1 Kuus päeva enne paasapühi jõudis Jeesus Betaaniasse, kus elas Laatsarus, kelle ta oli surnuist üles äratanud. 2 Seal korraldati Jeesuse auks pidusöök. Marta kattis laua ning Laatsarus oli koos teistega Jeesuse juures laua ümber. 3 Siis võttis Maarja umbes poole kilogrammi jagu ehtsat ja hinnalist nardisalvi, võidis Jeesuse jalgu ja kuivatas neid oma juustega. Kogu maja täitus nardisalvi lõhnaga.
4 Kuid Juudas Iskariot, üks Jeesuse jüngritest – see, kes ta hiljem ära andis – küsis: 5 „Miks pigem ei müüdud seda salvi kolmesaja teenari12:5 Üks teenar oli töölise keskmine päevapalk, nii et kolmsada teenarit võrdus töömehe aastapalgaga. eest ega jagatud raha vaestele?" 6 Ent seda ta ei öelnud sellepärast, et ta vaestest hoolis, vaid et ta oli varas. Laekahoidjana võttis ta endale osa sellest, mis laekasse pandi.
7 Jeesus vastas talle: „Jäta ta rahule! Ta pidi selle salvi minu matmise päevaks hoidma. 8 Vaeseid on alati teie juures, aga mind ei ole teil alati."
9 Siis sai suur hulk juute teada Jeesuse sealviibimisest ja nad tulid sinna – mitte ainult Jeesuse pärast, vaid ka selleks, et näha Laatsarust, kelle ta oli surnuist üles tõstnud. 10 Seepärast võtsid ülempreestrid nõuks tappa ka Laatsaruse, 11 sest tema tõttu läksid paljud juudid Jeesuse poole üle ning uskusid temasse.
12 Järgmisel päeval kuulis pühadeks tulnud suur rahvahulk, et Jeesus on teel Jeruusalemma. 13 Nad võtsid kätte palmioksi, läksid talle vastu ja hüüdsid:
„Hoosanna!12:13 Heebrea hošianna, mis tähendab „Aita ometi!" või „Päästa ometi!", oli kujunenud ülistusvormeliks.
Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!
Iisraeli kuningas!"
14 Jeesus aga leidis eeslisälu ja istus selle selga, nõnda nagu on kirjutatud:
15 „Ära karda, Siioni tütar!
Vaata, su kuningas tuleb,
sõites eeslisälu seljas!"
16 Sellest ei saanud Jeesuse jüngrid algul aru, aga kui Jeesus oli läinud tagasi taevasesse ausse, meenus neile, et nii oli temast kirjutatud Pühakirjas ning see oli nüüd täide läinud.
17 Rahva seas oli ka neid, kes olid oma silmaga näinud, kuidas Jeesus Laatsaruse hauast välja kutsus ja surnuist üles äratas. Need rääkisid nüüd sellest kõigile avalikult. 18 Seepärast läkski rahvahulk talle tee peale vastu, et nad olid kuulnud sellest tunnustähest. 19 Siis rääkisid variserid isekeskis: „Näete, te ei suuda midagi! Kogu maailm jookseb tema järel!"
20 Ent pühadeks Jeruusalemma palvetama tulnud inimeste seas olid ka mõned kreeklased. 21 Need pöördusid Filippuse poole, kes oli pärit Betsaidast Galileast, ja palusid teda: „Isand, me tahaksime kohtuda Jeesusega!" 22 Filippus läks ja rääkis seda Andreasele; Andreas ja Filippus läksid siis ja rääkisid seda Jeesusele.
23 Jeesus vastas: „Tund on tulnud, et Inimese Poega austataks. 24 Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui nisuiva ei lange mulda ega sure, siis see jääb üksi. Kui ta aga sureb, kannab see palju vilja. 25 Kes oma elu armastab, kaotab selle, ja kes oma elu põlgab selles ilmas, hoiab selle igaveseks eluks. 26 Kui keegi tahab mind teenida, siis ta järgnegu mulle. Kus olen mina, seal on ka mu teener. Minu Isa austab seda, kes mind teenib.
