astunud majja sisse, et mitte rüvetada end uskmatute hoones viibimisega – muidu nad poleks võinud süüa paasatoitu. 29 Seepärast tuli Pilaatus nende juurde välja ja küsis: „Milles te seda inimest süüdistate?"
30 „Kui ta ei oleks kurjategija," vastasid nad talle, „ei annaks me teda sinu kätte."
31 Pilaatus ütles neile: „Võtke teie ta ja mõistke ise tema üle kohut oma Seaduse järgi!"
„Meil ei ole luba kedagi surmata," kostsid juudid. 32 Nii läks täide Jeesuse ettekuulutus selle kohta, millist surma ta pidi surema.
33 Siis läks Pilaatus tagasi kohtukotta. Ta kutsus Jeesuse enese ette ja küsis temalt: „Kas sina oled juutide kuningas?"
34 „Kas see on sinu enda mõte," küsis Jeesus vastu, „või on sulle keegi teine seda minu kohta öelnud?"
35 „Kas ma olen juut?" vastas Pilaatus. „Su oma rahvas ja ülempreestrid andsid su minu kätte. Mida sa teinud oled?"
36 „Minu Kuningriik ei ole sellest maailmast," ütles Jeesus. „Kui mu Kuningriik oleks sellest maailmast, siis mu sulased oleksid võidelnud, et mind ei oleks antud juudi ülemate kätte. Aga minu Kuningriik ei ole siit."
37 „Sina oled siis ikkagi kuningas?" küsis Pilaatus.
„Sina ise ütled, et mina olen kuningas," vastas Jeesus. „Mina olen selleks sündinud ja tulnud maailma, et tunnistada tõest. Igaüks, kes on tõe poolel, kuulab mind."
38 „Mis on tõde?" küsis Pilaatus. Seda öelnud, läks ta jälle juutide juurde välja, kes olid sinna kogunenud, ning teatas: „Mina ei leia temal ühtki süüd. 39 Aga teil on kombeks, et ma lasen teile paasapühadel ühe vangi vabaks. Kas te soovite, et ma lasen vabaks juutide kuninga?"
40 „Mitte tema, vaid Barabase!" karjusid nad. Ent Barabas oli osalenud mässus.
1 Depois de assim falar, Mt 26.30,36;Mc 14.26,32;Lc 22.39saiu Jesus com seus discípulos para o outro lado 2Sm 15.23;1Rs 2.37;15.13;2Rs 23.4,6,12;2Cr 15.16;29.16;30.14;Jr 31.40do ribeiro de Cedrom, onde havia Mt 26.36;Mc 14.32;Jo 18.26um jardim; e aí entrou com seus discípulos. 2 Judas, que o traía, também conhecia o lugar, porque Jesus ali cp.Lc 21.37;22.39estivera muitas vezes com seus discípulos. 3 Jo 18.3-11;Mt 26.47-56;Mc 14.43-50;Lc 22.47-53Judas, portanto, tendo recebido a Jo 18.12;At 10.1coorte e alguns Jo 7.32;Jo 18.12,18oficiais de justiça dos principais sacerdotes e dos fariseus, chegou a esse lugar com lanternas, Mt 25.1archotes e armas. 4 Jesus, cp.Jo 6.64;13.1,11sabendo tudo o que lhe ia acontecer, adiantou-se e perguntou-lhes: Jo 18.7A quem buscais? 5 Eles lhe responderam: A Jesus, o Nazareno. Disse-lhes Jesus: Sou eu. Judas, que o traía, estava também com eles. 6 Logo que Jesus lhes disse: Sou eu, recuaram e caíram por terra. 7 Jesus, de novo, perguntou-lhes: A quem buscais? Eles responderam: A Jesus, o Nazareno. 8 Disse-lhes Jesus: Já vos declarei que sou eu; se é a mim, pois, que buscais, deixai ir estes, 9 para se cumprirem as palavras que ele dissera: Jo 17.12Não perdi nenhum dos que me deste. 10 Simão Pedro, cp.Mt 26.51;Mc 14.47que tinha uma espada, puxou dela e, dando um golpe no servo do sumo sacerdote, decepou-lhe a orelha direita; e o servo chamava-se Malco. 11 Jesus disse a Pedro: Mete a tua espada na bainha; não hei de beber Mt 20.22o cálice que o Pai me deu?
12 Jo 18.12s.; cp.Mt 26.57ss.Assim a Jo 18.3coorte, o tribunoComandante de mil soldados. e Jo 18.3os oficiais de justiça dos judeus prenderam a Jesus, maniataram-no 13 e conduziram-no primeiramente Jo 18.24;Lc 3.2a Anás, pois era sogro de Mt 26.3;Jo 11.49,51Caifás, sumo sacerdote naquele ano; 14 era Caifás quem aconselhara aos judeus que Jo 11.50convinha morrer um homem pelo povo.