27 Nüüd on mu hing ärevil. Mida ma peaksin ütlema? Isa, päästa mind sellest tunnist! Ei, selle tunni pärast ma olengi tulnud. 28 Isa, austa oma nime!"
Ja taevast vastas hääl: „Ma olen seda austanud ja austan veel!" 29 Mõned juuresolijaist arvasid, et nad kuulevad kõuemürinat, teised ütlesid: „Ingel kõneles temaga!"
30 Jeesus aga ütles: „See hääl ei kostnud mitte minu, vaid teie pärast. 31 Nüüd mõistetakse kohut selle maailma üle, nüüd tõugatakse välja selle maailma vürst. 32 Kui mind tõstetakse maa pealt üles, tõmban ma kõik inimesed enda juurde." 33 Ta ütles seda, et näidata, millisesse surma ta peab surema.
34 Rahvahulk aga vastas: „Meie oleme Seadusest kuulnud, et Messias jääb igaveseks. Miks sina siis ütled, et Inimese Poeg tõstetakse üles? Kes see Inimese Poeg on?"
35 „Veel pisut aega on valgus teie keskel," ütles Jeesus. „Käige valguses, kuni teil seda on, et teid ei haaraks pimedus. Pimedas käija ei tea, kuhu ta läheb. 36 Kuni teil on valgus, uskuge valgusesse, et te saaksite valguse lasteks!"
Kui ta seda oli rääkinud, lahkus ta ja hoidis end nende eest varjul.
37 Kuigi Jeesus oli andnud nende nähes palju tunnustähti, ei uskunud inimesed ikka veel temasse, 38 et läheks täide prohvet Jesaja ettekuulutus:
„Issand, kes on uskunud meie kuulutust
ja kellele on ilmutatud Issanda käsivart?"
39 Seepärast ei suutnud nad uskuda, sest nagu Jesaja veel on öelnud:
40 „Ta on löönud pimedusega nende silmi
ja mõistmatusega nende südant,
et nad silmadega ei näeks
ja südamega ei mõistaks
ega pöörduks, et ma saaksin neid tervendada."
41 Seda ütles Jesaja, sest ta nägi Jeesuse auhiilgust ja rääkis temast.
42 Kõigele vaatamata uskusid isegi paljud ülemad Jeesusesse, ent kartusest variseride ees ei rääkinud nad sellest avalikult, et neid sünagoogist välja ei heidetaks. 43 Nad pidasid inimlikku kiitust tähtsamaks Jumala kiitusest.
44 Aga Jeesus hüüdis: „Kes usub minusse, ei usu ainult minusse, vaid ka sellesse, kes minu on läkitanud. 45 Kes näeb mind, näeb ka minu Läkitajat. 46 Mina olen tulnud maailma valguseks, et ükski, kes usub minusse, ei jääks pimedusse.
47 Kes kuuleb mu sõnu ega pea neid, selle üle ei mõista mina kohut, sest mina ei tulnud maailma üle kohut mõistma, vaid seda päästma. 48 Kes hülgab minu ega võta kuulda mu sõnu, sellel on kohtumõistja olemas. Sõna, mida ma olen kuulutanud, mõistab ta hukka viimasel päeval. 49 Sest mina ei ole seda rääkinud iseenda nimel, vaid Isa, kes minu saatis, on mind käskinud öelda kõike seda, mida ma olen rääkinud. 50 Ja ma tean, et tema käsk viib igavesse ellu. Mida mina räägin, on see, mida Isa on mul käskinud rääkida."
1 Seis dias antes da Jo 11.55; cp.Jo 12.12,20Páscoa, Jo 12.1-8; cp.Mt 26.6-13;Mc 14.3-9;Lc 7.37-39foi Jesus a Mt 21.17; cp.Jo 11.43s.Betânia, onde estava Lázaro, a quem ele ressuscitou dentre os mortos. 2 Deram-lhe aí uma ceia, e nela Lc 10.38Marta servia, e Lázaro era um dos que estavam à mesa com ele. 3 Jo 11.2Então, Maria, tomando uma libra de perfume de Mc 14.3nardo puro, mui precioso, ungiu os pés de Jesus e enxugou-os com os seus cabelos; e a casa encheu-se do cheiro do perfume. 4 cp.Jo 6.71Judas Iscariotes, um de seus discípulos, aquele que o havia de trair, perguntou: 5 Por que não se vendeu este perfume por trezentos denáriosUm denário valia 315 réis, moeda brasileira. e não se deu aos pobres? 6 Isso disse ele, não porque cuidasse dos pobres, mas porque era ladrão e, Jo 13.29tendo a bolsa, subtraía cp.Lc 8.3o que nela se deitava. 7 Respondeu Jesus: Deixai-a, a fim de que guarde isso para Jo 19.40o dia da minha sepultura; 8 Mt 26.11;Mc 14.7;Dt 15.11porque os pobres, sempre os tendes convosco, mas a mim nem sempre me tendes.
9 Soube uma cp.Mc 12.37;Jo 12.12grande multidão dos judeus que Jesus estava ali, e foram lá não somente por causa dele, mas também para verem a Lázaro, Jo 11.43s.;Jo 12.1,17s.a quem ele ressuscitara dentre os mortos. 10 Mas os principais sacerdotes resolveram também tirar a vida a Lázaro, 11 pois Jo 7.31; cp.11.42muitos judeus, Jo 12.18; cp.Jo 11.45s.por causa dele, se retiravam e criam em Jesus.
12 No dia seguinte, Jo 12.12-15;Mt 21.4-9;Mc 11.7-10;Lc 19.35-38uma grande multidão que tinha vindo Jo 12.1à festa, sabendo que Jesus vinha a Jerusalém, 13 tomaram ramos de palmeiras e saíram ao seu encontro, clamando: cp.Sl 118.25s.Hosana! Bendito o que vem em nome do Senhor! Bendito Jo 1.49o Rei de Israel! 14 Jesus, tendo achado um jumentinho, montou nele, Zc 9.9segundo está escrito: 15 Não temas, filha de Sião, eis que vem o teu Rei, montado em um filho de jumenta. 16 cp.Jo 2.22;Jo 14.26;Mc 9.32Seus discípulos, a princípio, não compreenderam tudo isso; mas, quando Jesus Jo 7.39;Jo 12.23foi glorificado, então, se lembraram de que isso estava escrito a respeito dele e de que assim lhe fizeram. 17 Jo 11.42A multidão que estava com ele, quando chamara a Lázaro do túmulo e o levantara dentre os mortos, dava testemunho. 18 cp.Lc 19.37;Jo 12.12Por isso, também a multidão lhe saiu ao encontro, Jo 12.11porque souberam que ele tinha feito esse milagre. 19 De sorte que os fariseus disseram entre si: Vedes que nada conseguis; eis aí após ele foi todo o mundo.
20 Entre os que tinham ido para adorar na Jo 12.1festa, havia alguns Jo 7.35gregos; 21 estes, pois, foram ter com Jo 1.44Filipe, que era de Jo 1.44; cp.Mt 11.21Betsaida da Galileia, e lhe fizeram este pedido: Senhor, queremos ver a Jesus. 22 Filipe foi dizê-lo a André, e André e Filipe foram-no dizer a Jesus. 23 Disse-lhes Jesus: cp.Jo 13.1,32;17.1;Mt 26.45;Mc 14.35,41É chegada a hora de Jo 7.39;Jo 12.16ser glorificado o Filho do Homem. 24 Em verdade, em verdade vos digo: 1Co 15.36; cp.Rm 14.9se o grão de trigo, caindo na terra, não morrer, fica só; mas, se morrer, dá muito fruto. 25 Mt 10.39Quem ama a sua vida perdê-la-á; mas quem Lc 14.26aborrece a sua vida neste mundo conservá-la-á para a vida eterna. 26 Se alguém me servir, siga-me, Jo 14.3;17.24; cp.2Co 5.8;Fp 1.23;1Ts 4.17e, onde eu estou, estará aquele que me serve; se alguém me servir, o Pai 1Sm 2.30;Sl 91.15; cp.Lc 12.37o honrará. 27 Mt 26.38;Mc 14.34;Jo 11.33Agora, está perturbada a minha alma, e que direi? Mt 11.25Pai, livra-me Jo 12.23desta hora. Mas para isso foi que vim a esta hora. 28 Pai, glorifica o teu nome. Veio, então, do céu cp.Mt 3.17;17.5;Mc 1.11;9.7;Lc 3.22;9.35esta voz: Eu já o glorifiquei e outra vez o glorificarei. 29 A multidão, pois, que ali estava e a ouvira, dizia ter havido um trovão; outros diziam que At 23.9um anjo lhe falara. 