15 cp.Mt 26.58;Mc 14.54;Lc 22.54Simão Pedro e um outro discípulo seguiam a Jesus. Sendo esse discípulo conhecido do sumo sacerdote, entrou Mt 26.3;Jo 18.24,28no pátio da casa deste com Jesus; 16 Jo 18.16-18;Mt 26.69s.;Mc 14.66-68;Lc 22.55-57Pedro, porém, ficou de fora, à porta. Saindo, pois, o outro discípulo, que era conhecido do sumo sacerdote, falou com a porteira e levou a Pedro para dentro. 17 Então, At 12.13a criada que guardava a porta perguntou a Pedro: Jo 18.25Não és tu também um dos discípulos deste homem? Não sou, respondeu ele. 18 Ora, os servos e os Jo 18.3oficiais de justiça estavam ali, cp.Mc 14.54,67tendo acendido Jo 21.9um braseiro por causa do frio, e aquentavam-se. Pedro estava também no meio deles, aquentando-se.
19 Jo 18.19-24; cp.Mt 26.59-68;Mc 14.55-65;Lc 22.63-71Então, o sumo sacerdote interrogou a Jesus acerca de seus discípulos e acerca do seu ensino. 20 Disse-lhe Jesus: Jo 7.26; cp.8.26Eu tenho falado abertamente ao mundo; eu Mt 4.23; cp.Jo 6.59ensinei continuadamente nas sinagogas Mt 26.55e no templo, onde se reúnem todos os judeus, e nada falei ocultamente. 21 Por que me interrogas? Pergunta aos meus ouvintes o que lhes falei; eles sabem o que eu disse. 22 Havendo dito isso, um dos oficiais de justiça que estava perto de Jesus Jo 19.3deu-lhe uma bofetada, dizendo: É assim que respondes ao sumo sacerdote? 23 cp.Mt 5.39;At 23.2-5Respondeu-lhe Jesus: Se eu falei mal, dá testemunho do mal; mas, se falei bem, porque me feres? 24 Então, Jo 18.13Anás o enviou, maniatado, a Caifás, o sumo sacerdote.
25 Jo 18.25-27;Mt 26.71-75;Mc 14.69-72;Lc 22.58-62Simão Jo 18.18Pedro lá estava, aquentando-se. Perguntaram-lhe, pois: Jo 18.17Não és tu também um de seus discípulos? Ele negou, dizendo: Não sou. 26 Um dos servos do sumo sacerdote, parente daquele a Jo 18.10quem Pedro tinha decepado a orelha, perguntou: Não te vi eu no Jo 18.1jardim com ele? 27 De novo, Pedro o negou, e no mesmo instante Jo 13.38cantou o galo.
28 Mt 27.2;Mc 15.1;Lc 23.1Conduziram a Jesus da casa de Caifás para Jo 18.33;19.9;Mt 27.27o Pretórioou, palácio.. Era de manhã cedo. Eles não entraram no Pretório cp.Jo 11.55;At 11.3para não se contaminarem, mas para poderem comer a Páscoa. 29 Jo 18.29-38;Mt 27.11-14;Mc 15.2-5;Lc 23.2-3Pilatos saiu para ir ter com eles e perguntou-lhes: Que acusação trazeis contra este homem? 30 Responderam-lhe: Se ele não fosse malfeitor, não to entregaríamos. 31 Replicou-lhes Pilatos: Tomai-o vós mesmos e julgai-o segundo a vossa Lei. Disseram-lhe os judeus: A nós não nos é permitido tirar a vida a ninguém; 32 para Jo 12.32s.; cp.3.14;8.28;Mt 20.19;26.2;Mc 10.33s.;Lc 18.32s.se cumprir o que dissera Jesus, significando o modo por que havia de morrer.
33 Pilatos cp.Jo 18.28-29;19.9tornou a entrar no Pretórioou, palácio., chamou a Jesus e perguntou-lhe: Lc 23.3; cp.Jo 19.12És tu o Rei dos Judeus? 34 Respondeu Jesus: Dizes tu isso por ti mesmo ou foram outros os que to disseram de mim? 35 Replicou Pilatos: Porventura, sou eu judeu? A tua própria nação e os principais sacerdotes entregaram-te nas minhas mãos. Que fizeste? 36 Respondeu Jesus: cp.Jo 6.15;Mt 26.53;Lc 17.21O meu reino não é deste mundo. Se o meu reino fosse deste mundo, os meus súditos pelejariam, para não ser eu entregue aos judeus; mas agora o meu reino não é daqui. 37 Perguntou-lhe, pois, Pilatos: Logo tu és rei? Respondeu Jesus: Mt 27.11;Mc 15.2;Lc 22.70;23.3Tu dizes que sou rei. Eu para isso nasci e para isso vim ao mundo, a fim Jo 3.32;8.14; cp.1.14de dar testemunho da verdade. Jo 8.47;1Jo 4.6Todo aquele que é da verdade ouve a minha voz. 38 Perguntou-lhe Pilatos: Que é a verdade?
Depois de dizer isso, Jo 19.4; cp.Jo 18.33saiu outra vez para ir ter com os judeus e disse-lhes: Lc 23.4;Jo 19.4Eu não acho nele crime algum. 39 Jo 18.39—19.16;Mt 27.15-18,20-23;Mc 15.6-15;Lc 23.18-25Mas é costume entre vós que eu vos solte alguém por ocasião da Páscoa; quereis, pois, que vos solte o Rei dos Judeus? 40 Eles tornaram a clamar: At 3.14Não a este, mas a Barrabás. Ora, Barrabás era salteador.