30 Disse Jesus: Jo 11.42Não foi por minha causa, mas sim por vossa causa que veio esta voz. 31 Jo 16.11; cp.Jo 3.19;9.39Agora, é o juízo deste mundo; agora, será expulso Jo 14.30;16.11;2Co 4.4;Ef 2.2; cp.6.12;1Jo 4.4;5.19o príncipe deste mundo; 32 e eu, quando Jo 3.14;8.28;Jo 12.34for levantado da terra, cp.Jo 6.44atrairei todos a mim. 33 Isso dizia, cp.Jo 18.32;21.19dando a entender o modo por que havia de morrer. 34 Replicou o povo: Nós ouvimos Jo 10.34da Lei que Sl 110.4;Is 9.7;Ez 37.25;Dn 7.14o Cristo permanece para sempre, e como dizes tu ser necessário que Mt 8.20o Filho do Homem seja levantado? Quem é esse Filho do Homem? 35 Respondeu-lhes Jesus: Jo 7.33; cp.9.4;1Jo 2.10Ainda por um pouco, Jo 12.46a luz está entre vós. Ef 5.8; cp.Gl 6.10Andai enquanto tendes a luz, para que as trevas não vos apanhem; e quem 1Jo 1.6;2.11anda nas trevas não sabe para onde vai. 36 Enquanto tendes a luz, Jo 12.46crede na luz, para que vos torneis Lc 16.8; cp.Jo 8.12filhos da luz.
Assim falou Jesus e, tendo-se retirado, cp.Jo 8.59escondeu-se deles. 37 Embora tivesse feito tantos Jo 2.11milagres na presença deles, não criam nele, 38 para que se cumprisse a palavra proferida pelo profeta Isaías:
Rm 10.16;Is 53.1Senhor, quem creu a nossa pregação?
E a quem foi revelado o braço do Senhor?
39 Não podiam crer, porque, como diz ainda Isaías:
40 Mt 13.14s.;Is 6.10Cegou-lhes os olhos e cp.Mc 6.52endureceu-lhes o coração,
para que não vejam com os seus olhos, e entendam no coração,
e se convertam,
e eu os sare.
41 Isso disse Isaías, porque Is 6.1ss.viu a glória dele e cp.Lc 24.27dele falou. 42 Contudo, muitos das próprias Lc 23.13autoridades cp.Jo 7.48;Jo 12.11creram nele, mas, Jo 7.13por causa dos fariseus, não o confessavam, para não serem Jo 9.22expulsos da sinagoga; 43 porque Jo 5.41,44prezaram mais a glória que vem dos homens do que a glória que vem de Deus.
44 Clamou Jesus, dizendo: cp.Mt 10.40;Jo 5.24Quem crê em mim não crê em mim, mas naquele que me enviou; 45 Jo 14.9e quem me vê vê aquele que me enviou. 46 Jo 1.4;3.19;8.12;9.5;Jo 12.35s.Eu, que sou a luz, vim ao mundo, a fim de que todo o que crê em mim não permaneça nas trevas. 47 Se alguém ouvir as minhas palavras e não as guardar, eu não o julgo; porque Jo 3.17; cp.8.15s.não vim a julgar o mundo, mas a salvar o mundo. 48 cp.Lc 10.16Quem me despreza e não recebe as minhas palavras tem quem o julgue; cp.Dt 18.18s.;Jo 5.45ss.;8.47a palavra que falei, esta o julgará no cp.Mt 10.15último dia. 49 Jo 3.11Pois eu por mim mesmo não falei, mas o Pai, que me enviou, Jo 14.31; cp.17.8este mesmo me tem prescrito o que devo dizer e o que devo falar. 50 Eu sei que cp.Jo 6.68o seu mandamento é vida eterna. Aquilo, pois, que eu falo, falo-o Jo 8.28como o Pai mo tem dito.